Obsah (5)

§ 200§ 68§ 65§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Kohtuistungi toim

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 järgi Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 30.

septembri

1. a otsus Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso Süüdistatav John-Richard Kiudorv (ik 39609266511) Elukoht: XXX; karistatud 4 korda kriminaalkorras ja kannab karistust Pärnu Maakohtu 19.05.2021 otsuse 1-21-2478 alusel. Kahtlustatavana kinni peetud 18-20.12.
2. Kaitsja Vandeadvokaat Meelis Masso riigi õigusabi korras Prokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Ainar Koik
3. november 2022 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik; Süüdistatav John-Richard Kiudorv ja tema kaitsja Meelis Masso RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata.
5. Määrata Meelis Masso Advokaadibüroole John-Richard Kiudorvile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 441 eurot ja 96 senti (sh käibemaks 73 eurot ja 66 senti).
6. Mõista p-s 2 kindlaks määratud menetluskulud välja John-Richard Kiudorvilt Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
7. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati John-Richard Kiudorv süüdi

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka John-Richard Kiudorvi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.12.2020-20.12.2020, s.o 3 päeva ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Pärnu Maakohtu 19.05.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2478 mõistetud karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. 29.09.2022 seisuga loeti kantuks 1 aasta 7 kuud 8 päeva vangistust ning ärakandmata vangistuse pikkuseks 3 aastat 4 kuud 22 päeva. Ärakandmata vangistuse kandmise algusajaks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.09.
3. Lisaks mõisteti temalt välja riigi tuludesse menetluskuludena 3375 eurot ja 48 senti, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Kannatanu L.R. i tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata, K.H. i tsiviilhagi rahuldati ja solidaarselt K.P. iga mõisteti süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 220 eurot. J.H. i tsiviilhagi rahuldati ja solidaarselt K.P. iga mõisteti John-Richard Kiudorvilt välja 410 eurot. Süüdistus
4. John-Richard Kiudorvi süüdistatakse selles, et tema, olles varem ehk viimati 01.08.2020.a. süstemaatilise varguse toime pannud isik, 12.12.2020.a. õhtul koos K.P. iga tungis pimedal ajal üksikus kohas ukseklaasi lõhkumise ja seejärel ukse seespool ees olnud võtmega lukust lahti keeramise teel ebaseaduslikult ehk ilma valdajate nõusolekuta ja sisenemiseks luba küsimata sisse nende jaoks võõrasse eluruumi ehk Valga maakonnas Valga vallas XXX külas asuva XXX talu majja, kus elasid alaliselt K.P. i tuttav K.H. ja K.H. i vanaema L.R. (s 1948.a.). K.P. nõudis K.H. ilt ja L.R. ilt raha, öeldes K.H. ile, et kui ta raha ei saa, siis annab ta K.H. ile peksa ja tapab K.H. i ära. Kui K.P. raha ei saanud, sest K.H. teatas, et tal pole raha ega muud väärtuslikku, siis lõi K.P. K.H. it J.-R. Kiudorvi nähes mitmel korral rusikaga pähe, põhjustades sellega K.H. ile füüsilist valu ja pindmise peavigastuse. Seejärel ähvardas K.P. iga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud J.-R. Kiudorv välja võetud noaga K.H. it ja L.R. i ning nõudis koos K.P. iga K.H. ilt ja L.R. ilt endiselt raha ja kõike muud väärtuslikku, samuti ütles J.-R. Kiudorv sellise nõudmise võimendamiseks, et ta on mitmeid 2 kordi karistatud. K.P. ja J.-R. Kiudorv otsisid ja sorisid läbi L.R. i riided, käekoti, voodi, kapid ja terve L.R. i toa, et leida K.P. ile ja J.-R. Kiudorvile meelepäraseid rahalist väärtust omavaid asju, lisaks lõhkusid nad asju ja maja sisustust, lisaks jälgis J.-R. Kiudorv läbi avatud ukse kõrvalruumis viibivat R.L. i (tunnistaja), et R.L. ei saaks tulla takistama K.P. i ja J.-R. Kiudorvi jaoks võõraste asjade otsimist ja äraviimist. Seejärel võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis J.-R. Kiudorv koos K.P. iga ära L.R. ile kuuluva televiisori Samsung koos Elisa vaatajakaardiga kogumaksumusega 70 eurot, kusjuures teleri võtsid nad ära selle juhtme vooluvõrgust väljatõmbamise teel ajal, kui 72aaastane L.R. sellest telerist parajasti saateid vaatas, lisaks võtsid K.P. ja J.-R. Kiudorv ära K.H. i isa J.H. ile kuuluva elektritrelli Jasper maksumusega 25 eurot, nurklihvija Jasper koos 125 mm kettaga maksumusega 30 eurot, 50 m pikendusjuhtme maksumusega 40 eurot, Sony kõlarid koos Kenwoodi võimendiga kogumaksumusega 50 eurot, kanistrites 75 liitrit diiselkütust maksumusega 75 eurot, K.H. ile kuuluva mobiiltelefoni Samsung maksumusega 20 eurot ja sõiduauto Ford Escort reg.nr XXX võtmed. Kõik need asjad võtsid nad endaga kaasa ja viisid sündmuskohalt ära nende kasutuses olnud autoga ega toonud neid asju enam tagasi ega tagastanud muul moel kannatanutele ehk kasutasid need asjad ära neile endile meelepäraselt. K.P. haaras ka K.H. il käes oleva L.R. ile kuuluva mobiiltelefoni Nokia maksumusega 20 eurot, mille sees 5-eurone kõnekaart ja viskas telefoni köögipõrandale katki, et K.H. ei saaks kutsuda sündmuskohale appi politseid. Enne sündmuskohalt lahkumist lõhkus K.P. ära veel K.H. ile kuuluva sõiduauto Ford Escort tagaklaasi. J.-R. Kiudorvi teopanus käsitletaval röövimisel näitas tema ühtset ja kooskõlastatud tegutsemist koos Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 29.04.2021.a. otsusega nr 1-21-3121 samas süüdistuses

§ 200lg 2 p 7,8,9 järgi juba süüdi tunnistatud K.P.

iga ja teineteise toetamist nii sündmuskohal kui ka sealt nende mõlema jaoks võõraste asjadega ära sõites ja nende asjade saatuse määramisel ning kaastäideviimisel vastutab üks täideviija ka teise täideviija poolt faktiliselt tehtu eest. Kirjeldatud käitumisega pani John-Richard Kiudorv toime temale võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, sissetungimisega, relvaga ehk noaga ähvardades ning tegutsedes isikute grupis koos K.P. iga ehk pani toime röövimise ehk

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 12.12.2020, süüdistuses käsitletud sündmuste ajal, viibisid Valga maakonnas XXX külas XXX talus süüdistatav J.-R. Kiudorv, kannatanud L.R. ja K.H. ning tunnistajad K.P. , K-J.R. , S.V. ja N-L.P. .
2. Kannatanu K.H. i ütluste kohaselt pidas ta 12.12.2020 päeval sünnipäeva koos R.L. i ja K.P. iga, kodus oli ka L.R. . K.P. oli selleks ajaks nende poolt olnud 6 päeva. Alkoholi hakkasid tarvitama 11.12.
3. Sündmuse toimumise ajaks olid K.H. ja K.P. samal päeval joonud ära kaks 0,5-liitrist viina. Õhtul tuli autoga XXX tallu veel K.P. kutsutud ning K.P. le tuttav J.-R. Kiudorv koos kolme tüdrukutega. Kõige kainem olevat olnud R.L. , sest ta oli vahepeal maganud. Tüdrukuid K.H. majas sees käimas ei näinud. K.P. lõi K.H. it maja koridoris mitmel korral rusikaga pea ja näo piirkonda, löömise põhjusest kannatanu aru ei saanud. Löömise ajal olid tüdrukud autos, süüdistatava asukohta K.H. ei mäleta. Enne löömist olid kõik peale vanaema õue peal ja autos koos olnud umbes paar tundi. 3
4. Kuni K.H. i löömiseni toimunud sündmusi on sarnaselt kirjeldanud ka tunnistajad R.L. , S.V. ja N-L.P. ning süüdistatav. Tunnistaja R.L. i ütluste kohaselt tuli ta K.H. i juurde eelmisel päeval ning tarvitas seal koos K.P. i ja K.H. ga alkoholi. 12.12.2020 hommikul, kui ta kella 10-11 paiku ärkas, olid K.P. ja K.H. kadunud. Kui nad tagasi tulid, siis tuli seltskonda juurde ka J.-R. Kiudorv koos kolme tüdrukuga. Tüdrukud majja sisse ei tulnud. K.P. ütles, et K.H. olevat talle võlgu.
5. J.-R. Kiudorvi sõnul oli ta Pärnus, kui K.P. talle helistas ja kutsus XXX külla jooma ja aega veetma. 12.
6. õhtul sõitsid tallu neljakesi, ise oli roolis. Talu õues kohtus ta K.H. ga (K.H. ), kes oli suhteliselt purjus. Ajasid veidi juttu ja siis mindi tuppa. Tunnistajate S.V. ja N-L.P. u ütluste kohaselt sõitsid nad J.-R. Kiudorvi juhitud autoga XXX tallu ning autos oli ka K-J.R. . Alguses käidi majas sees ning seal suhtlesid tüdrukud omavahel ja K.H. vanaemaga. Majas oldi mitte üle tunni, misjärel mindi tagasi autosse. Majas olles midagi ei juhtunud.
7. Kuigi K.H. i ja R.L. i ütluste kohaselt tüdrukud majas sees ei käinud, ei muuda see kohtu hinnangul nende ütlusi vähem usaldusväärseks. R.L. i poolt tüdrukute majas mittenägemine võib olla tingitud sellest, et ta magas umbes tunni. Kuna majas oli kokku 4 tuba ja köök ning kõik ruumid olid läbikäidavad, siis ei pruukinud R.L. ja K.H. tüdrukute majja tulekut ja sealviibimist märgata. Tüdrukute majas viibimist kinnitab ka L.R. .
8. Analüüsides tõendeid, leidis kohus, et K.H. i poolt antud ütlused tema löömise ja ähvardamise ning asjade lõhkumise ja äravõtmise kohta on usaldusväärsed ning neis puudub alus kahelda. Kohus ei tuvastanud, et kannatanu ning K.P. i ja süüdistatava vahel oleks vihavaen. Seega puudus kannatanul motiiv valeütluste andmiseks, kuivõrd süüdistatava puhul oli tegemist K.H. ile võõra isikuga ning K.P. i puhul tuttavaga, kellega oldi 12.12.2020 sündmustele eelnevalt juba peaaegu nädala rahulikult koos aega veedetud. Samas jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava ning varem samas teos süüdi mõistetud K.P. i vastuolulised väited enda rollide kohta kuriteo toimepanemisel on kantud J.-R. Kiudorvi soovist vabaneda süüdistusest või näidata enda rolli väiksemana, et saada võimalikult kerge karistus.
9. K.H. il tervisekahjustuste esinemist kinnitab AS Valga Haigla kiirabikaart. Kiirabi on vigastustena fikseerinud pea-nina ja pea-otsmiku piirkonnas marrastuse/kriimustuse, punetuse ja põrutuse. K.H. i löömise asjaoludes vaidlus puudub.
10. K.H. i sõnul pärast rünnet sõitsid K.P. ja John-Richard koos tüdrukutega 10-ks minutiks ära ja tulid seejärel tagasi. Ajal, mil nad ära olid, helistas K.H. õele ja rääkis tema vastu toimunud ründest. K.H. lukustas võtmega ka välisukse, võti jäi uksele ette. Toas olles nägi auto tulede valgust ning seejärel tuli kohe klaasiklirin. Sel ajal olid tema ja R.L. köögis.
11. K.H. i ütlustega on kooskõlas ka süüdistatava ütlused, mille järgi istusid tüdrukud juba autos, J.-R. Kiudorv tuli koos K.P. ga majast välja ning K.H. tõmbas ukse kinni ja pani lukku. Süüdistatav istus K.P. iga autosse ja sõitma ära. Said umbes 150 meetrit eemale sõita, kui K.P. tahtis tagasi minna ning nad sõitsid tagasi maja hoovi. K.P. tormas autost välja, tõmbas maja ust, kuid see oli lukus. Siis lõi käega ukseklaasi sisse ja keeras ukse seestpoolt lahti. Maja juurest lahkumise ja seejärel tagasituleku asjaoludes vaidlus puudub.
12. Kohtu hinnangul tuleb jätta tähelepanuta R.L. i ütlused selles osas, milles tunnistaja sõnul lõi K.P. K.H. it pärast K.P. i, süüdistatava ja tüdrukute ärakäimist ning pärast ukseklaasi 4 lõhkumist, sest ülejäänud isikute kooskõlaliste ütlustega on leidnud tõendamist, et K.H. i löömine toimus enne seda, kui süüdistatav, K.P. ja kolm tüdrukut korraks autoga ära käisid.
13. Edasiste sündmuste osas süüdistatava, K.P. i, kannatanute ja tunnistajate ütlused mõnevõrra lahknevad. Vaidlus puudub selles, et tagasi tulles lõi maja ukseklaasi katki K.P. . Kohtu hinnangul on K.P. i ütlused üksinda majja sissetungimise ja seal üksinda kuriteo toimepanemise kohta ebausaldusväärsed nagu on välja toodud otsuse p-s
14. Kohus, hinnates tunnistajate ütlusi (S.V. ja N-L.P. ) leidis, et K.H. i ning R.L. i kooskõlaliste ütlustega on leidnud tõendamist, et ukseklaasi lõhkumise järel sisenesid majja K.P. ja süüdistatav.
15. K.H. i sõnul läks ta koos K.P. i ja J.-R. Kiudorviga vanaema tuppa. K.P. nõudis temalt raha ja ähvardas teda peksa andmisega. K.P. hakkas laamendama – lõi tooli vastu vanaema toa seina puruks. K.P. nõudis raha ka L.R. ilt, kes istus samal ajal toas voodi peal, otsis raha vanaema kitli taskust ja kummutist. K.H. il aga raha ei olnud ja vanaemalt raha ei leitud. K.H. i sõnul tundis ta raha nõudmise ja toas tuuseldamise ajal hirmu, et K.P. tuleb uuesti kallale. R.L. oli kogu selle aja vanaema toa kõrval teises toas. Raha otsimine kestis umbes 5-10 minutit ja kogu selle aja seisis J.-R. Kiudorv vanaema ja teise toa vahelises ukseavas. R.L. il oleks olnud võimalik soovi korral ka toast lahkuda, sest toal oli veel üks uks. Kannatanu arvates seisis J.-R. Kiudorv ukseavas selleks, et R.L. ei saaks vahele tulla. J.-R. Kiudorv K.P. i ei keelanud ega tagasi ei kutsunud.
