lg 2 alusel otsusega mõistetud rahatrahvi 400 (nelisada) eurot tasuda ositi 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 08.11.2022 otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus 4-22-4013 Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju poolt 08.11.2022 koostatud väärteoprotokolli nr 231722008142 kohaselt solvas S. S. 03.11.2022 kella 20.30 ajal Harjumaal, xxx, x. korruse trepikojas, verbaalselt avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametiülesannete täitmisega (ebatsensuursed sõnad on kajastatud tunnistajate ülekuulamise protokollides). S. S. pani sellega toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju 08.11.2022 otsuse alusel väärteoasjas nr 231722008142 määrati S. S.ile karistuseks
MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS Kaebuse esitaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebuse esitaja teo toimepanemist, kuid palub vaadata üle mõistetud karistus, kuna ta on raskes olukorras, kus peab maksma lapsele elatist. Palub rahatrahvi asendada ühiskondliku kasuliku tööga. Kahetseb tehtut. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et S. S.i süü on tõendamist leidnud.
lg 1 järgi avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega näeb seadus ette, et sätestatud süüteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot või arestiga.
lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena nende võimuesindajate au ja väärikust, kelle ülesandeks on riikliku järelevalve ja avaliku korra tagamine. Käesolevas menetluses on kohtuvälise menetleja hinnangul tuvastatud, et menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Väljendid, mida võimuesindaja suhtes kasutati, on isiku au ja väärikust alandavad, mis on taunitav ja lubamatu. Solvamine ei saa jääda karistuslikus mõttes leebelt tähelepanuta. Mõistetav karistus peab avaldama eripreventiivset toimet, et seeläbi välistada analoogseid seaduserikkumisi tulevikus. Pannes toime õigusrikkumisi, tuleb isikul arvestada, et sellele järgneb karistus. Menetleja märgib, et tuginedes Riigikohtu parktikale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks
eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja
lg 1 järgi isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteomaterjalidest nähtub, et isik tunnistab oma süüd ja isikule mõistetud rahatrahv jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samuti on kohtuväline menetleja andud võimaluse isikul tasuda rahatrahv osade kaupa, märkides viimaseks tasumise tähtajaks 08.01.2022. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud kaebaja esitatud kaebusega kohtule, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. KOHTU SEISUKOHT 4-22-4013 Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 kohaselt on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Väärteoprotokolli nr 231722008142 kohaselt solvas S. S. 03.11.2022 õhtusel ajal, s.o kell 20.30 Harjumaal, xxx, x. korruse trepikojas, avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametiülesannete täitmisega. Kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid vaidlustanud ei ole. Tunnistaja T. V. ütluste kohaselt oli ta 03.11.2022 piirkonnapatrullis koos paarilise J. V.. Kella 20.00 ajal said nad väljakutse aadressile xxx, kus üks naaber oli häirinud teist ning toimunud oli omavoliline sissetung. Korteris elanud isikud olid kartnud oma elu ja tervise pärast. Sündmuskohale jõudes tuli uksele kaks meesterahvast, kellest ühe, s.o S. S.i, tundsid nad ära. S. S. nendega mingisugust koostööd ei teinud ning oli tema paarilise J. V. üleolev. Isik kasutas tema paarilise peal väljendeid: „Mine vittu“ ja vene keeles „Idi nahui“. Neid sõnu kordas mitmel korral. S. ütles ka talle vene keelseid roppe sõnu, aga neid ei oska ta sõnastada. J. V. püüdis S.ga mitmel korral normaalselt suhelda, kuid see ei õnnestunud. Nad fikseerisid S. käed hetkel, kui S.ga koostööd teha ei olnud võimalik ning isik sirutas oma käed tema suunas, öeldes samal hetkel midagi vene keeles. Kogu selle protsessi käigus tundis ta ennast solvatuna. Tunnistaja J. V. ütluste kohaselt oli ta 03.11.2022 patrullis koos abipolitseinik T. V.ga. Kella 20.00 ajal said nad väljakutse aadressile XXX, kus üks naaber oli häirinud teist. Toimunud oli korteri nr X elaniku omavoliline sissetung korterisse X ning sealsed elanikud tundsid hirmu, kuna naaber oli neid juba pikalt terroriseerinud. Koputasid korter X uksele ning tutvustasid ennast, uksele tulnud S. S. oli nendega üleolev ning ütles talle eesti keeles: „Mine vittu“ ja vene keeles: „Idi Nahui“ Teavitas S. S.it, et tema ropud sõnad on talle solvavad, üritades samal ajal isikuga edasi suhelda. S. aga ropendas edasi. Mingi aja möödudes sirutas S. koridoris T. V. suunas käe ning nad pidasid isiku kinni. Kutsusid kohale patrulli, kes toimetas S. kainenema. S. käitumine oli nii tema kui ta tema paarilise suhtes äärmiselt ülbe, üleolev ja ropusõnaline.
lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses ametikohustuste täitmisega. Selle väärteokoosseisu täitmiseks peab esinema esmalt solvamistegu, teiseks peab solvamine olema suunatud avalikku korda kaitsva võimuesindaja vastu ning kolmandaks peab solvamistegu aset leidma seoses võimuesindaja ametikohustuste täitmisega. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis. Solvamine võib lisaks sõnadele seisneda ka tegudes (vt ka
komm vlj lk 463 p 7; lk 859; RKKKo 3-1-1-31-16, p 10).’ Korrakaitseseaduse § 4 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Väärteoasja 4-22-4013 materjalidest nähtuvalt töötas J. V., kelle kohta S. S. roppe sõnu ütles, Politsei-ja Piirivalveametis ning tema näol oli tegemist patrullteenistuses oleva politseitöötajaga. Politseiametnikud on võimuesindajad, kes esindavad politseiasutust ja riiki, mh avaliku korra kaitsel ja võivad selleks vajadusel anda korraldusi ja kehtestada ajutisi viibimisekeelde. Vastavad volitused tulenevad mh PPVS §-st 3 ja KorS § 6 lg-test 1 ja 2, §-st 44. Antud asjas ei esine ka vaidlust selles, et J. V. koos oma paarilisega täitsid väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas võimuesindajana ametikohustusi. Eelkõige avaldub selle tegevuse sisu vormikaamera P38258 salvestiselt, millest on näha 03.11.2022 kella 20:21-20:58 toimunud sündmus. Nähtub, kuidas politseipatrull läheb kortermajja, kus S. nimeline meesterahvas politseiga vestluse käigus ärritub, tõstab tema peale häält ja seejärel solvab verbaalselt korduvalt, esimese asjana ütleb "mine vittu" ning lisab veel solvanguid. Samuti räägivad tunnistajad kuidas ametikohustust täites menetlusalune isik halvustavalt ütles. Kuivõrd politseiametnikud täitsid oma tööülesandeid, pidi olema ka see menetlusalusele isikule üheselt mõistetav ainuüksi seetõttu, et politseiametnikud olid vormiriietuses ning nad olid avalikku korda kaitsvad võimuesindajad. Tunnistajate T. V. ja J. V. ütluste kohaselt oli S. S. nendega üleolev ning ütles korduvalt J. V. nii eesti kui ka vene keeles: „Mine vittu“; „Idi nahui“ Kohus leiab, et kahtlemata on antud väljendid võimuesindaja suhtes solvavad. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa pidada ka aega ja kohta. Antud väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli tegemist õhtuse ajaga ning koridoris toimuvaga, ajal, mil oli liikvel palju inimesi ning kõrvalistele isikutele oli toimunu kuulda. Mõlemad politseiametnikud on märkinud, et S. S.i poolt öeldu neid solvas. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust ((Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 komm 7 (Kurm)). Au mõiste on eelkõige seotud sellega, kuidas teised isikud meid väliselt tajuvad, ja väärikuse mõiste on otseselt seotud isiku sisemise väärikusega (vt ka EIKo 39311/05, Karakó vs. Ungari, 28.07.2009). Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid (RKTKo3-2-1-153-16 p 30). Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Solvamine on võimalik ka küsimuse vormis, samuti mittesõnaliselt – nt karikatuuriga ((Pikamäe/Sootak Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 komm 7 (Kurm)). Kaebuse esitaja on selgitanud, et oli purjus, soov oli kiri naabritele viia, kuid lõpuks päädis see sellega, et muutus politseinike suhtes ebaviisakaks. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolu, et S. S. kasutas J. V. suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning alandas politseiametniku au ja väärkust. Väljendusviis nagu „Mine vittu“ ja „Idi Nahui“ on äärmiselt taunitav ametikohustust täitvate isikute suhtes. Kahtlemata oli öeldu alandav.
