4-11-3884/2

Väärteoasi nr.4-11-3884 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.oktoobril 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-3884 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Tõlk JG Väärteoasi XX väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 221 lg 1 järgi Menetlusalune isik XX isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu – tunnistus 415 Süüdi tunnistada XX Liiklusseaduse 201 lg 2; § 221 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 7 (seitse) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 05.10.2011.a. kell 10.05 RESOLUTSIOON Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Edasikaebamise kord Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt on 05.10.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1181833 selle kohta, et XX 05.10.2011 kella 10.04 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Mustamäe tee/Paldiski mnt. Juhtis mootorsõidukit alustades reguleeritud ristmiku ületamist valgusfoori keelava kollane tuli ajal. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 31.08.2011.a. kuni 30.12.2011.a. XX rikkus LS § 90 lg 1 p 1; § 58 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 221 lg 1 ettenähtud väärteod. Kohus selgitab, et JG on koosseisulisele tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus selgitas 06.10.2011.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19; 98 lg.5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik XX kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb protokollis antud ütluste juurde. Kahetseb väga. Töötab mitteametlikult ja naine on rase 9 kuud ja kohe peaks laps sündima. Rahatarve tasub kohtutäituri vahendus. Palun määrata aresti kandmine ositi või lükata aresti kandmine edasi. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et XX´it tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi ja LS § 221 lg 1 järgi arestiga 10 päeva. Eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Ka on maksmata rahatrahvid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse 201 lg 2; § 221 lg 1 on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.3); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega (t lk.7); kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga ( t lk.11); väljavõttega ( t lk.14); otsusega väärteoasjas 2302,11,010787 ( t lk. 1213); teatisega ( t lk. 14-20) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. XX´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada XX´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et XX´it ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. XX kahetsus ja väidetava mitteametliku töökoha olemasolu ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel XX´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. XX´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt XX´i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 15.08.2011.a. kohaldatud karistusena aresti Viru Maakohtu poolt, kuid see ei takistanud isikul jätkamast väärtegude toimepanemist. Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et XX´i suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 221 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. Kohtunik 2