16. R.L. i sõnul pärast K.P. i ja J.-R. Kiudorvi ukseklaasi lõhkumise teel majja sisenemist hakati K.H. ilt raha nõudma. Seejärel hakati vara otsima. J.-R. Kiudorv ähvardas noaga R.L. i ja K.H. it. Samal ajal hakkas K.P. otsima sahtlitest ja mujalt midagi väärtuslikku ja küsis ka K.H. vanaemalt, kus raha on. Otsimine kestis kokku 10-15 minutit. Pärast võla nõudmist ja asjades sobramist hakkasid mõlemad – K.P. ja J.-R. Kiudorv asju lõhkuma. Visati puruks sahtleid, lõhuti ära peegel ning K.H. ja vanaema telefonid. L.R. i ütluste kohaselt otsisid K.H. juures olnud võõrad noormehed midagi, ilmselt raha. J.H. i sõnul rääkis talle L.R. , et poisid otsisid raha. Majas erinevate asjade lõhkumist kinnitab 12.12.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll.
17. K.P. i sõnul pani ta kuriteo toime üksinda. Süüdistatava ütluste kohaselt sisenes teistkordselt maja juurde jõudes K.P. majja üksinda ning tema jäi autosse. Kui oli 3-4 minutit mööda läinud, siis läks välja vaatama, et kuhu K.P. jääb ning hakkas maja ukse juurde jõudma, kui K.P. tuli telekaga välja, tõstis selle auto kõrvale ja läks sisse tagasi. Süüdistatav läks enda sõnul talle järele. K.P. nõudis K.H. lt raha ja ütles, et kui K.H. raha ei anna, siis lööb ta maha. Seejärel küsis K.P. K.H. lt, kas vanaemal on, kuid seepeale käratas vanaema, et temal ei ole ka midagi. R.L. oli raha nõudmise ajal vanaema toa kõrval asuvas toas ja tuli sealt vahetoa kaudu otse kööki siis, kui K.P. juba mööblit vastu seinu ja põrandat peksis. Süüdistatava sõnul vastab tõele see, et tema seisis ukse vahel terve selle aja.
18. Kuigi süüdistatava sõnul tema raha ega väärtesemeid ei otsinud ning mööblit ei lõhkunud ning seisis lihtsalt vanaema toa ja teise toa ukseavas, viitavad süüdistatava enda ütlused sellele, et ka tema otsis raha. Süüdistatav tunnistas, et silmadega vaatas ta ikka ruumis ringi ning kui K.P. raha nõudis, siis vaatas ringi, kas kuskil on raha näha. Toas olid sel ajal L.R. , K.P. ja K.H. .
19. K.H. i ja K.P. i sõnul oli R.L. üks kainemaid. K.P. ja K.H. olid purjus. Kohtu arvates on võimalik, et joobe tõttu ei mäletanud K.H. täpselt, kas ka J.-R. Kiudorv otsis raha ning lõhkus asju. K.H. tunnistas, et mäletab, et K.P. otsis raha, kuid ei mäleta, kas mõlemad otsisid. 5
20. Kohtu hinnangul on K.P. i ütlustes kuriteo üksinda toimepanemise kohta põhjust kahelda seetõttu, et J.-R. Kiudorv on K.P. i sõber ning K.P. on ise juba samas süüdistuses süüdi mõistetud ning kannab karistust. Kuna K.P. i ei hoiatatud kohtus enne ristküsitlust valeütluste andmise eest karistamisega, siis ei olnud tal ka põhjust tunda hirmu kohtus valetamise ees. Seega oli K.P. il võimalus anda kohtus ristküsitlusel ütlusi, mis on kasulikud tema sõbrale. J.R. Kiudorv ise on püüdnud vähendada oma osa kuriteo toimepanemises väites, et seisis lihtsalt ukseavas terve selle aja, kui K.P. nõudis raha ja lõhkus asju.
21. Süüdistatava poolt majas asjade otsimises ja lõhkumises osalemine on tõendatud L.R. i ütlustega, milles isik kasutas raha otsimise toimepanijate puhul mitmust ning rääkis, et otsijateks olid noormehed. Ka J.H. ile rääkis L.R. poistest mitmuses. Ka on tõendatud R.L. i ütlustega, et J.-R. Kiudorv lõhkus asju. Kaudselt viitavad sellele, et süüdistatav soovis K.P. i raha leidmisel aidata, ka süüdistatava ütlused, mille järgi ta vaatas silmadega toas ringi, et leida raha. Kohtu hinnangul tõendab eeltoodud tõendikogum, et nii K.P. kui ka J.-R. Kiudorv otsisid ja sorisid läbi L.R. i toas olevad esemed, et leida väärtust omavaid asju, samuti lõhkusid nad asju ja maja sisustust.
22. Kuigi J.-R. Kiudorv ei kasutanud kellegi suhtes füüsilist vägivalda, oli ka tema panus oluline kannatanus hirmu tekitamiseks. Kuigi J.-R. Kiudorv on ise eitanud noa kasutamist ähvardamiseks, tuleneb R.L. i ütlustest, et J.-R. Kiudorv tõmbas oma paremast taskust välja noa, mis oli 10-15 cm teraga ning ähvardas sellega tunnistajat ja K.H. it, et need jääksid rahulikuks. Süüdistatav vehkis noaga 1-2 korda, pärast seda hoidis nuga rahulikult käes. Noaga vehkides ütles, et keegi kuhugi ei läheks. Samuti ütles süüdistatav, et ta on korduvalt süüdi mõistetud ja teda ei huvita, ta võib ka nuga kasutada, kui keegi üritab põgeneda. Tegemist oli metallist teraga ja R.L. i hinnangul kokkupandava noaga. Vanaema ei pruukinud aga nuga näha, sest J.-R. Kiudorv seisis tema poole seljaga. K.H. sõnul tol õhtul ta kellegi käes nuga ei näinud, kuid R.L. hiljem ütles talle, et J.-R. Kiudorv oli seisnud nuga käes.
23. J.-R. Kiudorvi kasutuses olnud sõiduautost Saab leiti juhi istme juurest põrandalt nuga. Nuga vastab R.L. i kirjeldusele. Sõiduauto vaatluse käigus tehtud fotolt on näha, et noa tera on metalse värviga ning võrreldes noa tera pikkust selle kõrval asetseva sigaretipakiga, on noatera pikkuseks umbkaudu 1,5 sigaretipaki pikkust. Võttes arvesse, et tavapärase sigaretipaki pikkuseks on umbes 9 cm, nähtubki, et noatera on umbes 10-15cm pikk nagu tunnistaja on kirjeldanud. Samas ei saa kindlalt väita, et tegemist oli sama noaga, mida süüdistatav kasutas ähvardamiseks.
24. Tunnistaja K.P. i kohtueelses menetluses antud ütlused noa kasutamise kohta erinevad aga olulises ulatuses kohtus antud ütlustest. Kohtueelses menetluses rääkis ta, et keegi ei ähvardanud noaga kedagi ja tal ei olnud nuga kaasaski. Kohtus antud ütluste kohaselt kasutas K.P. nuga. Noatera oli natuke suurem kui peopesa. Noa võttis välja ja pani K.H. le kõri peale ning ütles, et kui ta politseisse läheb, siis tapab ta ära. Mingil hetkel sai aru, et ta ei pea seda tegema ja pani noa taskusse. Nuga oli tal endal kogu aeg olemas ning pärast viskas selle minema. R.L. tema tegutsemist noaga ei näinud, sest K.P. ütles talle, et kui ta menti helistab ja vahele tuleb, siis saab peksa. Selle peale läks R.L. minema ja oli omaette. Samas võis R.L. nuga näha, sest hoidis seda avalikult.
25. Kohtus ei osanud K.P. ütluste erinevust põhjendada. Kuna tema ütlustes esines diametraalne vastuolu, ta ütluste erinevust ei osanud põhjendada ning väitis, et valetas noa 6 kasutamise osas kohtueelses menetluses, tuleb K.P. i ütlused noa kasutamise osas hinnata ebausaldusväärseks ning jätta tõendikogumist välja.
26. Ei saa ka jätta tähelepanuta, et K.H. mäletab hästi ülejäänud sündmusi, mistõttu on eluliselt ebausutav, et ta mäleta talle noa panemist kõrile. Ka süüdistatav ise ei näinud, et K.P. oleks nuga kasutanud.
27. Osutades Riigikohtu lahendis asjas nr 3-1-1-118-13 märgitule, leidis kohus, et isegi olukorras, kus J.-R. Kiudorv oleks vaikides seisnud kahe toa ukseavas, kuid mitte mingilgi moel K.P. i keelata ega takistada püüdnud, saaks jõuda järeldusele, et süüdistatav võimendas oma kohalolekuga K.P. i nõudmiste ja ähvarduste sisu. Olukorras, kus K.P. oli juba eelnevalt K.H. i suhtes vägivalda kasutanud, siis mõjus süüdistatav käes hoidva noaga ning ähvardusi öeldes kahtlemata kohalviibijatele hirmutavalt ning kallutas olukorras jõudude vahekorra veel rohkem kannatanute kahjuks.
