Obsah (6)

§ 424§ 64§ 65§ 68§ 331§ 76

1-08-9272 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. august 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9272 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi

§ 424

; § 263 p 1 ja 2; § 275; § 329, § 215 lg 2 p 1 ja 3 järgi.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.04.2002.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat ja 11 kuud vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Harju Maakohtu 07.07.2008.a kohtuotsusega (kohtumääruse tegemise hetkel on kohtuotsus jõustumata) mõisteti AA süüdi

§ 331

järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 11.05.2005.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o seisuga 07.07.2008.a 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 31.01.2005.a ja lõpp on 02.05.2010.a. AA kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas lühiajaliselt, osales sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel tahab elama minna vanaema juurde Tallinnasse ning väidetavalt on töökoht vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub AA vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetavale on vabanemisel vajalik kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik suunata AA oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. AA taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta taotlust, kuna isik on kriminaalkorras karistatud 4-korral, vangistuses viibib

1. korda. Vangistuse jooksul on korduvaid distsiplinaarrikkumisi, samuti on 17.01.2008.a. tuvastatud narkootilise aine tarvitamine ning Harju Maakohus on 07.07.2008.a kohtuotsusega AA selles ka süüdi tunnistanud. Samuti on varem vabaduses olles töösuhe narkootiliste ainete tarvitamise tõttu lõpetatud, uue kuriteo pani toime katseajal. Elukoht, töökoht ja toetav võrgustik on tal olemas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et AA tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik AA isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on kriminaalkorras karistatud 4korral, vangistuses viibib
2. korda. Vangistuse jooksul on korduvaid distsiplinaarrikkumisi, samuti on 17.01.2008.a. tuvastatud narkootilise aine tarvitamine ning Harju Maakohus on 07.07.2008.a teinud selle kohta kohtuotsuse, mis on hetkel jõustumata. Samuti on varem vabaduses olles töösuhe narkootiliste ainete tarvitamise tõttu lõpetatud. Uue kuriteo pani toime katseajal. 3 Arvestades AA poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades AA poolt toime pandud kuritegude arvukust, raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib AA vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik