KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Eve Grass 31. jaanuar 2023.a Haapsalu kohtumaja 2-22-3014 Võlgn

§ 153lg 1 p 2) 1. 2. Nr. 1 2 3 Võlausaldaja (kood), arvelduskonto, vnr PlusPlus Capital AS

§ 153lg 1 p 3) PlusPlus Capital AS

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Jätta K V´i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada K V´i (isikukood XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku/võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3 2-22-3014

2. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisikuna tuleb K V´il esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi 31.jaanuar 2023 –
3. jaanuar 2024 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt
4. jaanuar
5. a. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt
6. jaanuaril) võlausaldajatele väljamakseid. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (

§ 164lg 1).

Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (

§ 164lg 2).

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lõikele 1 (

§ 171lg 4).

Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6). 4 2-22-3014 ASJAOLUD 1.

K V esitas 28.02.2022.a Pärnu Maakohtule avalduse pankrotimenetluse alustamiseks, maksejõuetuse välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 02.03.2022.a määrusega kohus kuulutas välja K Vi pankroti ja määras pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Tederi.

1. Pankrotihaldur esitas kohtule 17.01.2023 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja lõpparuande kinnitamiseks. Avalduses palub pankrotihaldur kinnitada lõpparuanne K V pankrotimenetluses, määrata pankrotihalduri tasuks xxx eurot, mis sisaldab seaduses ettenähtud makse, kinnitada pankrotimenetluse kulu x eurot, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Kristo Teder, algatada füüsilisest isikust võlgniku K V kohustustest vabastamise menetlus ning jätta K V kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada K V’i ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Pankrotimenetluse lõpetamine 3.
3. Pankrotiseaduse (

) § 162 lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud või pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud või ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande kinnitamiseks. Pankr § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. 3.

1. K V´i pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 17.01.2023 kohtule kinnitamiseks. Pankrotihaldur avaldab, et pankrotivara hulka on laekunud kompensatsioon summas 10 000,00 eurot seoses võlgniku poolt enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehinguga vältimaks pankrotihalduri poolt tagasivõitmise hagi esitamist. Kompensatsiooni vastuvõtmisega nõustumine on otsustatud võlausaldajate üldkoosolekul 19.12.
2. Lähtuvalt

§ 163

lõikest 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 17.01.2023 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pärnu Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

3.3. Võlgniku pankrotivara maht kokku oli kompensatsioonina laekunud 10 000 eurot. Pankrotimenetluses on planeeritud teha järgmised

§ 146

lg 1 p 3 ja 4 (massikohustused, pankrotimenetluse kulud) väljamaksed: pangateenustasu kulude ja jaotiste väljamaksetelt 5 eurot ning pankrotihalduri tasu, kui kohus selle kindlaks määrab summas 2850 eurot, kokku 2585 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole esitatud. Pandiesemed, mida võõrandada, menetluses puudusid. Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Võlgnik teadaolevalt ei tööta ja võlgniku sissetulekutele, sealhulgas laste- ja töötutoetustele, ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pankrotimenetluses on tunnustatud 21 võlanõuet kogusummas 78 808,98 eurot.

§ 153

5 2-22-3014 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus nõuded puudusid,

§ 153

lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus on tehtud võlausaldajatele väljamakseid summas 7415 eurot. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud võlausaldajate II rahuldamisjärgu nõudeid on kokku 71 393,98 euro ulatuses. Pärast tähtaega esitatud tunnustatud nõude suurus on 1712,48 eurot (

§ 153lg 1 p 3) ja selle nõude osas väljamakseid ei tehtud.

