Obsah (6)

§ 217§ 2172§ 101§ 102§ 116§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-551 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2023. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi T T hagi M T vastu väljamõist

§ 2172 lg 2 ja Ts

MS § 459 lg 1 ja 2 alusel. Hagi esitamise hetkel on elatise suurus ühe lapse kohta 243,44 eurot. Kostja seaduslik esindaja saab lapsetoetust 60 eurot. Kuna kostja vajadused on osaliselt kaetud siis ei pea hageja selles ulatuses elatist maksma, Elatise suurus, arvestades poolt lapsetoetust moodustab 213,44-

1. Viru Maakohutu määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16593 kinnitati hageja ja kostja seadusliku esindaja vaheline kompromiss, mille kohaselt viibib kostja hageja juures mitte vähem kui 3 päeva nädalas, arvestades kostja seadusliku esindaja töögraafikut ning vajadust õppimisel või vabale ajale. Tegelikult viibib kostja hageja juures rohkem kui 3 päeva nädalas, hageja arvestab kompromissis kokkulepitut ja arvestab, et kostja viibib tema juures 12 päeva kuus. Tegemist on lapse jagatud elukohaga, laps elab hageja juures 80% igakuisest kohustatus ajast. Hageja on seisukohal, et tema peab maksma lapsele elatist summas 42,69 eurot kuus. Kostja palub muuta Viru Maakohtu 04.04.
2. a määrusega tsiviilasjas 2-16-15923 kinnitatud kompromissi punktis 1.1 sätestatud elatise suurust ja viisi, Hageja palub välja mõista kostja kasuks välja igakuine elatis summas 42,69 eurot alates hagi esitamisest kuni M T täisealiseks saamiseni. Hageja märgib, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Hageja esitas lõpliku seisukoha, märkides, et lähtuvalt seadusemuudatusest alates 01.01.
4. a on perekonnaseaduse seadusmuudatusega muudetud alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korda. Seoses õigusliku olukorra muutumisega on Viru Maakohtu 04.04.
5. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi aluseks olevad asjaolud muutunud ning hagejal on õigus esitada hagi kohtusse.

§2172 lg 2 ja Ts

MS §459 lg 1 ja lg 2 alusel. Elatise summat mõjutab see, mitu päeva laps kummagi vanemaga koos elab. Kuna laps elab elatist maksma kohustatud vanemaga (T T) 3 päeva nädalas, ehk vähemalt 12 päeva kuus vähendatakse elatise suurust proportsionaalselt, Laps elab hageja juures 80% igakuisest kohustatud ajast. Seoses õigusliku olukorra muutmisega on hageja seisukohal, et tema peab maksma lähtuvalt seadusemuudatusest kostja ülalpidamiseks elatist summas 42,69 eurot kuus. Summa on vastavuses elatise kalkulaatori

1. a andmetega. 01.01.
2. a vastuvõetud perekonnaseaduse muudatuse alusel, puuduvad palgast lähtuvad argumendid. 2
3. Kostja seaduslik esindaja ei ole nõus elatise summa vähendamisega. Kostja esindaja märgib, et kostja on hageja ainuke laps ja hageja sissetulek on suurem kui miinimum, siis tuleb elatis määrata vastavalt seadusele ehk 213 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates
7. jaanuarist
8. a kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni, sõltumata poolte väidetest (vt Riigikohtu 30.11.
9. a lahend tsiviilasjas nr 2-20-9571/14).
10. M T on T T laps. Viru Maakohtu 04.04.
11. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15923 kinnitati poolte vaheline kompromiss, mille kohaselt T T kohustus maksma M T ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 199,75 eurot, kuni poja täisealiseks saamiseni xxx. a. Elatis ei või olla väiksem kui 85 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise määrast, 25% ulatuses täidab T T M T suhtes ülalpidamiskohustust lapse tema juures viibimise eest.
12. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
13. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.
14. Alates
15. jaanuarist
16. a muutus perekonnaseaduses (

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohus selgitab, et regulatsiooni muutmise vajaduse tingisid asjaolud, et miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutus igakuise miinimumelatise suurus vanemale teatud juhtudel 3 ebaproportsionaalselt suureks või ei vastanud lapse ülalpidamiseks vajalikele tegelikele kuludele (eeltoodu tuleneb ka seaduse eelnõu seletuskirjast, vt https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf5790f57aa37c74/Perekonnaseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste %20seaduste%20muutmise%20seadus) Riigikohus märkis korduvalt oma praktikas (vt nt 22.06.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, kus vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

Ehk eeltoodust tulenevalt oli seadusemuudatuste eesmärk luua alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Alates 01.01.

1. a kehtiva elatise regulatsiooni kohaselt kujuneb elatise summa võttes arvestades lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavaid lastetoetusi.
2. Hageja märgib, et on nõus alates 01.01.
3. a kehtivat

§ 101arvestades maksma kostjale elatist 42,69 eurot kuus.

