2-22-11119/8

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11119 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi XXe ja YYe vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : Renovum OÜ (registrikood 14042462) Hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva, Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ, e-post: x Kostja 1: XX, isikukood x, elukoht x x, x x, x, e-post: x, x Kostja 2: YY, isikukood x, elukoht x x, x x RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Renovum OÜ hagi XXe ja YYe vastu ühisvara jagamiseks tagaseljaotsusega osaliselt.
3. Lõpetada XXe ja YYe ühisomand kinnisasjale asukohaga x x, x x, x x (registriosa nr x) ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasuda kinnisasja müügist saadava raha arvel kinnisasja müügiga seotud kulud ning seejärel jagada allesjääv raha XXe ja YYe vahel võrdsetes osades.
4. Jätta Renovum OÜ hagi XXe ja YYe vastu läbi vaatamata osas, milles Renovum OÜ palub täita XXele jäävate rahaliste vahendite arvel Renovum OÜ nõuded XXe vastu, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 13.05.2022 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-
5. Tsiviilasi nr 2-22-11119
6. Jätta menetluskulud solidaarselt XXe ja YYe kanda.
7. Mõista XXelt ja YYelt solidaarselt Renovum OÜ kasuks välja menetluskulud summas 850 eurot (s.o riigilõiv summas 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot).
8. Mõista XXelt ja YYelt Renovum OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9. Jätta Pärnu Maakohtu 01.08.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11119 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Sisulised asjaolud, menetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
12. Renovum OÜ (hageja) esitas 31.08.2022 Pärnu Maakohtule kostjate vastu hagi ühisvara jagamiseks. Hageja palub lõpetada kostjate ühisomand korteriomandile (registriosa number x), müües selle avalikul enampakkumisel, jagada saadud raha kostjate vahel võrdselt ja täita kostja I osa arvel hageja kasuks tehtud täitedokumendist (Pärnu Maakohtu 13.05.2022 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-22-111062) tulenevad nõuded täiteasjas nr 175/2022/
13. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. 2 Tsiviilasi nr 2-22-11119
14. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu 13.05.2022 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-22-111062 kostjalt I hageja kasuks välja võlg 133.54 eurot ja kõrvalnõuded 125.86 eurot, riigilõiv 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Täiendavalt mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlalt arvestatav viivis 0.065700% päevas alates 14.05.2022 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa: 8000 eurot, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud pärast 31.12.2021; 6400 eurot, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud enne 01.01.
15. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud. Käesoleval ajal on hageja nõude suurus kokku 344,40 eurot.
16. Hageja edastas nõude 16.05.2022 täitmiseks kohtutäitur Rannar Liitmaale (täiteasi nr 175/2022/1270). Täitemenetlus kostja I suhtes tema lahusvara arvel on ebaõnnestunud. Kohtutäitur edastas hagejale 29.07.2022 selle kohta õiendi. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur mh välja selgitanud, et kostjad on abielus alates xx.xx.xxxx ning et abielu ajal, s.o 12.03.2021, on kostjad ühisomandisse omandanud korteriomandi aadressil x x, x x, x x. (registriosa nr x). Muu kostjate ühisvara kohta andmed puuduvad. Abieluvararegistris puuduvad andmed abieluvaralepingute kohta. Kostja II ei ole andnud nõusolekut ühisvarasse kuuluvale kinnistule sissenõude pööramiseks ja hagejatel puudub täitedokument mõlema kostja vastu. Eeltoodut arvestades ei ole hagejatel muid võimalusi oma nõuete rahuldamiseks kostja I suhtes, kui esitada kostjate vastu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 aluse hagi ühisvara jagamiseks.
17. Hageja palub rahuldada hagi tagamise avalduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 ning § 378 lg 1 p 10 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 631 lg 2 alusel ning kanda hageja kasuks kinnistusregistri registriosa nr x kolmandasse jakku eelmärge hageja poolt kostjate vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks (AÕS § 63 lg 1 p 1). Samuti märke samasse registriossa kohtuasja avalikustamiseks.
18. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 01.08.2022 määrusega ning hagi tagamiseks kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x Renovum OÜ kasuks eelmärge ja märkus III jakku esimesele vabale järjekohale.
19. 01.08.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostjate vastu menetlusse ja kohustas kostjaid esitama kirjalik vastus 20 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
20. Kohus toimetas hagimaterjalid XXele kätte 16.08.2022 tähitud kirjaga aadressile x x, x, x x, x x, x x. Seega oli XXel vastamiseks tähtaeg hiljemalt 05.09.
