) § 239 lg 1p. 1,
lg 2,
lg 1,
S § 63 lg 1, üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse (raskeima karistuse näeb ette
Aresti kandmise koht Põhja PP Arestimaja (Tallinn Rahumäe tee 6) Karistuse kandmisele asuda hiljemalt 07.05.2012.a. Karistuse kandmisele mitteasumisel hiljemalt otsuses märgitud kuupäeval kohaldada XXi suhtes sundtoomist arestimajja karistuse kandmisele. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest peab kohtumenetluse pool teatama eelnevalt 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärteod XXile on koostatud väärteoprotokoll nr. AB 1300341 selle kohta, et tema 24.02.2012.a. kell 11.38 Tallinnas Sõle tänaval ja Paldiski maanteel juhtis mootorsõidukit Audi A6 reg.märgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Samuti juhtides samal ajal ja samas kohas mootorsõidukit, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, ei olnud esitamiseks mootorsõiduki registreerimistunnistust ning mootorsõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Menetlusaluse isiku ütlused Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Kuna kutse oli saadetud tema poolt kohtuvälisele menetlejale nimetatud ja väärteoprotokolli märgitud aadressil ja sellel aadressil võttis kutse vastu tema vanaema, loeb kohus kutse XXile kätteantuks. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 alusel võib kohus arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, kui ta on kohtuistungist teadlik, ei ole kohtuistungile ilmunud ega ole esitanud taotlust istungi edasilükkamiseks. XX oli kohtuistungist teadlik ja ei olnud esitanud taotlust istungi edasilükkamiseks. Seega oli kohtul õigus arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Menetlusalune isik väärteoprotokolli koostamise ajal ütlusi ei ole andnud, on vaid protokolli teinud märkuse protokolliga mittenõustumise kohta. 12.märtsil 2012.a. edastas ta kohtuvälisele menetlejale vastulause, kus andis selgitusi väärtegude kohta. Menetlusalune isik ei olnud nõus patrullpolitseiniku järeldusega, et tema turvavöö oli kinnitamata, leides, et patrullpolitseinikul puudus võimalus seda näha, sest patrullauto sõitis talle vastu, auto klaasid olid ilma tõttu mustad ning tal oli seljas tume jope. Menetlusaluse isiku väitel kinnitab ta alati turvavöö ning seekord oli see samuti kinnitatud. Ta võttis turvavöö lahti politseiniku juuresolekul, kui hakkas dokumente otsima. Menetlusalune isiku tunnistas, et autodokumente tal tõepoolest kaasas ei olnud, kuna kartis, et võib need kaotada. Auto on ostetud välismaalt ja dokumentide kaotamise korral ei oleks saanud autot ARK-s registreerida. Tehnokontrolli osas unustas ta välismaal autot ostes küsida, kus on näidatud, et autol on olemas tehnoülevaatus. Dokumendid olid saksa keelsed ja ta ei saanud neist aru. Juhiloa kehtetusest ta ei teadnud. 01.09.2011.a. hakkas kehtima tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Juhiluba jäi tema kätte, keegi ei palunud nende tagastamist. Arvas, et tema juhtimisõigus hakkab uuesti kehtima 01.01.2012.a. Keegi ei olnud talle teatanud, et tema juhiluba tunnistatakse kehtetuks. Kohtu seisukoht Liiklusseaduse § 33 lg 3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuse komissar Raul Annuka ettekandest nähtub, et olles patrullis 24.02.2012.a. märkas ta kella 11.38 paiku Sõle ja Paldiski mnt. ristmikul sõidukit Audi A6, mis keeras Sõle tänavale ja liikus edasi mööda Sõle tänavat. Sõidukil oli Leedu transiitnumber xxxx ja sõidukit juhtis XX. Sõiduk oli politseipatrulli poolt peatatud põhjusel, et juhil ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud ja sõidukil ei põlenud lähituled. Seega ei nõustu kohus menetlusaluse isiku ütlustega, et patrullpolitseinikul ei olnud võimalik näha, kas turvavöö oli kinnitatud või kinnitamata. Kui auto klaasid oleksid olnud nii porised ja mustad, kuidas siis juhil oli võimalus neist läbi näha ja liikluses orienteeruda. Pealegi puudus politseitöötajal vajadus süüstada temale täiesti võõrast juhti rikkumises, mida tegelikkuses aset ei leidnud. Seega loeb kohus tõendatuks XXi poolt sõiduki juhtimise, olles turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata, millega ta pani toime
1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuna menetlusalune isik ei ole lahtise turvavööga sõitmist tunnistanud, ei saa kohus arvata talle süüks selle toimepanemist tahtlikult. Ei ole välistatud turvavöö kinnitamise 2 unustamine. Kuna aga väärtegu saab toime panna ka ettevaatamatusest, siis vastutab ta lahtise turvavööga sõitmise eest hooletusest.