28. Kohus leidis, et vägivalda kasutati võõraste vallasasjade äravõtmiseks. Esimene vägivallategu – K.P. i poolt K.H. i mitmel korral löömine – eelnes asjade äravõtmisele ning seejärel hakati raha nõudma ja otsima. See ei jäänud aga ainsaks vägivallaaktiks. Ka oli K.P. i ja J.-R. Kiudorvi poolt öeldud ähvarduste ning süüdistatava poolt ähvardamiseks noaga vehkimise puhul tegemist vägivallaga, millega suruti maha kohalviibijate, s.o K.H. i, R.L. i ja L.R. i vastupanu, et otsida raha ning viia majast ära erinevaid väärtuslikke asju.
29. Ütlused selles osas, kes konkreetselt mingi eseme ära võttis, on vastuolulised. K.H. i ütluste kohaselt vanaema toas oli televiisor, millel tõmbas juhtmed välja J.-R. Kiudorv ja viis minema. Sel ajal kõndis K.P. toas ringi. K.P. võttis K.H. i taskust ära telefoni ja autovõtmed ning viskas vanaema telefoni põrandale puruks. Maja juures olid ka kütusekanistrid, kuid pärast süüdistavava ja K.P. i lahkumist olid need kadunud. K.H. neid ära viia ei lubanud. Kanistrid pandi Saabi pagasiruumi. Kanistrite äraviimist nägi toast ukse pealt. Samal õhtul olid kaduma läinud ka pikendusjuhe, elektritrell ja nurklihvija. Pikendusjuhtme võttis majast kaasa K.P. . Tööriistade äraviimist ise pealt ei näinud. Samal õhtul oli ära lõhutud ka K.H. i auto tagaklaas ning R.L. i sõnul oli lõhkujaks K.P. .
30. R.L. i sõnul võtsid teleka ära K.P. ja J.-R. Kiudorv. Viimane hoidis telekat käes, K.P. võttis juhtmed välja ja seejärel viidi telekas auto peale. Ära olid lõhutud ka L.R. i ja K.H. telefonid. Peale teleka äravõtmise ise ühegi teise asja äravõtmist ega autoklaasi lõhkumist pealt ei näinud.
31. Käsitledes veel ka tunnistajate S.V. (K.P. tuli tagasi autosse ja tal olid kaasas ka telekas ja kõlar), N-L.P. u ütlusi (nägi, kuidas K.P. lõhkus auto tagaklaasi ära. K.P. võttis kaasa teleka ja kõlari. K.P. ja J.-R. Kiudorv plaanisid televiisori maha müüa), samuti K.P. i (tema peksis asju majas ning võttis teleri, vanaema telefoni viskas ära, võttis ka Fordi võtmed, kõlarid ja võimendi. Tööriistu pole võtnud, võttis kanistrid diisliga ning lõhkus maja ukseklaasi ja auto tagaklaasi), süüdistatava (K.H. ise andis kütust kanistrites, teleka tõi autosse K.P. , samuti pikendusjuhtme, kõlarid ja võimendi. Arvas, et asjad on K.P. omad. Asju lõhkus K.P. ) ning tunnistaja J.H. i ütlusi, märkis kohus järgmist.
32. Kohtu hinnangul on K.H. i ja R.L. i ütlustega tõendatud, et teleka viis autosse just J.-R. Kiudorv. Süüdistatav ise on möönnud, et on võimalik, et tõstis ise teleka autosse ning on tunnistanud pikendusjuhtme auto pagasiruumi tõstmist. Tunnistajad S.V. ja N-L.P. tegelikult ei näinud, kes asjad autosse tõstis, sest nende sõnul ajasid nad omavahel juttu ning oldi ka 7 telefonis, mistõttu võis tunnistajate tähelepanu autost väljaspool toimunud sündmustest hajutada. Kuigi süüdistatav on väitnud, et arvas teleka olevat K.P. i oma ning ka K.P. on ütlustes väitnud, et valetas Johnile, et tegemist on tema telekaga, ei ole need ütlused eluliselt usutavad ning on kantud soovist pisendada süüdistatava panust kuriteo toimepanemisel. K.P. eelnevalt nõudis majas olles K.H. ilt ja L.R. ilt raha ning selle mitte saamisel hakkas raha toast otsima, sama tegi ka süüdistatav. Seega oli J.-R. Kiudorvile arusaadav, et kui asuti majast kaasa võtma erinevaid väärtuslikemaid esemeid, ei olnud tegemist K.P. ile kuuluvate asjadega, vaid asendusega rahale, mida K.P. ei saanud ja mida ei leitud. Väide, et keegi ei protesteerinud asjade äravõtmise peale, on sisutühi. Olukorras, kus ühte kannatanut oli füüsiliselt väärkoheldud ning teisi isikuid ähvardatud (sh noaga), olid kannatanud hirmul oma elu ja tervise pärast ning nende poolt vastupanu mitteosutamine asjade äraviimisele oli seetõttu mõistetav.
