lg 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Viktoria Gorbatjuk Ik: XXX, XXX kodakondsus, emakeel: XXX keel, XXX, töökoht: XXX, elukoht: XXX Asukoht: Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 27.03.2022 kuni 28.03.2022, 25.09.2022 kuni 26.09.2022, 01.12.
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Viktoria Gorbatjukile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 27.03.2022 kuni 28.03.2022 ja 25.09.2022 kuni 26.09.2022, s.o 4 (päeva) päeva karistusaja hulka, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 1
lg 2 alusel määrata, et koheselt pööratakse täitmisele tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ning ülejäänud osa vangistusest, s.o tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva jäetakse
lg 1 ja 3 alusel Viktoria Gorbatjuki suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Viktoria Gorbatjuk temale määratud 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Viktoria Gorbatjuk täitma
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2, 5, 8 sätestatud kohustusi Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 7758, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Viktoria Gorbatjukki järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2 alusel panna Viktoria Gorbatjukile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 7.
lg 2 p 5 alusel panna Viktoria Gorbatjukile käitumiskontrolli ajaks kohustus alluda alkoholisõltuvuse ravile kuna ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. 8.
lg 2 p 8 alusel panna Viktoria Gorbatjukile käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. 9.
lg 5 koheselt
lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
p 1 kohaselt arvestada Viktoria Gorbatjukile määratud 1 aasta ja 10 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.01.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Viktoria Gorbatjuki suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üks) aastaks. Lisakaristuse 1aastane tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 1-aastase tähtaja möödumisel. 14.
kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse, s.o vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtuistungil süüdistatav Viktoria Gorbatjuk selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end temale süüks arvatud teos süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Täiendavalt kaitsja küsimustele vastates selgitas, et vabaduses läheb alkoholivastasele ravile Wismari Haiglas, lisaks saab sõbrannalt telefoninumbri ja saab tööd. Olid isiklikud probleemid, läks mehest lahku. Taheti panna diagnoos X, ei läinud arsti juurde. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus on põhjendatud, süütegu õigesti kvalifitseeritud. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu.
lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu inkrimineerimiseks tuleb tuvastada ka korduv süüteo toimepanemine. Episood 27.03.2022 Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Viktoria Gorbatjuk juhtis 27.03.2022 kella 07.05 ajal Järvekalda tee 14 juures Harkujärve külas Harku vallas Harju maakonnas mootorsõidukit Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis (tulem 0,94 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulem 0,85 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus). Tunnistaja H. J. ütluste (tl 17) kohaselt lõpetas tunnistaja 27.03.2022 abipolitseiniku vahetust ja sõites koju märkas Harkujärve juures sõidukit Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX, kelle sõidustiil oli kahtlane, sõitis vastassuuna vööndis mitmeid kordi, millest järeldas, et roolis võib viibida alkoholijoobes juht. Sõitis sõidukile järele ja teavitas Häirekeskust. Auto peatus xxx , Harkujärve küla. Roolis oli naisterahvas. Sõidukit märkas kell 07.05. Süüdistatava Viktoria Gorbatjuk 28.03.2022 kahtlustavana antud ütluste (tl 20-21) kohaselt tunnistas Viktoria Gorbatjuk, et juhtis mootorsõidukit Peugeot 508 registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes. Puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut, on valmis läbima vajalikud programmid, mida pakutakse ning teab, et peab nende eest ise tasuma. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 2-5) nähtuvalt peeti Viktoria Gorbatjuk kahtlustatavana kinni 27.03.2022 kell 07.27 xxx juures Harku vallas Harju maakonnas ja teda kahtlustati mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (tl 15) nähtuvalt toimetati sõiduk Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX, mis kuulus X OÜle, asukohast xxx, Harku vald, Harju maakond hoiukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn, kuivõrd oli alust arvata, et juhi veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduki sai 28.03.2022 hoiukohast kätte sõiduki kasutaja Viktoria Gorbatjuk (tl 16). 4 Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt on sõiduki Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX omanikuks x OÜ ja kasutajaks Viktoria Gorbatjuk (tl 18). Eeltoodud tõendikogum tõendab, et sõiduk, mille juhikohal Viktoria Gorbatjuk istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Viktoria Gorbatjuk mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt kontrolliti Viktoria Gorbatjuki seisundit xxx juures Harku vallas, Harju maakonnas indikaatorvahendiga 27.03.2022 kell 07.17 ning indikaatorvahendi näit oli 0,89 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta (tl 7). Sellele järgnevalt kontrolliti Viktoria Gorbatjuki seisundit 27.03.2022 ajavahemikul kell 07.19 kuni 07.27 Järvekalda tee 9 juures Harku vallas, Harju maakonnas tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ja näidud olid 0,94 mg/l ja 0,97 mg/l ning laiendmääramatust 0,09 mg/l maha arvates saadi lõplikuks näiduks 0,85 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja A. V., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse (tl 13), kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus TTRC-21/00204 tl 11) ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. LS § 69 lg 1 sätestab keelu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatavas õhus alkoholi mitte vähem kui 0,85 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et mootorsõidukit juhtinud süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Viktoria Gorbatjuk rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Episood 25.09.2022 Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Viktoria Gorbatjuk juhtis 25.09.2022 kella 22.20 ajal XXX juures Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis (tulem 0,94 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulem 0,85 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus). Tunnistaja A. K. ütluste (tl 42) kohaselt peatas tunnistaja 25.09.2022 kell 22.20 Harju maakonnas Tallinnas xxx juures peatas suunaga Pae tn poole sõitnud sõiduauto Peugeot 508 registreerimisnumbriga XXX. Antud sõiduauto juht Viktoria Gorbatjuk, isikukood XXX, puhus indikaatorvahendisse näiduks 0,90 mg/l. Antud isik toimetatud edasi tõendusliku alkomeetri juurde. Süüdistatava Viktoria Gorbatjuk 26.09.2022 kahtlustavana antud ütluste (tl 46-48) kohaselt tunnistas Viktoria Gorbatjuk, et juhtis mootorsõidukit Peugeot 508 registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes. Sündmuse kohta selgitas, et 25.09.2022 õhtul oli külas Lasnamäel. Õhtu jooksul jõi viskit. Täpsemat kogust ei mäleta, aga seda ei olnud palju. Viimane alkoholi tarvitamine oli paar tundi enne rooli minekut. Enesetunne oli hea. Kella 22.00 paiku otsustas sõita koju XXX, tegemist on tädi korteriga. Vahemaa koduni on 10 kilomeetrit. Jõudis sõita paar kilomeetrit. Sõitis autoga Peugeot 508 (reg, nr XXX). Auto kuulub firmale Invest in OÜ. Ostab firmast autot järelmaksuga. Enne rooli istumist enesetunne oli hea, kuid teadis, et päris kaine ei olnud. Autos oli üksi. Peterburi teel olles sattus politseireidile „Kõik puhuvad“. Kontrollimise käigus tuvastati joove. Kohapeal puhus indikaatorvahendisse, täpsemat näitu ei mäleta, aga seda talle tutvustati. Samas kohas puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplik näit oli 0,85 mg/l. Peale seda toimetati arestimajja. Arvab, et alkomeeter näitas nii suurt joovet kuna õhtul ei söönud midagi. Järgmine kuu vormistab end tööle. Väga kahetseb juhtunut. See 5 oli viimane kord, kui läks rooli, olles joobes. Lubab, et rohkem nii ei tee. Järgmine nädal läheb arsti juurde ja teeb endale alkoholivastase süsti. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 31-32) nähtuvalt peeti Viktoria Gorbatjuk kahtlustatavana kinni 25.09.2022 kell 22.20 Harjumaal, Tallinnas, xxx juures ja teda kahtlustati mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (tl 41) nähtuvalt toimetati sõiduk Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX, mis kuulus x OÜle, asukohast xxx, Tallinn, Harju maakond hoiukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Sõiduki sai 27.09.2022 hoiukohast kätte sõiduki kasutaja Viktoria Gorbatjuk (tl 52). Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt on sõiduki Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX omanikuks x OÜ ja kasutajaks Viktoria Gorbatjuk (tl 43). Eeltoodud tõendikogum tõendab, et sõiduk, mille juhikohal Viktoria Gorbatjuk istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Viktoria Gorbatjuk mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt kontrolliti Viktoria Gorbatjuki seisundit xxx juures Tallinnas, Harju maakonnas 25.09.2022 ajavahemikul kell 22.31 kuni 22.36 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ja näidud olid 0,94 mg/l ja 0,97 mg/l ning laiendmääramatust 0,09 mg/l maha arvates saadi lõplikuks näiduks 0,85 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Argo Kalda, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus TTRC-21/00071 tl 39) ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. LS § 69 lg 1 sätestab keelu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatavas õhus alkoholi mitte vähem kui 0,85 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et mootorsõidukit juhtinud süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Viktoria Gorbatjuk rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Episood 01.12.2022 Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Viktoria Gorbatjuk juhtis 01.12.2022 kella 23.23 ajal xxx juures, Maardus, Harju maakonnas mootorsõidukit Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis (vastavalt EKEI uuringuaktile nr 1536T etanooli sisaldus veres 2,27 mg/g +/- 0,06 mg/g, lõplik tulem 2,21 mg/g). Tunnistaja M. L. ütluste (tl 88-89) kohaselt oli tunnistaja 01.12.2022 piirkonnapatrullis koos piirkonnapolitseinikuga K. K. ja kella 23.23 ajal nägi kuidas xxx juures Maardus suunaga Altmetsa tee liigub mootorsõiduk Peugeot 508 reg. nr XXX ning K. K. mõõtis antud sõiduki sõidukiiruseks 76 km/h, antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Antud sõiduk peatatud kell 23.23 xxx juures Maardus. Palus mootorsõidukijuhil puhuda indikaatorvahendisse, indikaatorvahend näitas alkoholi. Aktiivsel režiimil näitas indikaatorvahend 1,11 mg/l. Mootorsõiduki juhil, naisterahval ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti. Isik ütles enda nimeks Viktoria Gorbatjuk (ik. XXX). Isik oli toimetatud Ida-Harju politseijaoskonda, kus tõenduslikku alkomeetrisse isik ei olnud võimeline puhuma. 3687 toimetas isiku ekspertiisi. 6 01.12.2022 koostatud isikusamasuse tuvastamise protokollist (tl 79) nähtuvalt tuvastati xxx juures Maardus kinnipeetud isiku isikut, kelle poolt politseile avaldatud andmeid võrreldi politsei andmekogus leiduvate andmetega ning kinni peetud isikuna tuvastati Viktoria Gorbatjuk, ik XXX. Süüdistatava Viktoria Gorbatjuk 02.12.2022 kahtlustavana antud ütluste (tl 96-98) kohaselt tunnistas Viktoria Gorbatjuk, et mootorsõiduki korduvalt joobeseisundis juhtimist, kagetses puhtsüdamlikult ja selgitas, et eelmisel õhtul, olles Maardus külas ühe tuttava juures, tarbis alkoholi. Viie tunni jooksul jõi ära 5 purki õlut (kokku 2,5 liitrit 5% õlut). Algul ei olnud plaanis autoga sõita kuna tahtis tuttava juurde ööbima jääda. Umbes kella 23.00 ajal asus siiski mootorsõidukit juhtima kuna oli vaja sõita Iru tanklasse ja osta mahla. Enne sõidu alustamist tundis, et on enam-vähem kaines olekus ning saan mootorsõiduki juhtimisega hakkama. Sõitis tanklasse, käis tanklapoes ära ning hakkas tagasi tuttava juurde sõitma Maardusse. Sõites tagasi koju ületas kiirust, millega jäi politsei kiirusmõõturisse. Politsei andis peatumismärguande ja sõitis tee äärde ning jäi seisma. Politseinikud kontrollisid joovet kasutades indikaatorvahendit. See näitas alkoholi sisalduse 1,11 mg/l. Teda kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ja toimetati politseijaoskonda xxx aga ta ei olnud suuteline puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, mistõttu toimetati teda ekspertiisile meditsiiniasutusse, kus võeti temalt vereproove. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 80-83) nähtuvalt peeti Viktoria Gorbatjuk kahtlustatavana kinni 01.12.2022 kell 23.24 xxx juures Maardus ja teda kahtlustati mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (tl 95) nähtuvalt toimetati sõiduk Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX, mis kuulus x OÜle, asukohast xxx, Harju maakond hoiukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt on sõiduki Peugeot 508 registreerimismärgiga XXX omanikuks x OÜ ja kasutajaks Viktoria Gorbatjuk (tl 103). Eeltoodud tõendikogum tõendab, et sõiduk, mille juhikohal Viktoria Gorbatjuk istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Viktoria Gorbatjuk mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt kontrolliti Viktoria Gorbatjuki seisundit xxx juures Maardus indikaatorvahendiga 01.12.2022 kell 23.24 ning indikaatorvahendi näit oli 1,11 mg/l
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit 7 joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollidest nähtub, et Viktoria Gorbatjuk oli enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud alkoholi, millest ta oli üheselt teadlik. Ülekuulamisprotokollides on süüdistatav möönnud, et kuigi enesetunne oli hea, sai ta aru, et ta ei ole kaine, kuid arvas, et saab sõiduki juhtimisega hakkama. Seejuures on ta erinevatel kordadel tarvitanud erinevat alkoholi. Selline käitumine näitab, et süüdistatav sai aru oma juhile keelatud seisundist, kuid pidas siiski vajalikuks sõidukit juhtida, kuivõrd pidas oluliseks seda, et ta tuleb sõiduki juhtimisega toime, kuid ei pidanud oluliseks seda, et selline käitumine on keelatud, teda ennast ja teisi liiklejaid ning võõrast vara ohtu seadev. Seejuures pani süüdistatav viimase kuriteo toime ajal, mil tema kriminaalasi oli saadetud kohtusse kokkuleppemenetluses ja ta oli üheselt teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Lisaks sellele käis süüdistatav pärast esimest kuritegu andmas laboratoorset vereanalüüsi alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks ning kriminaalmenetlus oli lõpetatud tingimisel, et süüdistatav ei juhi mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületavas seisundis ega joobes ning annab vereanalüüse. Samuti pidi ta pöörduma alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames vaimse tervise õe vastuvõtule hiljemalt 15.12.2022. Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtuvalt jõudis ta anda vaid ühe vereanalüüsi ja samas toime panna kaks uut samalaadset kuritegu. Seega jätkas süüdistatav varasemat õigusvastast käitumist ning alkoholi tarvitamist. Sellest järeldab kohus, et Viktoria Gorbatjuki käitumine oli tahtlik ning toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Kohtusse saadetud kokkuleppes oli süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
lg 2 ettenähtud kuriteona, kuivõrd süüdistatav juhtis mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, pannes kuriteod toime 27.03.2022 ja 25.09.2022. Ajal, mil kriminaalasi oli saadetud kohtulikuks arutamiseks ja kohus määranud kohtuistungi, pani süüdistatav 01.12.2022 toime järgmise samalaadse kuriteo ning kohtusse saadeti kriminaalasi süüdistusaktiga, milles süüdistatakse süüdistatavat kolme samalaadse kuriteo toimepanemises, s.o kuriteo toimepanemises korduvalt. Korduvus on vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale eriline isikutunnus
lg 1 tähenduses, mis on karistusseadustiku eriosas või muus seaduses ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive.