21. YYe kinnitas dokumentide kättesaamist e-toimiku kaudu 11.08.2022, seega oli YYel vastamiseks tähtaeg hiljemalt 31.08.
22. Kostjad hagile tähtaegselt vastust esitanud ei ole.
23. Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.
24. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb osaliselt rahuldada. 3 Tsiviilasi nr 2-22-11119 Kohtu põhjendused
25. Sissenõudja võib TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.
26. Hagiavalduse järgi on hagejal kostja I vastu Pärnu Maakohtu 13.05.2022 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-22-111062 tulenev nõue, mille suuruseks on käesoleval ajal 344,40 eurot. Nõude sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 175/2022/
27. Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on kohtutäitur Rannar Liitmaa 29.07.2022 kinnitanud, et täiteasjas nr 175/2022/1270 on täitmine kostja I lahusvara arvel võimatu. Võlgnik ei oma registrites registreerimisele kuuluvat või materiaalset väärtust omavat lahusvara. Võlgnikule kuuluvad arvelduskontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Võlgnikul puudub sissetulek, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet ja/või on sissetulek arestitud, kuid antud nõude täitmiseks laekumisi ei ole toimunud. Kostja I suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole lahusvara puudumise tõttu võimalik nõuet rahuldada.
28. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjate ühisvara hulka kinnisasi asukohaga x x, x x, x x, registriosa nr x. AÕS § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul väitnud, et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb seega tuvastatuks, et kinnisasi asukohaga x x, x x, x x, registriosa nr x kuulub kostjate ühisvara hulka.
29. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole kostjate ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteeki ega sel lasu muid kohustusi, mis mõjutaksid ühisvara jagamist ning tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või kostjate vahel ära jagada.
30. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
31. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha ühisomanike vahel võrdsetes osades.
32. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja on õigustatud nõudma ühisvara jagamist ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on põhjendatud ühisvara jagada. Ühisvara jagamine nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lg-le 3 vastav osa ühisvaraks oleva kinnisasja väärtusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest tasutakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha kostjate vahel võrdsetes osades.
33. Hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu.
34. Kohus selgitab, et hageja saab TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades (Tartu 4 Tsiviilasi nr 2-22-11119 Ringkonnakohtu 04.02.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-14123, p 6, Riigikohtu 26.10.2022 määrus nr 2-20-15758, p 10 - 13). Kostja I tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise otsustab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäitur.
35. Kohus märgib, et hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded kostja I vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka väitnud. Samuti ei ole võimalik hageja nõudeid pidada TsMS § 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud.
36. Nõuded, milles hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu, tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.
37. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on 01.08.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11119 määranud hagi tagamiseks kanda kinnistusraamatusse registriosa nr x all registreeritud kostjate ühisomandis olevale korteriomandile kinnistusraamatu kolmandasse jakku eelmärge Aktiva Finants OÜ kasuks ning koos eelmärkega kanda sisse märkus, mille abil teha nähtavaks, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud korteriomandit puudutav kohtuvaidlus ühisomandi lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-22-
38. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist või asendamist. Samuti ei ole kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmine pooltele liigselt koormav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39. Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõude osas, milles hageja palus müüa ühisvarasse kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel, kanda saadava raha arvel kinnisasja müügiga seotud kohustused ja jagada ülejäänud raha kostjate vahel ära. Kohus jättis ülejäänud nõuded läbivaatamata. Rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
40. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 420 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduse esitamise eest 70 eurot ja esindajatasu 480 eurot käibemaksuta.
41. Rahuldatud nõudelt tuleb TsMS § 132 lg 4 p 5 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 4 järgi tasuda riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv 420 eurot on seega seotud rahuldatud nõude esitamisega. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, seega tuleb ka hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 70 eurot jätta kostjate kanda. Kuna rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb riigilõiv 490 eurot mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
42. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu, on hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 5 Tsiviilasi nr 2-22-11119 kulunud 4 tundi kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kuulunud ajast 3 tundi seotuks rahuldatud nõude esitamisega ja 1 tund seotuks nende nõuete esitamisega, mille kohus jättis läbivaatamata. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud on seega vajalikud ja põhjendatud 850 euro ulatuses. Kuna rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb esindajakulu 360 eurot mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kuna läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud jäid hageja kanda, jääb läbivaatamata jäänud nõuetega seotud esindajakulu 120 eurot hageja kanda.
43. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 850 eurot (s.o riigilõiv 490 eurot ja esindajakulu 360 eurot), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
44. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 6