KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise koht ja aeg 30. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-281 Tsiviilasi Ka

§ 34lg 7¹).

Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Taotletud muudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks (omandi ülekandmiseks) on kinnistusosakonnale vajalik esitada AÕS § 64¹ kohane asjaõigusleping kinnisasja omandi üleandmise kohta ja notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus. 3. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 8. detsembri 2022. a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata.

§ 46

lg 1 järgi kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad nõutavale vormile ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud.

§ 46

lg 3 sätestab, kui kinnistamisavalduses esineb kande 2 tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

§ 46

lg-st 5 tulenevalt, kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kuivõrd määratud tähtajaks kõiki kinnistamisavalduse rahuldamata. puudusi ei kõrvaldatud, jättis kohtunikuabi MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kinnistamisavaldus ja kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXXX teises jaos ja registriosa nr XXXXXXXXX teises jaos K. Valkna ja P. Valkna ühisomanike kanne ja kanda ainuomanikuna sisse K. Valkna. Määruskaebuse esitaja on esitanud kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse koos kohtulahendiga. Kohtulahend, millega kohus kinnitab poolte kompromissi (TsMS § 430 lg 2 ja lg 6) on määrus ja seega tegemist on lahendiga

§ 35lg 1 p 3 mõttes.

Tegemist on jõustunud kohtulahendiga, mille alusel tuleb kinnistusraamatus kanded teha. Antud juhul on kohtulahendis selgelt kirjas registriosade numbrid kui ka kannete sisu. Lisaks tuleneb kohtulahendist, et kõik vajalikud poolte tahteavaldused, mis on vajalikud kannete tegemiseks, on asendatud kohtulahendiga. Selgelt on määratletud kompromissilepingus need muudatused, mida pooled taotlevad omandite ja nende üleandmiste ning sellega seotud kinnistusraamatu kannete suhtes. Kohtulahendiga on Harju Maakohtu kohtunik kinnitanud poolte kompromissilepingu, milles pooled on avaldanud selge ja ühemõttelise tahte mh kinnistute omandi üleminekuks (määratledes ära, milline vara hakkab kuuluma kellele ainuomandina) ja vajalike kannete tegemiseks ning kohtulahendiga on kohus omapoolselt kinnitanud, et vajalikud kanded on võimalik nii registri- kui kinnistusosakonnas teha ning nende kannete tegemiseks on selgesõnaliselt kohus kohtulahendis asendanud kõik poolte tahteavaldused kohtulahendiga. Kõik vajalikud eeldused kinnistusraamatus vajalike kannete tegemiseks on täidetud (st poolte asjaõiguslikud kokkulepped tulenevad poolte vahel sõlmitud kompromissilepingust ja selle alusel kinnitatud kohtulahendist). Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et asjaõigusliku kokkulepet pooled sõlminud ei ole, siis käesoleval juhul tuleb kohtuniku abil kinnistusraamatus registriosade teistes jagudes kanded teha tulenevalt kohtulahendi punktidest 2.1 ja 2.

1. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kinnistusosakonna kohtunikuabi
3. detsembri
4. a määrus nr 1421962022 muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
5. Avaldaja on esitanud kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palub kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXXX teises jaos ja registriosa nr XXXXXXXXX teises jaos K. Valkna ja P. Valkna ühisomanike kanne ja kanda ainuomanikuna sisse K. Valkna. P. Valkna tahteavaldused eelnimetatud kannete tegemiseks kinnistusraamatus on 3 asendatud Harju Maakohtu
6. oktoobril 2022 tsiviilasjas nr 2-21-18957 tehtud kompromissi p-des 2.1 ja 2.
7. Kompromissi p 2 kohaselt kinnitati kompromissi osana K. Valkna ja P. Valkna järgmised tahteavaldused ja loeti need asendatuks käesoleva kohtulahendiga vajalike kannete tegemiseks kinnistusosakonnas: 2.
8. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXXX teises jaos K. Valkna ja P. Valkna kui ühisomanike kande kustutamiseks ja ainuomanikuna K. Valkna sissekandmiseks; 2.
9. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXXX teises jaos K. Valkna ja P. Valkna kui ühisomanike kande kustutamiseks ja ainuomanikuna K. Valkna sissekandmiseks.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtunikuabi õigesti leidnud, et kinnistusraamatus ei ole võimalik teha omanikukande muudatust, kui kinnistusosakonnale ei ole esitatud asjaõiguslikku kokkulepet.

§ 35lg 1 p 1 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada vormikohane käsutustehing.

AÕS § 641 kohaselt peab kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a kompromissi kinnitavas määruses tsiviilasjas nr 2-21-18957 p-des 2.
3. ja 2.
4. on olemas tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks, kuid puudub selge kokkulepe kinnistute omandiõiguse üleandmiseks (asjaõigusleping). Maakohtu määruse resolutsioonis, millega kompromiss kinnitati, ei ole sõlmitud pooltevahelist kokkulepet, et kinnistud, mis varem olid poole ühisomandis, kuuluvad nüüd K. Valkna ainuomandisse ning P. Valkna on andnud oma nõusoleku kinnisomandite üleandmiseks K. Valknale.
5. Iseenesest on küll õige määruskaebuse väide, et tsiviilasja nr 2-21-18957 poolte allkirjastatud kompromissilepingu p-des 3.1 ja 3.2 sisaldusid ka poolte kokkulepped omandi ülemineku kohta. Samas palusid pooled mingil põhjusel kohtul kinnitada üksnes kompromissilepingu osa, mis sisaldas ainult poolte tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kohus selliselt ka tegi. Seega ei ole kompromissilepingu p-des 3.1 ja 3.2 sisalduvad kokkulepped kinnitatud kohtu poolt kohtuliku kompromissina. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kohtulikust kompromissist tulenev asjaõigusleping on võrdsustatud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguga (vt Riigikohtu
6. detsembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 2-215900 p 9). Samas peab see asjaõigusleping sisalduma kohtumääruse resolutsioonis. Praegu see nii ei ole. Poolte kompromissileping ei ole aga notariaalselt tõestatud, mistõttu ei piisa ka sellest omandi üleminekuks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik seda probleemi ka lepingu tõlgendamisega ületada. Maakohtu määruse resolutsioonist nähtub selgelt, et asendatakse ainult kinnistusraamatu kandega seotud tahteavaldused. See oli ka poolte tahe, kuivõrd omandi ülemineku tahteavaldused sisaldusid kompromissilepingu p-des 3.1 ja 3.2, mida kohus määruse resolutsioonis kompromissina ei kinnitanud.
8. Kuna praegusel juhul puudub kinnitatud kompromissis kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping ning TsÜS §-s 82 sätestatud tingimustele vastavat asjaõiguslepingut kinnistusosakonnale esitatud ei ole, siis jättis maakohus õigesti kinnistamisavalduse omanikukande muutmiseks rahuldamata, kuna kinnistamisavalduse puuduseid ei kõrvaldatud. 4 Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavaid menetluskulusid.
10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 5