lg 2 süüteokoosseisu mõttes peab isik vähemalt kahel korral olema toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ja see näitab isiku spetsiifilist isikuomadust, tema kalduvust toime panna sama kuritegu. Iga uus samalaadse kuritegu sisaldab endas võrreldes esimese kuriteoga suuremat ebaõigust. Seejuures ei ole oluline kas isik on sama kuriteo eest süüdi mõistetud ja pannud seejärel toime uue kuriteo (juriidiline korduvus) või on ta toime pannud vähemalt kaks samalaadset kuritegu, mille eest ei ole teda varem karistatud ning need tuvastatakse ühes menetluses (faktiline korduvus). Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et pärast kahe kuriteo toimepanemist saadeti kriminaalasi kohtusse, kuid süüdistatavat süüdi mõista ei jõutud, sest süüdistatav pani toime kolmanda samalaadse süüteo ning kohus tagastas kriminaalasja prokuratuurile, et kõiki süüdistatavale süüks arvatud samalaadseid kuritegusid saaks menetleda ühises menetluses. Seega käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus samalaadsete kuritegude toimepanemine on tuvastatud ühes menetluses ja iga tegu täidab sama süüteo lihtkoosseisu, kuid iga esimesele teole järgnenud samalaadne tegu sisaldab endas ka erilist isikutunnust. Kuivõrd süüdistatav on toime pannud kolm
lg 1 tunnustega tegu, on tegemist kuriteo toimepanemisega korduvalt
Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Viktoria Gorbatjuk pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE 8 Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi näeb karistuse liigina ette eranditult vangistuse ning seda võib mõista kuni neljaks aastaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine alkoholijoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt kahel korral alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,85 mg ning kolmandal korral veres mitte vähem kui 2, 21 mg/g. Arvestades selliseid näitusid, võib asuda seisukohale, et kahel esimesel korral oli LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud joobeseisundi alammäära ületatud suhteliselt vähesel määral, kuid kolmandal korral oli alammäära ületatud juba oluliselt. Seega arvestades mõõdetavaid suurusi alkoholisisalduse kohta süüdistatava organismis saab pidada süüdistatava süüd keskmiseks. Samas on tegemist süüteo korduva toimepanemisega, mille eest on karistusseadustik ette näinud mõnevõrra rangema karistuse vangistuse näol võrreldes süüteo lihtkoosseisuga ja välistanud rahalise karistuse kohaldamise sootuks. Lisaks leiab kohus, et iga uus süütegu muudab võrreldes esimese süüteoga teo ebaõiguse suuremaks ning mida suurem on korduvalt toime pandud kuritegude arv, seda suurem on isiku süü. Selles tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü on süütegude kogumi tõttu keskmisest suurem, mis peaks tingima ka karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses kolmel korral avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning andnud iga kord lubaduse, et rohkem ta kuritegusid toime ei pane. Sellisele kahetsusele ja lubaduste andmisele järgnevalt on süüdistatav järjekindlalt jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Arvestades sellist süüdistatava käitumist vaatamata avaldatud kahetsusele ja lubadustele suhtub kohus kahetsusse kriitiliselt ega saa seda kahetsust pidada kuigi siiraks. Süüdistatav on avaldanud kahetsust järgmisel päeval pärast kinnipidamisi, kuid uuesti alkoholi tarvitades on kahetsus ununenud ja ta on jätkanud sama õigusvastast käitumismustrit. Samas ei saa kohus kahetsust täiesti tähelepanuta jätta ja kohus peab võimalikuks sellega arvestada, kuid kohtu arvates ei saa kahetsus ja lubadused, mis järgmiseks korraks ununevad, karistust eriti mõjutada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole. Samas on süüdistatav toime pannud kolm samalaadset kuritegu ja esimese kuriteo osas menetlus lõpetati ning süüdistatavale pandi kohustused, mis pidanuks teda suunama õiguskuulekusele. Süüdistatav sellest aru ei saanud ja pani toime teise kuriteo. Pärast teise kuriteo toimepanemist saadeti kriminaalasi tema süüdistuses kohtusse kokkuleppemenetluses ning kokkuleppe kohaselt pidi mõistetav karistus asendatama üldkasuliku tööga, kuid enne kui kohus jõudis kriminaalasja arutada, pani süüdistatav toime kolmanda samalaadse kuriteo. Kohtu arvates näitavad need asjaolud, et süüdistatav ei taha aru saada ei teo keelatusest ega karistatavusest ning jätkas omaseks saanud eluviisi, mille üheks 9 osaks oli ka mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, ohustades nii teda ennast kui ka kõiki teisi, kes tema teele satuvad. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine ei anna alust karistuse kergendamiseks ning eripreventiivset eesmärki leebe karistusega saavutada ei ole võimalik. Mis puudutab üldpreventiivse eesmärgi saavutamist, leiab kohus, et õiguskorra alla kuulub ka liikluskord ning õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on teistel liiklejatel õigus eeldada, et liikluses ei osale juhid, kes on juhile keelatud seisundis. Juhul, kui osalevad, siis on teistel liiklejatel õigustatud ootus, et sellised juhid kõrvaldatakse liiklusest ning neile mõistetakse karistus, mis tagab õiguskorra ja teiste, õiguskuulekate liiklejate turvatunde. Seega ei saa ka üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes asuda seisukohale, et süüdistatava poolt toimepandusse tuleks suhtuda leebelt. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et arvestades üle keskmise süüd, kergendava asjaolu olemasolu, erinpreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke, tuleb süüdistatavale mõista karistus, mis on mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).
