MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Sven Vända elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sven Vända tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sven Vända on süüdi tunnistatud 16.09.2020 Viru Maakohtu ja 20.11.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsustega
lg 2 p 2,3 ja § 120 lg 1 järgi ning karistatud
lg 1 alusel 10kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 05.09.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel eelvangistus arvati karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.03.2021 ja lõpp 23.04.
lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;
lg 2 p 8 - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis, mis maandab isiku riski seoses mõtlemise ja käitumisega ning enda kuriteo tagajärgedest arusaamisega;
Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sven Vända ennetähtaegset vabastamist. Põhjendusi prokuröri arvamusest ei nähtu. Enne istungi algust saatis kaitsja kohtule oma kõne teesid, samuti 7.11.2022 riigiprokuratuuri abiprokurör Margus Gross’i kaebuse rahuldamise ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise määruse, lisaks veel Viru maakohtu 28.11.2022 otsuse kriminaalasjas nr 1-21-7440 ja S.Vändla motivatsioonikirja. kohtuistungil Süüdimõistetu avaldas, et soovib ennetähtaega vabaneda. On nõus kasvõi karistusaja lõpuni olla elektroonilise valve all. Sündis lapselaps, vabaduses ootab teda armastatud abikaasa. Väga palub anda talle võimalus ja vabastada ennetähtaega. Kaitsja jäi oma kirjalikke teeside juurde. Isik läheb vabaduses elama hoopis uue kohta. Töökoht on ka olemas. Iseloomustuses toodud asjaolud ei vasta osaliselt tõele, osad rahalised kohustused on aegunud, osad on tasutud. Alkoholiga seotud riskide suhtes ei saa aru, kuidas jõuti selliste järeldustele, kui isik ei tarvita 10 aastat alkoholi. Palub vabastada klienti ennetähtaega. Oma kirjalikes teesides rõhutab kaitsja, et iseloomustus on tegelikkuses positiivne. Riskid ja ohtlikkus puuduvad eluaseme, hariduse, tervise, emotsionaalse seisundi suhtes. On välja toodud, et on risk ja ohtlikkus töö ja majandusliku toimetuleku osas. Samas nähtub selles osas iseloomustusest hoopis vastupidine. Vändal on töökogemus, kohtutäiturite juures on aegumisega lõpetatud 5 asja ( 158/2005/95, 158/2008/1024, 158/2010/443- tasuda veel täituritasu 660.-eurot, 158/2016/625 ja 140/2011/93) Tasuda on veel elatise võlga ja võlgnevus xxx-ile, mida on palju otstarbekam tasuda vabaduses ja suuremas suuruses. Vangla ei näe ehk praegu veel lõpetatud täiteasju, sest kanded jõuavad täiturite poolt süsteemi hilinemisega. Risk ja ohtlikus suhete ja elustiili osas puuduvad. Vända on abielus ja tal on toetav perekond. xxx (s.o endisesse abikaasasse) puutuvalt – on pooleli menetlus tema suhtes seoses valeavalduse ja valeütlustega. Need on piisavad tõendid selle kohta, et Vända kannab karistust alusetult ja xxx süü tõendamise korral esitatakse kohe teistmisavaldus siis peaks Vända vabastatama juba sellest tingituna. Süütu inimene ei tohi vangistuses viibida ja talle tuleb anda võimalus olla vabaduses et ta saaks näidata seaduskuulekalt. Täiesti arusaamatuks jääb alkoholi osas ohtlikkuse ja riski olemasolu. Vända tarvitas alkoholi viimati üle 10 aasta tagasi ja ka iseloomustusest nähtub, et alkoholijoobes on ta viimase kuriteo toime pannud 2010.a. Mõtlemise ja käitumise osas ei saa samuti olla ei ohtlikust 3 ega riski. 15.05.2021.a. süüdistusest loobuti ja Vända mõisteti õigeks. Sven Vända puhul on olemas kõik formaalsed ja materiaalsed eeldused ja tingimused tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Vända on läbinud ITK eesmärgid, distsiplinaarkaristused puuduvad. Toimunud on sotsiaalprogrammid ja vestlused. Iseloomustus oma sisult ei näita tegelikult ühtegi märki et Vända võiks jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist või et ta ei suudaks ta täita kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõudeid. Vända suudab ja tahab end kehtivatele ja ühiskonnas kokkulepitud reeglitele allutada, ning seda nii vanglas kui ka sellest tulenevalt vabaduses viibides. Samuti distsiplineerib elektrooniline valve, mida võib kohaldada pikemaajaliselt. Vangistuse täideviimise eesmärgid – kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine on täidetud ning puudub objektiivne vajadus jätkuvaks kinnipidamiseks vanglas. Ei pea olema mingeid erandlikke asjaolusid ennetähtaegseks vabastamiseks, sest seadus seda ei nõua. Kuigi vangla ei toeta Vända vabanemist see oleks siiski õigustatud. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja vabastada Sven Vända vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ta on kõrgelt motiveeritud elama seaduskuuleka inimesena. Alkoholi ei tarvita üle 13.aasta. Narkootikume pole kunagi tarvitanud. Vangistuses on läbinud kõik määratud programmid. Kaitsja esitatud riigiprokuratuuri 7.11.2022 määrusest nähtub, et Viru ringkonnaprokuratuuri 11.07.2022 menetluse lõpetamise määrus tühistati ja menetlus kriminaalasjas nr 21740000034 uuendati. Menetlus asjas nr 21740000034 alustati 7.04.2021 Riigiprokuratuuris S.Vända esindaja vandeadvokaat G. Oltjer-Timbergi kuriteoteate ja selle lisade alusel
Kuriteoteate kohaselt esitas xxx S.Vända kohta valekaebuse, mille põhjal alustati kriminaalasjas nr 18259000805 kriminaalmenetlust. Samuti andis xxx seoses kriminaalasjadega nr 18259000805 (kohtuasja nr 1-19-3740) ja nr 19259000466 (kohtuasja nr 1-19-7953) S. Vända osas kannatanuna valeütlusi. Kuriteoteate esitaja väidete kohaselt tunnistati xxx sellise tegevuse tõttu S. Vända alusetult süüdi. Kaitsja poolt esitatud Viru maakohtu 28.11.2022 otsus nr 1-21-7440 on tehtud resolutiivosana ja antud kohtumääruse tegemise seisuga ei ole veel jõustunud. S.Vändla motivatsioonikirjast nähtub, et ta on varem juba olnud elektroonilise valve all ligi terve aasta, selle aja jooksul ei rikkunud oluliselt ühtegi elektroonilise valve reeglit, millele oleks järgnenud karistust. On xxx ja xxx. xxx õpetaja xxx võttis tööle. Seal tutvus oma tulevase abikaasaga. xxx töötamine oli õpetlik. Tegevusjuhendaja xxx armusid teineteisse. xxx laulatas Viru vangla kabelis 18.05.2022. koos valisid välja ja xxx ostis ühise kodu xxx, mis asub xx. Elektroonilise valve alla vabastamise korral asuks elama abikaasaga ühisesse koju, läheks tööle xxx, kus teeks vajalikke ehitus- ja remonditöid. xx on kinnitanud, et tal on tööd pakkuda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Sven Vända vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu elukoht vabaduses vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele ning Sven Vända on ka ise andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellega formaalsed eeldused elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaja vabastamiseks on täidetud. Alljärgnevalt hindab kohus, kas see on ka sisuliselt õigustatud. 4 Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus hindab positiivselt, et Sven Vända on vangistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ ja on hõivatud majandustöödel. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi ning vabaduses on olemas kindel töö- ja elukoht ning abikaasa toetus. Samas ei nõustu kohus kaitsjaga, et kõik individuaalse täitmiskavaga planeeritud tegevused on S.Vändla puhul täidetud. ITK teisest osast nähtub, et „Vestlused impulsiivsusest ja emotsioonide juhtimise teemal“ on planeeritud 2023.a kolmandasse kvartali. Samuti „Vabanemiseelne nõustamine ennetähtaegse vabanemise korral“ on planeeritud 2023.a I kvartali. Samale ajale on planeeritud „Sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine jätkutegevus“. Ehk siis kõik need tegevused on ITK-ga ette nähtud ja ei ole veel täidetud. Puutuvalt elu- ja töökoha olemasolusse tuleb arvestada, et elu- ja töökoht oli Sven Vändal ka kuritegude toimepanemise ajal. Nii et, tema puhul riskifaktoriks ei olnud mitte niivõrd varaline seisund, sissetuleku ebapiisavus või elukoha puudumine, kui kalduvus lähedaste suhtes vägivalda kasutada. Sven Vända on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibib vanglas kolmandat korda. Varasema Viru Maakohtu 09.05.2019 otsusega Sven Vändale mõisteti
lg 2 p 2 ja § 214 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust tingimisi 4 aasta 3 kuulise katseajaga. Vaatamata sellele juba 2019 juunis-juulis pani ta toime uued kuriteod endise abikaasa suhtes. Ehk siis kohtuotsusega määratud katseajal pani Sven Vända toime uue samalaadse kuriteo sama kannatanu suhtes ning 16.09.2020 Viru Maakohtu ja 20.11.