4-22-4546 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-4546 (231522006584, 231722006383, 231522004533) Kohtunik Mer
§ 218
lg 1 järgi Menetlusalune isik X isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; Eesti kodanik; töökoht: xxx; e-post xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur ‒ asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg-st 2, § 117 lg 1 p-st 3 ja §-st 119, kohus otsustas: Lõpetada X suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, tema teos kuriteotunnuste esinemise tõttu. Edastada väärteoasjad Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur saatis 22.12.2022 Harju Maakohtule arutamiseks väärteoasjade nr 231522006584 (kohtuasja nr 4-22-4546) ja 231722006383 materjalid. 29.12.2022 saatis PPA Põhja prefektuur lisaks veel väärteotoimiku nr 231522004533. Xle heidetakse ette
§ 209
lg 2 p 1 nõude rikkumist ja
§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritavate allpooltoodud tegude toimepanemist: 1.1.
20.05.2021 X pakkus internetikeskkonnas Facebook Marketpace kaudu müügiks kleiti hinnaga 52 eurot, mida tal ei olnud. Eksimuses olles tegi Y toodud summas arvelduskontole ülekande. X lubatud toodet ei saatnud ning sai varalist kasu. 1.
- 28.06.2022 X pakkus internetikeskkonnas Facebook müügiks kleite hinnaga 121 eurot, mida tal ei olnud. Eksimuses olles tegi C toodud summas arvelduskontole ülekande. X lubatud toodet ei saatnud ning sai varalist kasu. 1.
- 29.06.2022 X müüs Facebook Marketplaces seelikut summas 29,06 eurot. X enda tegevusega tekitas Ws ebaõige arusaamise, et kavatseb kauba üle anda. W tegi arvelduskontole ülekande ning X sai varalist kasu. 1.
- 15.08.2022 X müüs Facebook Marketplace kaudu kleiti hinnaga 42 eurot, mida tal ei olnud. Eksimuses olles tegi Q toodud summas arvelduskontole ülekande. X lubatud toodet ei saatnud ning sai varalist kasu. 1.
- 15.08.2022 X müüs Facebook Marketplace kaudu kleiti hinnaga 32 eurot, mida tal ei olnud. Eksimuses olles tegi Z toodud summas arvelduskontole ülekande. X lubatud toodet ei saatnud ning sai varalist kasu. 1.
- 25.08.2022 X müüs internetikeskkonna Facebook Marketplace kaudu kahte seelikut ja kahte toppi hinnaga 120 eurot, mida tal ei olnud. Eksimuses olles tegi F toodud summas arvelduskontole ülekande. X lubatud toodet ei saatnud ning sai varalist kasu.
- 17.01.2023 tegi kohus määruse, millega liitis väärteoasjad ühte menetlusse. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus, kontrollinud ja analüüsinud väärteoasjade materjale, asub seisukohale, et arutataval juhul tuleb väärteomenetlused lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja väärteomenetluse käigus kogutud materjalid tuleb edastada prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
- Arutataval juhul lähtus kohtuväline menetleja eeldusest, et kõik Xi teod on iseseisvad ning kvalifitseeris need
§ 218
lg 1 järgi.
§ 218
lg 1 sätestab vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu.
§ 218
lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
§ 44lg 2 lg 4 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.
Seega
§ 218lg 1 mõttes on väheväärtuslikuks asi või õigus, mille väärtus on alla 200 euro.
- Kujundamata sisulist seisuskohta selles, kas X pani toime talle etteheidetavad süüteod või mitte, on väärteosüüdistuste kirjeldustest sedastatav, et etteheidetavate tegude varaline kahju jääb üksikjuhtumitena alla 200 euro ja kohtuväline menetleja kvalifitseeris Xi teod õiguslikult mitme erineva teona (nn teomitmusena), s.o väärtegudena.
- Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt, hindamaks seda, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata teo avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühtsest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (RKKKo nr 3-1-14-04 8.3). Samuti tuleb tähele panna, et õigusteooria käsitleb ka võimalike jätkuvate süütegude juhte õigusliku teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. 2 Jätkuva süüteo korral ei käsitleta iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit ja igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. St, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu, siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses (RKKKo 3-1-1-4-04 p-d 13, 13.1 ja 13.2).
- Analüüsides Xle etteheidetavaid süütegusid, siis teokirjelduste pinnalt on kõikide tegude puhul sedastatav sarnasus süüteo peamistes tunnustes: need on toime pandud Facebook Marketplace internetikeskkonnas, need on kahtluse kohaselt toime pandud sarnasel viisil, sh on kõikidel juhtudel kasutatud ühetaolist teomustrit ja kahjustatud sama õigushüve. Lisaks on Xle etteheidetavaid tegusid võimalik vaadelda ajalises ning ruumilises seoses olevatena: kõik teod on toime pandud ajavahemikul 20.05.2021 kuni 15.08.
- Seega võib eeltoodu vastata jätkuva süüteo tunnustele. Hindamaks seda, kas Xl võis olla kelmuste toimepanemisel ühine tahtlus, siis Riigikohtu praktika kohaselt saab toimepanija käitumise subjektiivset külge tuvastada objektiivsete tehiolude kaudu. Andmata lõpliku hinnangut ühtse tahtluse olemasolu või puudumise kohta, on kohtu veendumusel objektiivsed tehiolud sellised, mis annavad aluse järelduseks, et X võis kelmuste toimepanemisel tegutseda ühtse tahtlusega. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et väärteotoimikutega tutvudes on kohus veendumusel, et Xi teos on sedastatavad
§ 209
tunnused, alustatud väärteomenetlused kuuluvad lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt ning kohus edastab materjalid prokuratuuri, et prokuratuur kujundaks seisukoha kriminaalmenetluse alustamise osas. 7. Seadusandaja ei ole väärteomenetluse seadustikus ette näinud võimalust lõpetada kohtule VTMS § 84 alusel saadetud väärteoasi kohtuliku arutamise ettevalmistamise staadiumis (VTMS § 85). Samas ei pea kohus menetlusökonoomia printsiibist mõistlikuks läbi viia nõuetekohast väärteoasja kohtulikku arutamist, sh kutsuda istungile suur hulk tunnistajaid, et selle menetluse lõppjärelmina nentida väärteomenetluse lõpetamise aluse esinemist. Tekkinud olukorras rakendab kohus menetlusökonoomia põhimõtet koostoimes väärteomenetluse kaebemenetluses kohalduvate normidega (VTMS § 117 lg 1 p 3 ja § 119), mis sätestavad õigusliku aluse menetluse lõpetamiseks kohtuliku eelmenetluse faasis. (allkirjastatud digitaalselt) 3