lg 1 kohaselt peab juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas ka mootorsõiduki registreerimistunnistus.
lg 3 kohaselt ei ole registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument ja kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja, kasutaja viibib sõidukis. XXi ütlused kinnitavad, et tal tõepoolest ei olnud sõiduki registreerimistunnistust kaasas. Kuna ta väitis, et ei kandnud seda kaasas seepärast, et kartis dokumenti kaotada, aga ilma selleta ei oleks saanud autot ARK-s registreerida, ei olnud järelikult 24.veebruaril 2012.a. sõiduk Audi A6 reg märgiga xxxx veel Eestis Maanteeameti liiklusregistri büroos arvele võetud ja XX ei olnud kantud liiklusregistrisse sõiduki omanikuna. Seda kinnitab ka asjaolu, et sõidukil oli Leedu transiitnumber. Järelikult oli XX
§-st 88 tulenevalt kohustatud selle sõiduki juhtimisel registreerimistunnistust kaasas kandma. Väärteo pani ta toime tahtlikult. XX on rikkunud
lg 1 sätteid ja pannud toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Menetlusalune isik otseselt ei eitanud väärteo toimepanemist, ta lihtsalt ei teadnud, kas auto on tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaegselt läbinud või ei. Kuna Eesti liiklusregistris sõidukit arvel ei olnud, siis kontrollis politseitöötaja sõiduki andmeid läbi Leedu Autoregistrikeskuse (www.eregitra.lt) ja selgus, et sõidukil puudub tehnoülevaatus ( R.Annuka ettekanne). Oleks menetlusalune isik olnud hoolsam ja tundnud sõidukit välismaal ostes huvi tehnoülevaatuse olemasolu kohta, oleks ta saanud teada, et tehnoülevaatus puudub ning oleks saanud selle õigeaegselt teostada. Seega pani XX selle väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Väärtegu vastab
1 objektiivsele koosseisule.
1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. XXi väitel ei olnud ta teadlik oma juhiloa kehtetusest, kuigi juhina, kes on läbinud koolituse ja sooritanud liiklusteooria eksami ja kes peab tundma liiklusseaduse sätteid, oleks ta pidanud seda teadma. Nimelt on Liiklusseaduse §-s 106 lõikes 6 märgitud, et kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib isik taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Väärteomaterjalidele on lisatud koopia XXile väljastatud juhiloast xxxx. Sellelt nähtub, et juhiluba on väljastatud kaheks aastaks, mis tähendab, et tegemist on esmase juhiloaga.
Väärteomaterjalidele lisatud 05.08.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,010787 tõendab, et XXile määrati lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks ja ta oleks pidanud sellesama otsuse kohaselt oma juhiloa viima Maanteeameti liiklusregistri büroole, mida ta aga tema enda sõnade kohaselt ei teinud. Seega jättis ta kohtuvälise menetleja otsuses talle pandud kohustuse täitmata. Liiklusseaduse § 106 lõikest 6 tulenevalt juhtis XX 24.02.2012.a. sõidukit kehtetu juhiloaga ehk ilma juhtimisõiguseta. Ka selle teo on ta toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Menetlusalune isik ei näidanud üles tähelepanelikkust ja kohusetunnet, et teha endale selgeks esmase juhiloaga seonduvad liiklusseaduse sätted. Juht on kohustatud tundma liiklusseadust ning seaduse mittetundmine ei vabasta isikut vastutusest XXi juhiloa kehtetust tõendab Maanteeameti liiklusregistri väljavõte. Seega on XX pannud toime
Karistus 3 Kohtuvälise menetleja ettepanek oli karistada XXit arestiga 7 päeva. Kõik väärteod on toime pandud ühel ja samal ajal ühe teoga. Seega tuleb karistamisel kohaldada KarS § 63 lg 1, mis sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeima karistuse XXile süüksarvatud väärtegudest näeb ette
lg 2, sest selle väärteo eest saab mõista karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja aresti. Teiste väärtegude eest on karistus rahatrahv kuni 50 trahviühikut. XX on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest, sealhulgas kolmel korral ka arestiga. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on talle määratud rahatrahvid tasumata, mistõttu kohus välistab rahatrahviga karistamise, kuna ei ole mingit garantiid, et seekord menetlusalune isik trahvi tasub. Ka varasemad arestid pole mõju avaldanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud on mõista isikule karistuseks arest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt taotletud aresti pikkusega – 7 päeva. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p. 1, § 90 lg 1. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.