Hageja arvestab asjaoluga, et kostja viibib tema juures nädalas 3 päeva, mis teeb kuus 12 päeva. Laps elab hageja juures 80% igakuisest kohustatud ajast. 11. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13)

§ 102

lõike 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ei tugine elatise vähendamisel

§ 102sätestatule.

12.

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, 4 on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 13. Alates 01.01.2022. a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
2. a on baassumma 209,2 eurot (arvestades tarbijahinnaindeksi muutust
3. a kohta) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Keskmine brutopalk
4. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot.
5. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda nii lapse reaalsetest vajadustest kui vanema võimalustest. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga (sh majandusliku võimekusega mitte üksnes selle puudumise või ebapiisavusega) ning vanem ei pea maksma lapsele elatist üksnes miinimummääras, vaid võib seda võimalusel alati teha ka suuremas ulatuses, samuti juhul kui lapse vajadused on suuremad. Lapse senine elustandard ei pea muutuma automaatselt õigusliku olukorra muutumisel, arvestamata seejuures vanemate majanduslikku võimekust lapsi ülal pidada. Kostja seaduslikul esindajal ja hagejal on ülalpidamiskohustus ühe ühise lapse ees. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 7-12 aastaste laste ülalpidamiskulu keskmiselt 359 eurot kuus (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Seega oleks uuringu järgi 7-12 aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema jaoks 179,50 eurot.

§-s 101 lg 3 baassumma on viidatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi. 5 Käesoleval juhul ei ole millegagi tõendatud, et lapse vajadused oleksid suuremad (nt huvitegevused) kui

§ 101järgi arvestatud miinimummäär.

Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus

§ 101

lg 3 järgi baassummat 209,20 eurot ning § 101 lg 4 lisanduvat 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,20 + 46,44 =255,64 eurot.

1. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada kostjale masktavat riiklikku lapsetoetust. M T saab lapsetoetust 60 eurot. Arvestades elatise miinimummäärast maha pool lapsetoetust, kujuneb M T igakuiseks elatisemakse suuruseks 255,64-30=225,64 eurot.
2. Vastavalt

§ 101

lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul märgib hageja, et laps veedab temaga ühes kuus 12 päeva. Hageja on elatise summa arvutanud elatiskalkulaatori abil välja ja on seisukohal, et ta peab maksma alaealisel lapsele elatist 42,69 eurot.

1. Kohus selgitab, et elatiskalkulaator on eelkõige välja töötatud selleks, et aitaks vanemaid omavaheliste kokkulepetele. Elatiskalkulaatori eesmärgiks on vähendada kohtuvaidlusi ja suunata vanemaid omavaheliste kokkulepete sõlmimisele. Rakenduse abil saavad vanemad ise välja arvutada minimaalse summa, mille kohus tõenäoliselt nende pere puhul välja mõistaks. Elatiskalkulaator on abiks vanematele omavaheliste vaidluste lahendamiseks, kohus lähtub elatise suuruse määramisel eelkõige nii lapse reaalsetest vajadustest kui vanema võimalustest. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga (sh majandusliku võimekusega mitte üksnes selle puudumise või ebapiisavusega) ning vanem ei pea maksma lastele elatist üksnes miinimummääras, vaid võib seda võimalusel alati teha ka suuremas ulatuses, samuti juhul kui laste vajadused on suuremad. Lapse senine elustandard ei pea muutuma automaatselt õigusliku olukorra muutumisel, arvestamata seejuures vanemate majanduslikku võimekust last ülal pidada.
2. Hageja ei ole tuginenud antud nõudes asjaolule nagu oleks peale
3. a tehtud kohtuostust tema majanduslik olukord halvenenud. Hageja tugineb ennekõike

§ 101ja elatiskalkulaatori arvestuskäigule.

Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et juba 2017. aastal arvestas kohus elatise välja mõistmisel, et alaealine laps viibib hageja juures ja vähendas välja mõistetud elatise summat. Kohus selgitab hagejale elatise arvutuskäiku. Elatisekalkulaator on kujundatud nii, et lahuselava vanema juures viibimise aja arvestusel võetakse elatisest maha summa, mis vastab proportsionaalsele osale. 209,2 + 46,44 – 30 = 225,64 eurot (elatise summa

§ 101

lg 1–5) 225,64 × 12 = 2707,68 eurot (korrutad kuude arvuga) 2707,68/365 = 7,42 eurot (päevakulu, jagada päevade arv aastas) 225,64 – (7,42 × 12) = 225,64 – 89,04 = Elatis 136,60 eurot 6 Kohus rahuldab hagi osaliselt, vähendab hagejalt väljamõistetud elatist ja mõistab välja alates hagi esitamisest M T ülalpidamiseks 136,60 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on lapse kulutused suurenenud, arvestades üldise elukalliduse ja elukvaliteedi tõusuga ja toidukorvi kallinemist, vastab nimetatud elatise summa eelkõige lapse igapäevaste reaalsete vajadustega. Menetluskulude jaotus 19. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022. a kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7