← Eesti

1-19-7953/118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. jaanuar 2023 Kohtuasja number 1-19-7953 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Sven Vända (isikukood 38103055213) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. detsembri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Sven Vända kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Iris Asuküla Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. septembri 2020 otsusega tunnistati Sven Vända süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 10 kuud vangistust, millist karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel S. Vändale Viru Maakohtu
  6. mai 2019 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka S. Vända eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat ja 25 päeva vangistust.
  7. Tartu Ringkonnakohtu
  8. novembri 2020 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja S. Vända mõisteti KarS § 120 lg 1 järgi õigeks, kuid tema lõplik karistus jäeti muutmata. Karistuse kandmisele asus S. Vända
  9. märtsil 2021 ning tema karistusaeg lõppeb
  10. aprillil
  12. Viru Vangla esitas
  13. novembril 2022 Viru Maakohtule materjalid S. Vända tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  14. Viru Vangla ega prokuratuur S. Vända vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  15. Viru Maakohus jättis
  16. detsembri 2022 määrusega S. Vända tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  17. Täidetud on formaalsed eeldused S. Vända ennetähtaegseks vabastamiseks.
  18. On positiivne, et S. Vända on vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, ta on töötanud, tal ei ole distsiplinaarkaristusi, vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning abikaasa toetus. Samas ei ole S. Vändal kõik individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused veel läbitud. Talle on planeeritud veel vestlused impulsiivsuse ja emotsioonide juhtimise teemal, vabanemiseelne nõustamine ning sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ jätkutegevus. Kuna elu- ja töökoht olid S. Vändal olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, ei ole tema riskifaktoriks mitte niivõrd varaline seisund, sissetuleku ebapiisavus või elukoha puudumine, vaid kalduvus lähedaste suhtes vägivalda tarvitada.
  19. S. Vändat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta kolmandat korda. Viru Maakohtu
  20. mai 2019 otsusega karistati teda KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 214 lg 2 p 1 järgi 4-aastase vangistusega tingimisi 4 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Vaatamata sellele karistusele pani S. Vända juba
  21. aasta juunis-juulis sama kannatanu (oma endise abikaasa K.E. i) suhtes toime uue samalaadse kuriteo, mistõttu kannab nüüd liitkaristust kohtuotsuste kogumis. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista S. Vända oma kuritegu ja peab süüdlaseks kannatanut. Kaitsja esitas kohtule ka Riigiprokuratuuri määruse, millega uuendati kriminaalmenetlus K.E. i kahtlustuses vale kuriteokaebuse esitamises ja valeütluste andmises. Seda määrust kohus asjassepuutuvaks siiski ei pea, kuna praeguseks ei ole teada, kas K.E. sellistes kuritegudes ka süüdi tunnistatakse. Praegu saab tugineda jõustunud kohtuotsusega tuvastatule, mitte oletustele K.E. i võimalike kuritegude kohta. Ka esitas kaitsja kohtule Viru Maakohtu
  22. novembri 2022 otsuse, millega S. Vända mõisteti õigeks kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise süüdistuses. Kuigi see otsus ei ole veel jõustunud, nähtub sellest, et prokuratuur loobus S. Vändale esitatud süüdistusest, mistõttu suure tõenäosusega see kohtuotsus sellisel kujul ka jõustub. Samas on kohus juba varasemalt hinnanud S. Vända käitumist karistuse kandmise ajal positiivselt ega ole tuginenud riskidele, mis tema vangistusaegse käitumisega seonduksid. S. Vända uue kuriteo toimepanemise risk tuleneb sellest, et enne karistuse kandmisele asumist on ta kasutanud vägivalda kahe oma endise abikaasa – A.V. ja K.E. i – suhtes. Sealjuures peab S. Vända K.E. it tegelikuks süüdlaseks. Sellises olukorras ei ole kohtul veendumust, et S. Vända praegune abikaasa, kellega ta sõlmis abielu karistuse kandmise ajal, ei lange tema vägivallakuritegude ohvriks. Kuigi praegu võivad nende suhted olla tõesti head ja toetavad, ei ela nad koos, ent kooselu korral ei saa välistada S. Vända vägivaldsust oma uuegi abikaasa suhtes. Kui isikut on juba mitu korda kriminaalkorras karistatud, ei saa riigipoolne usaldus olla tema suhtes samaväärne, nagu oleks esmakordselt karistatud isiku puhul. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Praeguses asjas kohtul sellist veendumust ei teki. Kuigi S. Vända käitumine on hetkel hea, tal ei ole distsiplinaarkaristusi ja ta töötab majandustöödel, ei maanda need asjaolud tema uute vägivallakuritegude toimepanemise riski vabaduses, sest vanglas asub S. Vända kontrollitavas keskkonnas. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei maanda uute vägivallakuritegude riski, sest elektroonilise valve seade annab vaid infot selle kohta, kas isik asub seadme tööpiirkonnas. Uusi vägivallategusid elektrooniline valve kuidagi ennetada ei suuda. 2