lg 4 p 1 kohaselt
lõikes 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega saab kohus kaaluda vaid seda, kas pöörata mõistetav karistus täies ulatuses täitmisele või ainult osaliselt. Seega vähemalt osaliselt peaks süüdistatav mõistetava vangistuse kindlasti ära kandma ning küsimus on selles, kui suures osas peaks süüdistatav karistust kandma. Karistusest tingimisi vabastamine, s.h ka osaliselt tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad karistused, leiab kohus, et mõistetava karistuse täies ulatuses ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib osaliselt jätta süüdistatava suhtes kohaldamata ja täitmisele pööramata ning kohus loodab, et lühemaajaline ära kantav vangistus ning määratav katseaeg juhatavad süüdistatavat õiguskuulekusele edaspidi. Kuigi süüdistataval puuduvad kehtivad karistused nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistataval on ilmselgelt alkoholi liigtarvitamise probleem ning õiguskuulekus on saavutatav vaid juhul, kui süüdistatav on allutatud käitumiskontrollile ja talle on pandud kohustused, mille täitmine kannab alkoholi liigtarvitamise probleemiga toimetulekut. Kohustuste määramisel arvestab kohus ka kohtueelsel menetlusel antud nõusolekuga alluda alkoholisõltuvuse ravile (tl 61). 10 Lisakaristus Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on juba eelpool hinnanud üle keskmisena
Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav mootorsõidukit juhtinud alkoholijoobes kolmel korral ning viimasel korral tuvastati süüdistataval alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 2,21 mg/g, mis ületab LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud alkoholijoobe alammäära oluliselt, s.t süüdistatav oli sõidukit juhtides keskmises joobes. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba LS § 224 lg 1 või lg 2 sätestatud väärtegude, s.o lubatud alkoholipiirmäära ületamise puhul. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole, mistõttu karistusandmed lisakaristuse kohaldamist rakendama ei sunniks. Samas peab kohus vajalikuks kohtupraktikast tulenevalt rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kuivõrd süüdistatava väljahingatavas õhus tuvastati kahel korral alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,85 mg ühe liitri väljahingatava õhu kohta ja veres tuvastati viimasel korral alkoholisisaldus mitte vähem kui 2,21 mg/g, siis on tegemist mitte piirmäära olulise ületamisega, vaid alkoholijoobega, mis oli viimasel korral juba keskmine ning sellises seisundis sõiduki juhtimine näitab isiku hoolimatut suhtumist oma teosse. Lisaks on tegemist korduva süüteo toimepanemisega, mis näitab seda, et selline käitumine on süüdistatava jaoks muutunud omaseks ning kohtupraktika kohaselt võetakse sellisel juhul juhtimisõigus karistusena ära, kuivõrd selline juht on liikluses olnud jätkuvalt ohtlik. Samuti ületas süüdistatav viimasel korral mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides (01.12.2022) ka lubatud suurimat sõidukiirust 23 km/h võrra (tl 92), s.t süüdistatav pani toime ka täiendava LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava liiklusnõuete rikkumise. Peale selle peab karistuse mõistmisel arvestama ka üldpreventiivse eesmärgiga, s.o õiguskorra kaitsmise huvidega ja selleks on ka eesmärk kaitsta liikluskorda, mille eiramine põhjustab ohu teistele liiklejatele. Seejuures peab karistus andma ka üldsusele signaali selle kohta, et liiklust ohustanud juhid kõrvaldatakse lisakaristust kohaldades liiklusest, mis peaks suurendama ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades seda, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes korduvalt ning tunnistaja ütluste kohaselt ei suutnud püsida ka sõidurajal, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on käesolevas kriminaalasjas oluline ka üldpreventiivsest 11 eesmärgist lähtuvalt ja kõik asjaosalised saavad aru, et selline käitumine ei jää karistuseta ja selline ohtlik juht kõrvaldatakse ka mõneks ajaks liiklusest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine on mitte ainult põhjendatud, vaid ka vajalik. Samas puudub kohtul vajadus lisakaristuse kohaldamist sisuliselt põhjendada, kuivõrd
