Obsah (4)

§ 459§ 445§ 173§ 164

2-22-14819 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14819 Tsiviilasi E. B. hagi

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 07.02.

1. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) korranud ka varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht poolte tõendamiskoormise osas on kohaldatav ka alates 01.01.
2. a kehtivate PKS §§-de 101 ja 102 alusel alaealise lapse elatise nõuet lahendades ja kui hageja nõuab kostjalt PKS § 101 sätete alusel arvutatud elatist, siis ei pea hageja enda vajalikke kulutusi eraldi tõendama ning kostja peab tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. 5.
3. Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud
4. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi 3 muutusega, lisades baassummale
5. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse hagejale makstavat lastetoetust, mis on 60 eurot ühe lapse kohta kuus, samuti võttes arvesse, et hageja kostja juures ei viibi, kujuneb perioodil alates 01.01.
6. a kuni 31.03.
7. a miinimumelatis hagejale summas 213,44 eurot (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200 = 243,44 eurot; 243,44 - (60/2) = 213,44 eurot) ning alates 01.04.2022.a summas 225,64 eurot (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,2 = 255,64 eurot; 255,64 - (60/2) = 225,64 eurot). Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, esineb PKS § 202 lg 2 mõttes mõjuv põhjus kostjalt hageja kasuks välja mõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kohus tegi kindlaks, et kostja kannab vanglakaristust XXX. Tartu Maakohtu 10.09.2019.a otsusega kriminaalasjas nr XXX määrati kostjale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 3 kuud ja 10 päeva vangistust kandmise algusega 10.09.
8. a. Kohtuotsusega määratud vangistus lõppeb 20.12.
9. a. Kostja väitel on tema sissetulek vanglas umbes 200 eurot kuus, millest umbes 100 eurot kantakse tema pankrotivarasse võlausaldajate nõuete katteks. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 06.04.
10. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-841 (tl 15) kuulutati välja A. B. i (kostja) pankrot. Tartu Maakohtu 02.12.
11. a määrusega tsiviilasjas nr 221-841 (tl 16-21) lõpetati pankrotimenetlus ja algatati kostja kohustustest vabastamise menetlus. Kohus määras, et vangistuses viibides kehtib vangistusseaduse § 44, mille kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ja isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ning ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Kohus määras, et pärast vangistusest vabanemist tuleb kostjal kanda tema igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsendi töö- või teenistussuhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku arvelduskontole, millelt võlgnik peab tegema väljamakseid võlausaldajatele kord aastas vastavalt kohtu kinnitatud jaotistele. Kohus võttis tõendite kogumise korras asja juurde tsiviilasjas nr 2-21-841 kostja poolt kohtule pankroti järelevalvemenetluses esitatud vangla vabakasutuskonto väljavõtte (tl 23-26). Nimetatud tõendist nähtub, et perioodil alates
12. aasta märtsist kuni
13. aasta novembrini on Eesti Vanglatööstus AS maksnud kostjale töötasu keskmiselt 200 eurot kuus. Vastavalt Tartu Maakohtu 06.04.
14. a määrusele tsiviilasjas nr 2-21-841 jäetakse 50 protsenti kostja töötasust nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ning ülejäänud summad jäetakse kostjale vanglasiseseks kasutamiseks. Arvestades neid kinnipidamisi jääb kostjale endale vanglasiseseks kasutamiseks rahalisi vahendeid keskmiselt 60 eurot kuus. Seega kostjale jäävate rahaliste vahendite arvelt ei ole võimalik kostjal maksta hagejale elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, mis perioodil alates 01.01.
15. a kuni 31.03.
16. a oli 213,44 eurot kuus ja alates 01.04.
17. a on 225,64 eurot kuus. Kostjal ei ole teada ka mingit vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Riigikohus on 09.06.
18. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (p 21.4) leidnud, et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb PKS 102 lg 2 mõtte kohaselt jagada vanema sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas, mis on pool kostjale endale vanglasiseseks kasutamiseks keskmiselt ühes kuus jäävast summast, s.o 30 eurot kuus. Selliselt jaotub kostja kasutada olev sissetulek tema enda ja hageja kui kostja alaealise lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Kohus arvestab siinjuures seda, et kostja viibib vangistuses, mistõttu on tema võimalused teenida sissetulekut piiratud. Samuti 4 arvestab kohus seda, et kostjal puudub muu vara, millele pöörata sissenõuet ning kohtumääruse alusel tehakse tema sissetulekust kinnipidamisi pankrotimenetluses tunnustatud nõuete täitmiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates otsuse tegemisest ja jätta rahuldamata hageja nõue tagasiulatuva aja eest. Vaidlust ei ole küll selle üle, et kostja hagejale elatist maksnud ei ole. Arvestades aga kostja varalist seisundit, ei oleks kohtuotsus tagasiulatuva elatise osas täidetav. 5.
19. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates käesoleva otsuse tegemisest, s.o alates 29.12.
20. a 30 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi elatise nõudes suuremas ulatuses ja aja eest enne otsuse tegemist jääb rahuldamata. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel

§ 459

lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab kostjat kandma temalt hageja kasuks välja mõistetud elatise iga kuu 1. kuupäevaks Renat Belovi pangakontole. Makse selgituseks tuleb märkida: „elatis E. B. le“. Menetluskulude jaotus 6.

§ 173

lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus

§ 164lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5