Obsah (6)

§ 119§ 29§ 30§ 209§ 19§ 38

4-22-4420 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2023.a, Kuressaare kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-4420 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi L J ka

§ 119

lg 1 tühistada PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsus väärteoasjas nr 2740,22,001243 ja lõpetada

§ 29

lg 1 p 2 alusel väärteomenetlus L J suhtes AS § 71 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

1. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu 35,45 eurot jätta riigi kanda.
2. Kohus tühistab kaebuse arutamiseks määratud kohtuistungi 03.02.2023.a kell 09.
4. Edastada kohtumäärus L Jele, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 1 4-22-4420 PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2740,22,001243 karistati L Je selle eest, et tema 09.08.2022 kella 20:31 ajal, XXXXXXXXXXXX Saaremaa vallas, Saare maakonnas alaealisena tarvitas alkohoolset jooki, viina. Indikaatorvahendi näit 0,83 mg/l kohta. Rikkus: alkoholiseadus §
5. Väärteo kvalifikatsioon: alkoholiseaduse §
6. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud L Je AS § 71 rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. 14.12.2022.a saabus Pärnu Maakohtusse L Je kaebus PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsusele väärteoasjas nr 2740,22,
7. L J taotleb otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või alternatiivselt kohaldada mõjutusvahendina hoiatust. 15.12.2022.a. määrusega määras kohus L-J. riigi õigusabi, mille osutajaks on advokaat Mirjam Frey. 16.12.2022.a saabus kohtule kaitsja seisukoht. Kaitsja palub kohtul rahuldada menetlusaluse isiku kaebus ja tühistada PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022 otsus ning lõpetada väärteoasjade menetlus otstarbekuse kaalutlusel

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Kaitsja kinnitas kohtule, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 29.12.2022.a esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleks jätta muutmata või alternatiivina muuta otsust väärteoasjas karistuse osas ning määrata menetlusalusele isikule mõjutusvahendina üldkasuliku töö sooritamine või lükata karistuste täitmisele pööramine edasi

§ 209alusel.

Kohtuväline menetleja oli nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 05.01.2023.a esitas kohtuväline menetleja kohtule täiendava info, et L-J. on 30.12.2022 taas alaealisena alkoholi tarvitanud. 17.01.2023.a saabus kohtule XXXXXXXXXXXXX iseloomustus L Je kohta. Kohus edastas eelnimetatud dokumendid kaitsjale ja iseloomustuse kohtuvälisele menetlejale. 20.01.2023.a teatas kohtuväline menetlja kohtu järelepärimisele, et on jätkuvalt nõus peale täiendava tõendi ja kohtuvälise menetleja pöördumise laekumist kohtule kaebuste lahendamisega kirjalikus menetluses. 20.01.2023.a teatas kaitsja kohtu järelepärimisele, et soovib asja lahendamist kohtuistungil. 24.01.2023.a määrusega määras kohus arutada kaebust 03.02.2023 kohtuistungil. KOHTU SEISUKOHT Asjaolu, et L J on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas, on tõendatud järgnevate tõenditega: - 09.08.2022.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (VTT tl 8), millise kohaselt 09.08.2022.a kell 20:36 kasutati L-J. suhtes indikaatorvahendit, näit 0,83 mg/l; - joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (VTT tl 9) - L Jel esinesid joobele viitavad tunnused XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX - 12.08.2022.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millises L J tunnistab, et 09.08.2022.a jõi ta ilmselt „Laua viina“ või „Ehe viina“. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et 16aasatne alaealine L J tarvitas väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas alkoholi. Sellega 2 4-22-4420 rikkus L J alkoholiseaduse § 46, millise kohaselt alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Kohus leiab, et L J poolt toime pandud tegu – alaealisena alkoholi tarvitamine – täidab alkoholiseaduse § 71 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on seisukohal, et L J pani teo toime otsese tahtlusega. Olles alaealine teadis ta, et alkoholi tarvitada ei või, kuid siiski jõi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L J on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et L Je poolt toime pandud tegu vastab alkoholiseaduse § 71 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. AS § 71 kohaselt alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. 17.08.2022.a määrusega (VTT tl 6) kohtuväline menetleja lõpetas käesolevas asjas väärteomenetluse

§ 30

lg 1 p 4 alusel, kuid kuna L J ei täitnud talle määratud kohustust tähtajaks (ei ilmunud kokkulepitud ajal 07.10.22 lastekaitsetöötaja juurde) uuendas menetleja asjas väärteomenetluse 11.10.2022.a määrusega (VTT lt 5). Kohtuväline menetleja määras L Jele AS § 71 rikkumise eest rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Karistusregistri teatis näitab, et L Jele on PPA Lääne prefektuuri 02.09.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2740,22,001138 määratud AS § 71 rikkumise eest rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot ja PPA Lääne prefektuuri 02.09.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2740,22,001153 määratud AS § 71 rikkumise eest rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Riigikohus on korduvalt märkinud, et KarS §-st 63 tulenevalt loetakse sama süüteokoosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks ja seetõttu võib samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-11 p 11 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.09.2017 otsus väärteoasjas nr 4-16-4916 p 9). Lisaks on Riigikohus otsuses 3-1-1-106-04 p 10 selgitanud: „Eelnev kehtib juhul, kui karistus korduva rikkumise eest määratakse või mõistetakse ühe ja sama väärteoasja menetluse raames. Samas ei ole alati põhjendatud ega võimalik erinevaid episoode puudutavate väärteoasjade ühendamine ühte menetlusse. Kuigi karistusseadustik ei reguleeri seda, kuidas peaks toimima karistuse mõistmisel kirjeldatud olukorras, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et see, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi mõjutada menetlusaluse isiku olukorda. Vastav nõue tuleneb PS § 12 lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldisest võrdsuspõhiõigusest, mille kohaselt tuleb sarnases 3 4-22-4420 olukorras olevaid isikuid kohelda ühtemoodi. Isikuteks, keda tuleb võrdselt kohelda, on need, kes on enne esimese karistamisotsuse tegemist pannud korduvalt toime samale väärteokoosseisule vastava teo (mutatis mutandis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus asjas 3-4-1-2-02, RT III 2002, 11, 108). Seega ei või enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi. L Je on 02.09.2022.a Lääne prefektuuri kahe otsusega AS § 71 rikkumise eest karistatud rahatrahviga sanktsiooni maksimummääras. Kohtuvälise menetleja 01.12.2022 otsus tema karistamises AS § 71 järgi (tegu 09.08.2022) tuleb tühistada, sest L-J. on ka selle teo toimepanemise eest karistatud 02.09.2022 väärteootsustega.

§ 29

lg 1 p 2 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis.

§ 119

lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29. Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2740,22,001243 ja lõpetab

§ 29

lg 1 p 2 järgi väärteomenetluse L J suhtes AS § 71 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Menetluskulud Väärteoasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 35,34 eurot. L J on alaealine (

§ 19

lg 3 nimetatud isik), kelle puhul on alates kohtumenetlusest kaitsja osavõtt kohustuslik. Juhindudes

§ 38lg 1, Kr

MS § 183 lg 1 jätab kohus kaitsja tasu ja kulud riigi kanda. Kohus tühistab kaebuse arutamiseks määratud kohtuistungi 03.02.2023.a kell 09.00. Teavitada istungi tühistamisest menetlusosalisi, tunnistajat. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4