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsustega talle mõistetigi liitkaristus varasema kohtuotsusega. Seoses ülaltooduga, kohtu arvates, on olemas risk, et ennetähtaegse vabastamise korral võib S.Vändla panna toime uusi kuritegusid. Tema varasem katseaeg ebaõnnestus, ta on veidi üle kuu aja möödudes jätkanud katseajal samalaadsete kuritegude toimepanemist (füüsiline vägivald endise abikaasa suhtes). Asjaolu, et Sven Vända pani katseajal toime uued samalaadsed kuriteod osutab pigem sellele, et ennetähtaegse vabastamise korral võib ta jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist ning tema ennetähtaegne vabastamine, isegi elektroonilise valve alla, ei ole põhjendatud. Käitumiskontrolliga, nagu ka elektroonilise valvega, ei ole võimalik takistada uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Vangla riskihindamise kohaselt Sven Vända ei ole enda sõnul kuritegu sooritanud, milles ta süüdi mõisteti, leiab, et kannatanu on ise kõiges süüdi. Antud määrust tehes arvestab kohus kaitsja poolt esitatud riigiprokuratuuri 7.11.2022 määrusega, millega uuendati menetlus kriminaalasjas nr 21740000034 xxx kahtlustuses vale kuriteokaebuse esitamises ja valeütluste andmises. Samas ei saa mööda minna faktist, et menetlus asjas nr 21740000034 on pooleli ning ei ole teada kas ja millal xxx süüdistus esitatakse ja kas teda mõistetakse valeütluste andmises ja vale kuriteokaebuse esitamises süüdi. Nagu kaitsja on õigustatult osutanud, viimane võib tõesti olla aluseks teistmismenetluse algatamisele ja sel korral iseenesest ei ole välistatud ka Viru maakohtu 16.09.2020 ja Tartu ringkonnakohtu 20.11.2020 otsuste (mille alusel S.Vändla praegu karistust kannab) revideerimine. Samas praeguse seisuga 5 tegemist on vaid hüpoteesiga ja menetluse perspektiivi suhtes saab teha vaid oletusi (kas xxx esitatakse süüdistus või mitte, kui esitatakse, kas mõistetakse süüdi või mitte) ning fakt on see, et praegu ei ole teada, kas xxx on varasema menetluse käigus valetanud või rääkinud tõtt ja mil määral. Seetõttu kohus saab praegust määrust tehes tugineda vaid asjaoludele, mis on tuvastatud jõustunud (ja praegu jõus oleva) kohtulahendiga ning ei saa lähtuda oletustest. Seetõttu, kohtu arvates, riigiprokuratuuri 7.11.2022 määrus tähendabki praegu vaid seda, et kriminaalmenetlusega xxx suhtes jätkatakse ja seni, kuni selles ei jõuta jõustunud lõpplahendini, see antud kohtumenetlust ei puuduta. Kohus arvestab ka kaitsja esitatud Viru maakohtu 28.11.2022 otsusega nr 1-21-7440, millega S.Vändla mõisteti õigeks kaaskinnipeetava suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Kuigi kohtuotsus ei ole veel jõustunud nähtub sellest, et prokuratuur on loobunud süüdistusest, nii, et suure tõenäosusega see kohtuotsus sellisel kujul ka jõustub. Samas kohus on varasemalt juba hinnanud positiivselt S.Vändla käitumist karistuse kandmise ajal ega tuginenud riskidele, mis oleksid ilmsiks tulnud just läbi S.Vändla käitumise karistuse kandmise ajal. Selles osas süüdimõistetu käitumisele ei ole etteheiteid. Samas varasemalt (enne karistuse kandmisele asumist) on ta kasutanud vägivalda endise abikaasa xxx suhtes, siis on kahel korral kasutanud vägivalda xxx (endine xxx) suhtes, seejuures suheldes vanglas sotsiaalprogrammi läbiviijaga on kinnipeetav väitnud, xxx on ise kõiges süüdi. Sellises olukorras puudub kohtul veendumus, et S.Vändla praegune abikaasa, kellega sai abielu sõlmitud juba praeguse karistuse kandmise ajal, ei lange tema vägivallakuritegude ohvriks. Kuigi praegu võivad nende suhted olla tõesti head ja toetavad, kuid nad ei ela praegu koos, seetõttu ei saa väita, et ka vabastamise korral nende suhete laad ei muutu ning S.Vändla kindlasti ei hakka kasutama tema suhtes vägivalda, kuigi ta on seda varem teinud oma endiste abikaasade – xxx ja xxx suhtes. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud ka, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust ei tekkinud. Et praegu süüdimõistetu käitumine on hea, tal ei ole distsiplinaarkaristusi ja ta töötab majandustöödel ei maanda tema poolt vabaduses uute vägivallakuritegude toimepanemise riske, sest vanglas asub Sven Vända kontrollitavas keskkonnas ning milliseks kujuneb tema käitumine vabaduses ei ole võimalik ennustada. Ka elektroonilise valve rakendamine ei maanda uute vägivallakuritegude riske, sest see seade ei võimalda kontrollida mida isik parasjagu teeb. See annab vaid infot selle kohta, kas isik asub tema kodus paigaldatud seadme tööpiirkonnas (ehk kas ta on kodus) või mitte. Lähisuhtevägivalla puhul ei aita see kuidagi ennetada uute kuritegude toimepanemist ehk on kasutu. Eeltoodu alusel nõustub kohus vangla arvamusega ja ei vabasta Sven Vända tingimisi ennetähtaja vabastamisega elektroonilise valve alla. Kuna prokuratuuri arvamus on põhistamata, siis kohus ei võta seda arvesse antud määrust tehes. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.