lg 4 p 2 kohaselt
lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohtu jaoks tegemist kohustusliku normiga. Arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse kolme samalaadse süüteo toimepanemises, ei saa mõistatav lisakaristus olla lühiajaline. Kuigi kaitsja väitis, et süüdistatavale on juhtimisõiguse olemasolu tööturul osalemiseks ja eelise saamiseks vajalik ja lisakaristus võiks olla lühiajaline, leiab kohus, et selline põhjendus ei saa olla aluseks lisakaristuse kergendamisel. LS § 224 lg 2 näeb põhikaristusena ette juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks ning lõike 3 p 2 kohaselt saab isikult, kes on varem toime pannud LS § 224 sätestatud väärteo, juhtimisõiguse lisakaristusena ära võtta kuni 12 kuuks. Seejuures näeb LS § 224 lg 2 ette vastutuse lubatud alkoholipiirmäära korduva ületamise eest. Käesoleval juhul on süüdistatav juhtinud sõidukit alkoholijoobes kolmel korral ning kohtu arvates ei saa kuritegude korduva toimepanemise eest mõistetav karistus olla leebem kui väärteo eest mõistetav karistus. Kui isikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik, käitub isik juhina liikluses viisil, mis välistab teiste liiklejate ja nende vara ohustamise ja juhtimisõigusest ilmajäämise. Käesoleval juhul käitus süüdistatav täpselt vastupidi, tehes seda korduvalt. Seega ei saa kohus kaitsja põhjendustega süüdistataval juhtimisõiguse vajalikkuse kohta arvestada. Arvestades aga süüdistatava karistusandmeid ning süüdistatava kahetsust, peab kohus võimalikuks vaatamata üle keskmise süüle kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust määras, mis vastab LS § 224 lg 2 ja lg 3 p 2 sätestatud põhi- ja lisakaristusena kohaldatava juhtimisõiguse äravõtmise maksimummäärale, mis vastab
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, joobe tuvastamise kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Joobeseisundi tuvastamiseks tehtud uuringud (saatekiri ja selle lisa 37T tl 9) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove, s.o süüteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud jätta süüdistatava kanda täies mahus. Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik ning süüdistatava suhtes kohaldatud meetmed tema ellusuhtumise muutmiseks jäid tagajärjetuks. Seejuures lõpetati esimeses episoodis menetlus 12 ning süüdistatavale pandi kohustus, millest tekkiva kulu pidi süüdistatav ise kandma. Seejärel pani süüdistatav toime järgmise kuriteo ning temaga sõlmiti kokkulepe, mille osaks oli ka menetluskulu hüvitamine 12 kuu jooksul. Süüdistatav pani toime aga kolmanda kuriteo teadmises, et juba varasema menetlusega kaasnenud kulu pidi jääma tema kanda. Seega oli süüdistatav teadlik, et kriminaalmenetlusega kaasneb tema kanda jääv menetluskulu, kuid sellele vaatamata jätkas ta samalaadset õigusvastast käitumist. Seega ei ole tegemist lihtsa ja lühikese menetlusega, vaid süüdistatavale on kulutatud palju menetlusressurssi ning kohtu arvates peab süüdistatav menetlusele kulutatu kompenseerima. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja süüdistatava suhteliselt väikest sissetulekut, samuti asjaolu, et süüdistatav peab kandma ära osa mõistetavast vangistusest, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.