(4)Määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Vända kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, paludes maakohtu määrus tühistada ja S. Vända ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kuigi kohtumäärus sisaldab enamjaolt positiivseid asjaolusid, jäeti S. Vända siiski vabastamata, tuginedes oletuslikele asjaoludele. Kohus ei soovinud S. Vändat vabastada ja kohtu järeldustest näib, et S. Vända peab viibima vangistuses surmani. Samas on tema karistuse eesmärgid täidetud, ta on käitunud vangistuses õiguskuulekalt, on täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava, on saanud oma tegudest aru ja õppetunni ning tema hoiakud ja suhtumine on muutunud. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et S. Vända retsidiivsusoht on kõrge. Tal ei ole mingit soovi uusi kuritegusid toime panna, ta saab aina vanemaks ning ei soovi vanglas olla. Tema kuritegude raskusele ei saa vabastamata jätmisel tugineda. Vabaduses läheb ta elama koos naisega uude kohta ning soovib pühendada end perele ja tööle. Vabaduses saaks ta oluliselt rohkem elatist teenida ja võlgu tasuda kui vanglas. Kohtumäärusest ei nähtu, kuidas võivad S. Vända elutingimused, elu- ja töökoha ning pere olemasolu uue kuriteo riski mõjutada. Aeg ja kohtupraktika on näidanud, et vangistus ei ravi ning pigem on tõhus väline distsipliin kriminaalhoolduse näol. Kriminaalhooldaja järelevalve all saab võimalikke riske maandada, sealhulgas saab S. Vändat distsiplineerida pikaaegse elektroonilise valvega ning vajadusel talle sotsiaalprogramme määrata. Kriminaalhooldus ongi rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Alkoholi tarbimise riski korral saab süüdlasele panna KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse sotsiaalprogrammide läbimiseks, samuti saab süüdlasel lasta vajadusel enda kulul vereanalüüse teha. S. Vända on nõus kõikide võimalike kohustustega ja lubab täita kriminaalhoolduse nõudeid eeskujulikult. Karistusseadustikus tehtud muudatused näitavad, et seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegne vabastamine ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus S. Vändat vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas sellele, et S. Vända on varem kasutanud vägivalda oma endise abikaasa A.V. suhtes, kuid kehtivat kriminaalkaristust S. Vändal sellise teo eest ei ole. Seega tugines maakohus ilmselt kustunud kriminaalkaristusele, mis lähtuvalt karistusregistri seaduse §-st 5 lubatav ei ole. Jättes aga lubamatu tuginemise kustunud kriminaalkaristusele kõrvale, põhjendas maakohus siiski asjakohaselt, miks ei saa S. Vändat vaatamata tema suhtes esinevatele positiivsetele asjaoludele ennetähtaegselt vabastada.
  5. Esiteks ei saa arvestamata jätta, et vanglas viibib S. Vända juba kolmandat korda. See näitab, et varem ei ole vangistus talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning seetõttu ei saa sellist mõju eeldada ka praegusest vangistusest iseenesest. Kuigi S. Vända on vanglas käitunud õiguskuulekalt ning on täitnud talle koostatud individuaalset täitmiskava, ei saa sellegi põhjal eeldada, et vabaduses suudab ta samuti käituda korrektselt. Nimelt on S. Vända pannud kuritegusid toime just lähisuhtes ja tema vangistusaegne positiivne käitumine ei räägi sellise kuriteo kordumise tõenäosuse kohta just kuigivõrd palju. Oma endist abikaasat väärkohtles S. Vända erinevatel aegadel korduvalt, mistõttu on alust arvata, et tal ongi kalduvus vägivaldselt 3
(4)käituda. Tõsi, nüüd on S. Vändal uus abikaasa. Samas ei ole teada, milliseks abikaasade suhted vabaduses kujunevad. Kuna varem on S. Vända kasutanud oma abikaasa suhtes vägivalda ja tal võib esineda kalduvus vägivalla tarvitamisele, võib ta samamoodi käituda ka oma uue abikaasa suhtes. Määruskaebuse väited S. Vända väärtuste muutumise kohta on paljasõnalised.
  1. Kuigi vanglas on S. Vända läbinud pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamiseks mõeldud sotsiaalprogrammi ning vestlused impulsiivsusest ja emotsioonide juhtimisest, ei pruugi needki tegevused maandada piisavalt tema uute kuritegude toimepanemise riski. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et S. Vända ei ole tunnistanud K.E. i väärkohtlemist ja süüdistab kõiges hoopis kannatanut. Mingit muudatust ei toimunud ka maakohtu istungil – pigem toetavad tema kaitsja poolt maakohtule esitatud seisukohad ja Riigiprokuratuuri määrusest nähtuvad asjaolud, et S. Vända jätkuvalt ei tunnista kuriteo toimepanemist. Seetõttu on alust karta, et S. Vända ei suuda hinnata oma väärkäitumist adekvaatselt ka edaspidi ning võib samasugust käitumist korrata.
  2. Ei ole alust loota, et kindla elu- ja töökoha ning pere olemasolu maandab S. Vända uute kuritegude toimepanemise riski, kuna varem need asjaolud tema kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud. Uus abikaasa võib küll mõjuda S. Vändale positiivselt, ent ta võib ülal toodust lähtuvalt kätkeda endas ka uute kuritegude riski. Tõsi on see, et vabaduses oleks S. Vändal paremad võimalused oma võlgade tasumiseks, kuid see ei saa põhjendada tema ennetähtaegset vabastamist. Tõhusaks ei pruugi osutuda ka katseaeg, käitumiskontroll, võimalikud lisakohustused või elektrooniline valve. Viimase kuriteo pani S. Vända samuti toime katseajal ning pelgalt käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste, sealhulgas elektroonilisele valvele allumise kohustusega ei saa tema uusi kuritegusid takistada. Määruskaebuses viidatud võimalus panna S. Vändale alkoholi tarvitamise vältimisega seonduvad kohustused ei ole kohane, kuna S. Vända uue kuriteo toimepanemise risk ei seondu tulenevalt tema viimastest kuritegudest alkoholi tarvitamisega.
  3. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. detsembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.