) § 234 lg 1, § 227 lg 4, § 201 lg 2 järgi, väärteoprotokoll AB1259425 Menetlusalune isik SE (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht XXX; X kodanik; X õpilane ) Kaitsja Kadi Mägi Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus, Triinu Riigor Asja läbivaatamise aeg ja koht 21.08.2012.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1 ning VTMS § 83 p 2, § 107-111, § 113, § 38, KrMS § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada SE väärteos liiklusseaduse (
) § 234 lg 1, § 227 lg 4, § 201 lg 2 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel
S § 66 lg 1 järgi määrata, et SE võib aresti kanda ositi, nädalavahetustel.
Seega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (
) § 38 lg 1, § 15 lg 1 p 2, § 90 lg 1 p 3 ja pani sellega toime liiklusseaduse (
) § 234 lg 1, § 227 lg 4, § 201 lg 2. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et sõiduk, mida ta juhtis, kuulub talle – on ümber vormistamata. Eelnevalt väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasutud – osaliselt aitasid trahve tasuda vanemad, osaliselt on tasunud ise. Hetkel õpib X koolis, hinded on head ja tal on võimalus võtta koolist puhkus 1 kuuks. Soovib seda kasutada selleks, et minna Norra Kuningriiki tööle, saadava töötasu arvelt on võimalik rahatrahvi tasuda. Aresti kunagi kandnud ei ole ja arestimajja sattuda ei taha. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli juurde, leidis et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 15 päeva. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab et
lg 1, § 227 lg 4, § 201 lg 2 kvalifitseerivate väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokolli järgi on tõendatud.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kahe aastani,
lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ett nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kahe aastani,
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (VT toim lk 3) kohaselt 11.05.2012.a juhtis BMW xxxxxx. Politseinik andis peatamise märguannet. Kuna puudus juhiluba otsustas mitte peatada ja suundus Viimsi poole. Ületas kiirust. Väga kahetseb. 2 11.05.2012.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT toim lk 4) kohaselt patrullpolitseinik Leonhard Põder mõõtis 11.05.2012.a kell 23:10 SE poolt juhitud sõiduauto BMW (registreerimismärk xxxxxx)liikus kiirusega 133 +/-6 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 77 km/h. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Juht on andnud allkirja selle kohta, et talle tutvustati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Stalker IIMDR nr AS 004002 taadeldud 22.02.2011.a tunnistus nr TTRSS-11/00022, seade oli töökorras 11.05.2012.a 23:10 rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendav. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 11.05.2012.a kell 20:00 ning seade oli töökorras. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt (VT toim lk 5) on näha, et SE 11.05.2012.a kell 23:20 kõrvaldati sõiduki juhtimiselt
11.05.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast SE allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. Kuivõrd kohus on tuvastanud
lg 1, § 227 lg 4, § 201 lg 2 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning ei teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasjade materjalidest ei nähtu, vastutab SE
S § 63 lg 1 alusel – SE täitis oma teoga (sõiduki juhtimine) mitu erinevat väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. SE’l puudub töökoht ja püsiv kindel sissetulek ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. On ilmne, et SE ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja oma õigusvastast käitumisviisi muutnud. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja kohtu arvates tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isikult vabaduse võtmisega. Kohtu hinnangul võib isikule määrata aresti alla keskmist sanktsioonimäära – SE ei ole varasemalt arestiga karistatud ning on mõistlik eeldada, et karistuse eesmärgid (eelkõige mõjutada isikut hoiduma uute tegude toimepanemisest) on täidetavad ka lühiajalise arestiga olukorras, kus isikule ei ole eelnevalt vabaduskaotusliku iseloomuga karistust määratud. Kohtu hinnangul tuleb SE’le määrata karistuseks arest 5 päeva. VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 21.10.2012.a. Kui SE ei asu määratud tähtaja jooksul karistust kandma, tuleb tema suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja. VtMS § 38 järgi kohaldatakse menetluskulude väljamõistmisel KrMS sätteid. SE pani väärteo toime 18 aastaselt, seega määrati talle kaitsja riigi poolt. VtMS § 19 lg 3 järgi on kaitsja osavõtt kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14-18 aastane. Kaitsja esitas taotluse 76,80 EUR riigi õigusabi tasu määramises; kaitsja taotlus on põhjendatud ja rahuldati. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu; § 180 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb SE’lt välja mõista kaitsjatasu 76,80 EUR. 3 Janika Kallin Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.