33. Usutavad ei ole ka K.P. i ja süüdistatava ütlused selle kohta, et K.H. lubas kolm kanistritäit kütust anda süüdistatavale. Ei ole usutav, et kannatanu oleks lubanud K.P. i sõbrale, kes oli K.H. ile võõras, kütust lihtsalt selleks, et K.P. i sõber saaks sõita Pärnust Valgamaale XXX tallu, seda enam veel kordades suuremas mahus kui see on vajalik Pärnumaalt Valgamaale ja tagasisõiduks. Usaldusväärsed on K.H. i ja R.L. i ütlused, mille kohaselt võtsid K.P. ja süüdistatav kütusekanistrid kaasa ilma loata ning pärast vägivalla kasutamist ja majas laamendamist.
34. Kannatanute, süüdistatava ja tunnistajate ütlustega on seega tõendatud, et 12.12.2020 võtsid K.P. ja J.-R. Kiudorv omastamise eesmärgil kaasa teleka, pikendusjuhtme, elektritrelli, lihvija, kõlari, kolm kanistritäit diiselkütust (kokku 75 liitrit). Ära lõhuti maja välisukse klaas, L.R. i ja köögi vaheline uks, paar tooli, kummut, L.R. i telefon ning K.H. i auto tagaaken. Samuti olid ära võetud K.H. i auto võtmed ja telefon.
35. Kokkuvõttes leidis tõendamist see, et J.-R. Kiudorv koos K.P. iga kaastäideviijatena pani toime röövimise relvana kasutatava muu esemega ähvardades ning sissetungimisega. J.-R. Kiudorv tegutses röövimise toimepanemisel otsese tahtlusega.
36. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus J.-R. Kiudorvi süüdi

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

37. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

§ 57

lg-s 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid.

§ 58

p-s 3 sätestatud karistust raskendava asjaoluna esineb süüteo toimepanemine kõrges eas inimese, s.o vanaduspensioniealise L.R. i suhtes. Samas on L.R. kohtus selgitanud, et on süüdistatavale andeks andnud ning ei soovi tema karistamist. Süü suuruse hindamisel võttis kohus arvesse järgnevad asjaolud. Tegemist oli ühe kuriteoga, kus füüsilist kahju tekitati vaid K.H. ile, kelle tervisekahjustus ei olnud pikaajalise kestusega. Äravõetud ja lõhutud asjade maksumus oli suhteliselt väike, ulatudes vaid sadadesse eurodesse. J.-R. Kiudorv ise kellelegi füüsilist valu ega tervisekahjustusi ei tekitanud. Seetõttu peab kohus isiku süüd keskmisest väiksemaks. Samas just süüdistatav kasutas ähvamiseks nuga. Varasemalt on J.-.R. Kiudorvi karistatud vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda korduva kehalise väärkohtlemise eest, mille eest kannab ta praegu Pärnu Maakohtu 19.05.2021. a otsusega mõistetud 2 aasta pikkust vangistust. Kõiki asjaolusid arvestades mõistab kohus J.-R. Kiudorvile karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb süüdistatavale mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Pärnu Maakohtu 19.05.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-218 2478 mõistetud karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. 29.09.2022 seisuga tuleb lugeda kantuks 1 aasta 7 kuud 8 päeva vangistust ning ärakandmata vangistuse pikkuseks 3 aastat 4 kuud 22 päeva. Ärakandmata vangistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.09.
2. Menetlus ringkonnakohtus Apellatsioon
3. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus täielikult ning mõista J.-R. Kiudorv õigeks. Menetluskulud jätta riigi kanda.
4. Kaitsja on seisukohal, et prokuratuuri süüdistusversioon ei ole leidnud tõendamist, kuna kannatanute ja tunnistajate ütlused ei kinnita usaldusväärselt J.-R. Kiudorvile etteheidetavate tegude toimepanemist süüdistusaktis kirjeldatud kujul. Süüdistatavale saab ette heita üksnes seda, et ta viibis kuriteo toimepanemise ajal XXX talus koos kuriteo toimepannud isiku K.P. iga.
5. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 12.12.2020, süüdistuses käsitletud sündmuste ajal, viibisid XXX talus süüdistatav J.-R. Kiudorv, kannatanud L.R. ja K.H. ning tunnistajad K.P. , K-J.R. , S.V. ja N-L.P. . K.P. oli seal viibinud kohtu poolt tuvastatu kohaselt juba detsembrikuu algusest ja ka varasemalt oli J.-R. Kiudorv K.P. il seal ühel korral autoga järel käinud. XXX talus tarvitati eelnevalt alkoholi mitmeid päevi järjest ja tähistati K.H. i sünnipäeva. J.H. i ütlustega on seega tõendatud, et K.H. i ja K.P. i vahel olid rahalised suhted, sest kusagilt pidid pärinema rahalised vahendid, et üheskoos XXX talus mitmeid päevi koos pidu pidada ja alkoholi tarvitada. Lisaks veel sündmusele eelnes K.P. i ja K.H. i ühine autoost Ford Escord.