3.4.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruandest nähtuvalt on võlgnik märkinud maksejõuetuse tekkimise põhjustena erinevate laenude võtmist. Laenamist alustas võlgnik varasemate laenude tasumiseks ja siis eluasemega seotud kulude ja laste ülalpidamiskuludega toime tulemiseks. Võlgniku selgituse kohaselt jäi töötuks ka tema abikaasa, mis omakorda ei aidanud kaasa kohustuste täitmisele. Samuti suurendas maksejõuetuse olukorda ka koroona periood Eestis. Haldur nõustub võlgniku poolt tooduga maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgnik ei ole olnud suuteline erinevatel elulistel põhjustel tagastama tema poolt võetud laene ja on neid võtnud liialt suures ulatuses. Kohus nõustub pankrotihalduri ja võlgniku seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Eeltoodu alusel kinnitab kohus K V´i (pankrotis) lõpparuande ja lõpetab K V´i (pankrotis) pankrotimenetluse. 4. Halduri tasu 4.1.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 66

lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 22 tundi. Pankrotihaldur märgib esitatud taotluses, et ta taotleb tasu alammäärast väiksemas ulatuses moodustatud varalt summas 10 000,00 eurot, kokku xxx eurot. Tasule ei lisandu käibemaksu ja see sisaldab halduri ülesannete täitmiseks tekkinud kulusid, sh büroo kulusid. Vastavalt

§-ile 65¹ oleks tasu alammääras xxx eurot, mida haldur vähendab ca x eurot ulatuses. 4.2. Kohus, tutvunud pankrotihalduri poolt esitatud tasu taotlusega, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotivara suurus on 10 000 eurot, summa, millelt arvutatakse halduri tasu on seega 10 000 eurot. Pankrotihalduri tasu alammäär arvutatuna pankrotivaralt 10 000 eurot on

§ 651

lõike 1 kohaselt 2587 eurot (1932 + ((10 000 – 6401) x 18,2% ehk 3599 x 18,2% = 655) = 2587 eurot). Kohus arvestab siinjuures pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskuseid. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotihaldurile tasu määramise osas ei ole vastuväiteid esitatud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks xxx eurot (tasule käibemaksu ei lisandu), mis kuulub väljamõistmisele pankrotivarast. 4.3. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud (so pangateenustasud) summas x eurot. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. 5. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest 6 2-22-3014

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Kristo Tederi tema pankrotihalduri kohustustest K V´i pankrotimenetluses.

1. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 6.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
3. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
6. a
7. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. juunini. Kuni 30.juunini 2022.a kehtinud

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 6.

1. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused kohtu hinnangul täidetud. K V esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos avaldusega pankrotimenetluse alustamiseks 28.02.
2. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse kuni 30.juunini 2022.a kehtinud

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avaldus sisaldab

§ 170lg-s 2 nimetatud kinnitusi.

Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise (kuni 30.juunini 2022.a kehtinud redaktsioon). 6.3.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Kohtule esitatud aruandest nähtuvalt võlgnikul puudub usaldusisiku kandidaat. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Samale seisukohale on jäänud ka pankrotihaldur. Kohus selgitab, et

§ 173

lg-te 3 ja 4 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Kohustustest vabastamise menetluses peab usaldusisik

§ 172

lg 2 alusel hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 6.

1. K Vil tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova 7 2-22-3014 tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada üks korda aastas. Esimene aruanne perioodi 31.jaanuar 2023 –
2. jaanuar 2024 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt
3. jaanuar
4. a. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt
5. jaanuaril) võlausaldajatele väljamakseid. 6.
6. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks täidetud, on kokku summas 73 106,46 eurot, millest II järgu nõuded moodustavad 71 393,98 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab maksete arvestamise aluseid: 1) maksed võlausaldajatele tehakse vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele (vt 10.11.2022 kohtumäärus ja määruse resolutsiooni punkt 2) vastavuses nõude tunnustamise rahuldamisjärguga vähemalt üks kord aastas iga aasta
7. jaanuaril. Kõik väljamaksed tuleb teha proportsionaalselt jaotise suurust arvestades. Kohus juhib usaldusisiku tähelepanu asjaolule, et

§ 153lg 5 kohaselt rahuldatakse järgmise järgu nõuded pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Seega ei saa Plus

Plus Capital AS III järgu nõude alusel teha väljamakset enne, kui II järgu nõuded on kõik täies ulatuses rahuldatud. 2) võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisik hoidma oma enda varast eraldi. Võlgnik ei pea usaldusisikule loovutama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§-s 131 ja

1. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE
2. Arvestamise skeem on kättesaadav kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimiseskeem. 3) TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. 4) Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. 6.6.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

8 2-22-3014 Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 9