KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-22-18994 Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023 kell 12.30, Pärnu Tsiviilasi

§-s 47 sätestatud kohustusi.

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
2. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
3. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik X kanda.
4. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot.
5. Anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks x euro ja lisanduva käibemaksu x euro ulatuses, kokku summas x eurot. X ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
6. Maksta usaldusisiku tasu katteks x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) välja riigi vahenditest OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.
7. Jätta usaldusisiku tasu ülejäänud osas x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) võlgniku kanda ja mõista see Xlt usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda OÜ- le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
8. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
9. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. ASJAOLUD JA USALDUSISIKU HINNANGUD
11. 19.12.2022 saabus Pärnu Maakohtule X eestkostja, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse poolt X nimel esitatud võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgniku üle 29.06.2022 seatud eestkoste kõigi asjade ajamiseks. Enne seda olid võlgnikul tekkinud makseraskused, kui X võttis suurtes summades kiirlaene, peamiselt eesmärgiga osta auto ja teha autojuhiload. Oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suutnud võlgnik koostada eelarvet, täita oma rahalisi kohustusi, kasutada enda rahalisi vahendeid otstarbekalt. X sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetused riigilt ning kohalikult omavalitsuselt kokku 531,58 eurot kuus, kohustusi on üle 12 000 euro. Võlgnikul on x alaealist ülalpeetavat. Võlgniku nimel liiklusregistris registreeritud sõiduauto xxx (1999 vl) on tegelikult 1000 euro eest 02.09.2021 müüdud R.T.-le. 2

) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes. X teadaolevad kohustused kokku on 14 921,33 eurot, mis on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul igasugune vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, kokku ca 530 eurot/kuus. Arvestades, et võlgnikul puudub töövõime ning tema üle on seatud eestkoste 5-ks aastaks, siis ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks tööle minna ja seeläbi oma sissetulekut suurendada. X esindaja on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidanud seda, et võlgnik võttis suurtes summades kiirlaene eesmärgiga osta auto ja teha autojuhiload. Makseraskused tekkisid enne eestkoste seadmist 29.06.2022. Usaldusisiku hinnangul on X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks vastutustundetu maksevõimet ületavate tarbimislaenude võtmine. Võlgnik oli sisuliselt maksejõuetu juba juunis 2021, kui laenude tagasimaksed moodustasid ca 58 % tema sissetulekust ja tal ei jäänud vahendeid igapäevaste kulutuste tasumiseks. Usaldusisiku hinnangul pole võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine võimalik, sest tal puuduvad vahendid ümberkujundamiskava täitmiseks ja samaaegselt igapäevaste hädavajalike kulutuste katmiseks. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus kokku 530eurot/kuus. Tema hädavajalikud kulud eluasemele, toidule ja muudele jooksvatele kuludele on vähemalt 390 eurot. 141 euro arvelt peaks ta tasuma elatist x lapsele. Isegi juhul, kui ta vabaneks elatise maksmise kohustusest ja 140 euro ulatuses kuus saaks tasuda laene, siis kuluks 14 900 euro suuruse kohustuse tagastamiseks 9 aastat. Võlausaldajad nii pika tähtajaga graafikuga ei nõustuks ning sellise tähtajaga kava võlgniku suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Arvestades, et käesoleval ajal on pankrotimenetlusega koos algatatava kohustustest vabastamise menetluse pikkuseks keskmiselt 3 aastat, siis ei tohiks võlgade ümberkujundamise kava mõistlik tähtaeg olla oluliselt pikem. Laenude refinantseerimise osas leiab usaldusisik, et praktikas ei ole ükski vastutustundlik laenuandja valmis andma pikaajalist ca 15 000 euro suurust laenu eestkoste all olevale 530 euro suuruse sissetulekuga isikule. Lähtudes eeltoodust leiab usaldusisik, et X oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ei suuda, võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnikul puuduvad vahendid võimaliku ümberkujundamiskava järgsete maksete tasumiseks ning laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna talle laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. X on maksejõuetusavalduses koos pankroti väljakuulutamisega taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja X pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on Andrus Õnnik andnud) ja algatada X kohustustest vabastamise menetlus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3

) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

1. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 14 921,33 euro ulatuses, mis on muutunud sissenõutavaks. Igasugune vara võlgnikul puudub. Võlgniku üle on seatud eestkoste, tema sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus kokku 530 eurot kuus. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste summa ületab võlgniku rohkem kui kahe aasta sissetulekute summat. Võlgnikul ei ole peale töövõimetoetuse ja sotsiaaltoetuse mingisugust muud vara, mille arvelt tasuda võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekule ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata.
2. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega refinantseerimine.
3. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate kiirlaenude võtmine. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on maksejõuetu juba enne eestkoste seadmist 22.06.
5. X taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid, et esineksid

§ 45

lg-s 3 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 18lg 2 punktist 2 ja Pankr

S § 31 lg-st 5, kohus kuulutab X pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

§-s 45 sätestatule. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

1. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
2. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese 4

§ 46

lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni. 12.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. 13. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 14. Vastavalt Pankr

S § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete 5

§ 8

lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 16.

§ 54

lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Pankr

S § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuupalga alammäär x eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on x eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. X pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku x tundi, arvestusega x eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku x eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osaliselt (x eurot + lisanduv käibemaks x eurot) väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroole, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.
2. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Võlgnikul endal ei olnud õiget ülevaadet oma täitmata kohustustest, võlgnik ei oska leida tema suhtes tehtud kohtulahendeid. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr x eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. 6

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 20. Kohus leiab, et X usaldusisiku tasu maksmiseks ühe alampalga ulatuses menetlusabi andmine on põhjendatud. Xl ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Võlgniku sissetulekuteks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millele sissenõuet pöörata ei saa. Seega pankrotimenetluses ei ole reaalset võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses ulatuses, mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma, s.o x eurot + käibemaks. Andrus Õnnik taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks. Osas, mida menetlusabi ei kata, jääb usaldusisiku tasu koos lisanduva käibemaksuga võlgniku kanda ning kohus mõistab temalt välja x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 7