Obsah (12)

§ 153§ 163§ 162§ 168§ 193§ 65§ 23§ 165§ 170§ 171§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14216 Tsiviilasi A K’e (pankrotis) pankrotimen

§ 153lg 1 p 2 järgu nõuded: Jrk Nimi nr 1.

aktsiaselts xxx

1. xxx osaühing
2. xxx aktsiaselts
3. xxx aktsiaselts
4. xxx osaühing
5. xxx osaühing
6. xxx aktsiaselts
7. xxx osaühing
8. xxx aktsiaselts
9. xxx aktsiaselts
10. xxx aktsiaselts Rahuldamata nõue (eurodes) 10 429.83 411.01 985.66 3 944.25 2 504.49 4 197.15 6 822.05 6 169.87 11 148.60 3 657.38 1 963.63 2.2

§ 153lg 1 p 3 järgu nõuded: Jrk Nimi nr 1.

xxx osaühing

1. xxx osaühing Rahuldamata nõue (eurodes) 102.30 936.18 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
2. Lõpetada A K´e (pankrotis) pankrotimenetlus.
3. Määrata A K´e (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder´i tasuks pankrotivara arvelt 742.50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 148.50 eurot, kokku summas 891 eurot Maria Mägi Advokaadibüroo osaühingu kasuks.
4. Vabastada Kristo Teder A K´e (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
5. Algatada A K´e (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
6. Kohustada A K´t (pankrotis) esitama kohtule usaldusisiku aruanne hiljemalt 23.01.2024, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta.
7. Avaldada teade Teadaanded. pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Kohus kuulutas 29.10.2021 määrusega välja A K´e pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Kristo Teder´i. Pankrotihaldur on esitanud kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande. Haldur palub kohtul kinnitada lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, määrata ja kinnitada halduri tasu ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja määrata võlgniku usaldusisiku kohustusi täitma võlgnikku ennast. Pankrotihaldur Kristo Teder´i poolt A K´e (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused 2 Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 25.11.2022 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Aruandest nähtuvalt on võlgniku töötasust kinni peetud 3 451.05 eurot. Muu vara, millele oleks võimalik sissenõude pööramine võlgnikul puudub. Pankrotivarasse on kokku laekunud 3 451.05 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei esinenud. Aruande kohaselt muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuete osas (

§ 153lg 1 p 2) tehti väljamakseid summas 2 560.05 eurot. Pärast tähtaega esitatud tunnustatud nõuete osas (Pank

S § 153 lg 1 p 3) väljamakseid ei tehtud. Pandiesemed käesolevas menetluses puudusid. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Võlgnik töötab OÜ-s xxx ja saab igakuiselt töötasu (ca 1 100 eurot/neto), mille arvelt on osaliselt võimalik edaspidi kohustusi täita. Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud ja hagisid ei kavatse haldur esitada. Aruandest nähtuvalt on võlgnik märkinud maksejõuetuse tekkimise põhjusena võetud kiirlaene, mille võtmist alustas võlgnik varasemate laenude tasumiseks ning eluasemega seotud kulude ja lapse ülalpidamiskuludega toimetulekuks. Aruande kohaselt nõustub pankrotihaldur võlgniku poolt toodud põhjustega ning peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks laenude võtmist, mida võlgnik ei olnud suuteline teenindama. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole kohustuse võtmisel hinnanud oma võimalusi võetud kohustusi täita ega ole maandanud riske juhuks, kui sissetulekud ei võimalda kohustusi täita.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 193lg 5 sätestab, et juhul kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib 3 määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 130.80 eurot.

§ 23

lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihaldur on taotlenud pankrotihalduri tasu kinnitamist summas 891 eurot (sealhulgas käibemaks). Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 6,75 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 110 eurot 1 tund, mis jääb alla pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära. Võlausaldajad pankrotihalduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 742.50 eurot (6,75 x 110), millele lisandub käibemaks summas 148.50 eurot, kokku summas 891 eurot võlgniku pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus määrab pankrotihalduri tasu Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks. Tulenevalt eeltoodust kuulub A K´e (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Kristo Teder´i A K´e (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse 4 § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole käesolevas menetluses esitanud usaldusisikute kandidaate, mistõttu pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku kohustusi Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

4. tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Selgitused usaldusisikule (

§ 172lg 2, 173 lg 3-6): 1.

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama;

1. punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti;
2. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132);
3. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
4. usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 5 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
5. aasta
6. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 6