Kohtu hinnangul tuleb selle koosseisu inkrimineerimiseks tuvastada võimuesindaja, keda solvatakse. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et S. S. solvas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas vähemalt ühte politseiniku, J. V.i.
Kohtu hinnangul käitus S. S.
S. S. kasutas ebatsensuurseid väljendeid mitmel korral; tegemist ei olnud ühekordse öelduga. Kohus leiab, et S. S.i käitumises on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 4-22-4013 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik pani toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise, siis rikkus ta sellega
Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise, s.o
KARISTUS Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
S. S.it karistati kohtuvälise menetleja otsuse alusel
Mõistetud karistus on seega võimalikest sanktsioonialternatiividest kergemaliigiline ja jääb sanktsiooni alla keskmise määra. S. S. on palunud karistus üle vaadata ning muuta see ühiskondlikult kasulikuks tööks. Kohus märgib, et ühiskondliku kasuliku töö kohaldamine eeldaks põhikaristuseks aresti kohaldamist. Kaebemenetluses aga kohus karistust raskendada ei saa. Riigikohus on oma lahendis RKKo3-1-1-5109 p 13 märkinud, et väärteomenetluses kehtiva printsiibi kohaselt, ei või kohus menetlusaluse isiku olukorda tema kaebuse lahendamisel raskendada (reformatio in peius keeld). Kuivõrd käesoleval hetkel on menetlusalusele isikule kohaldatud rahatrahvi, siis kahtlemata oleks karistuse muutmine arestiks, mida on võimalik omakorda asendada ühiskondlikult kasulikuks tööks, karistuse raskendamine. Kuivõrd karistust kohus kaebemenetluses raskendada ei tohi (vt. ka VTMS § 132 p 2), siis kohus ei pea vajalikuks pikemalt ühiskondliku kasuliku töö kohaldamise juures peatuda. Kohtu hinnangul ei täidaks väiksem rahatrahv, kui seda mõistis kohtuväline menetleja, karistuse eesmärki. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et S. S. on varem samalaadse teo eest juba karistatud ning pelgalt mõni kuu hiljem pani ta taaskord toime samalaadse rikkumise. Kuigi S. S. on oma kaebuses avaldanud kahetsust, ei loe kohus seda kergendavaks asjaoluks, kuivõrd kohtule ei näi see kahetsus siirana. Kohus märgib, et kui S. S. kahetseks tõsimeeli oma tegu, ei paneks ta järjepidevalt toime uusi samalaadseid rikkumisi. Lisaks ei loe kohus menetlusaluse isiku süüd toimunus väikseks, kuna tegemist ei olnud ühekordse solvanguga, vaid korduvaga. Arvestades asjaolu, et menetleja poolt mõistetud rahatrahv jääb niigi alla sanktsiooni keskmise määra, siis kohus arvestades eeltoodut, ei pea selle vähendamist põhjendatuks. Samas kohus, hinnates S. S.i majanduslikku olukorda, s.o alaealise lapse ülalpidamist, leiab, et S. S.ile võib anda võimaluse tasuda mõistetud rahatrahv 3 kuu jooksul. Eeltoodu alusel jätab kohus S. S.i kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 08.11.2022 otsuse väärteoasjas nr 2317,22,00814 sisuliselt muumata ning määrab, et S. S. võib
lg 2 alusel otsusega mõistetud rahatrahvi 400 (nelisada) eurot tasuda ositi 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 4-22-4013 Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.