6. K.P. i poolt K.H. i löömist ja võla nõudmist kuulis ja nägi pealt tunnistaja R.L. , kelle sõnul oli J.-R. Kiudorv sellel ajal teises toas. Ilmselt toimus see enne K.P. i, J.-R. Kiudorvi ja tüdrukute ärasõitu, sest asjas ei ole tuvastatud, et ka teisel korral ehk siis tagasi tulles oleks K.H. i suhtes otsest füüsilist vägivalda tarvitatud.
7. J.-R. Kiudorv saabus koos kolme tüdrukuga kohale alles 12.12.2020 õhtuks ja ta ei olnud alkoholijoobes. Seega ei olnud J.-R. Kiudorv teadlik K.P. i ja K.H. i vahelistest rahalistest suhetest (võlg, autoost) ega ka sellest, kes talus elavad ja millised on elanike omavahelised suhted.
8. Peamine küsimus on selles, et kas K.P. pani röövimise toime üksinda või koos J.-R. Kiudorviga. K.P. ile mõisteti kokkuleppemenetluses sama röövimise eest Tartu Maakohtu 29.04.2021 otsusega karistuseks 3 aasta 6 kuu pikkune vangistus.
9. Kaitsealust süüdi mõistes tegi kohus otsuse valdavalt kannatanu K.H. i ja tunnistaja R.L. i ütlustele tuginedes, kuid need on vastuolulised. Ükski kannatanu ega tunnistaja ei andnud ütlusi selle kohta, et J.-R. Kiudorv oleks kelletki mingit võlga või raha küsinud või nõudnud. Tunnistaja K.P. kinnitas, et tema pani selle kuriteo toime üksinda.
10. J.-K. Kiudorvi sõnul kinnitas K.P. talle nii XXX talus olles kui ka auto juures, et kõik need on tema asjad ja kuna Kiudorvi arusaamise kohaselt K.P. seal ka elas, siis polnud selles 9 tema jaoks ka midagi kahtlast, et K.P. lahkudes ka oma asjad kaasa võtab. Arvestades K.P. i poolt K.H. i kallal tarvitatud vägivalda, K.P. i poolt raha otsimist, asjade lõhkumist ja laamendamist majas, siis on eluliselt usutav, et selline lahkumine sealt majast oli Kiudorvi jaoks erilisi küsimusi mittetekitav.
11. Apellandi jaoks jääb arusaamatuks, miks ei kasutanud tunnistaja R.L. võimalust sündmustesse sekkuda. Tunnistaja sõnul oli selleks põhjuseks J.- R. Kiudorvi käes olnud nuga, millega viimane olevat 1-2 korda lausa vehkinud ja edasi seda all asendis käes hoidnud. Samas ei näinud nuga ei K.H. ega vanaema L.R. . Mingi nuga on avastatud juhuslikult Kiudorvi auto pagasnikust tehtud fotol, kuid puuduvad andmed, et tegemist oleks sama noaga. Maakohtu järeldused on oletuslikku laadi.
12. Kuna K.H. ja R.L. on sõbrad ja R.L. ei astunud sõbra kaitseks välja, siis võis R.L. noa olemasolu ja kasutamise välja mõelda.
13. Kuna R.L. i ütlused on vastuolus teiste tõenditega, siis ei ole need usaldusväärsed. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et tunnistaja R.L. väidab, et tüdrukud majja ei tulnud, kuid hinnates teiste isikute ütlusi, siis ei ole selles kahtlust. Tüdrukud olid toas ja rääkisid vanaemaga juttu. Lisaks on R.L. i ütlused vastuolus ka asjade lõhkumise ja raha otsimisega seoses. R.L. i sõnul aitas J.-R. Kiudorv raha otsida, kuid samas kinnitas, et süüdistatav seisis kogu aeg kahe toa vahel ukse juures ja midagi ei teinud.
14. Maakohus on teinud ebaõiged järeldused J.-R. Kiudorvi poolt kohtueelses menetluses antud ja avaldatud ütlustega selle kohta, et ka tema vaatas silmadega ringi, et kas kusagil on mingit raha või midagi näha, mida K.P. nõudis ja otsis. Sisuliselt on maakohus pannud J.-R. Kiudorvi vastutama tema mõtete eest (otsis silmadega raha).
15. Maakohus märgib oma otsuses, et kuigi J.-R. Kiudorv on ütlustes väitnud, et püüdis K.P. i ära kutsuda, lahknevad süüdistatava ütlused kannatanu K.H. i ja tunnistaja R.L. i kooskõlalistest ütlustest ning on pigem kantud soovist pääseda kergema karistusega. Kaitsja ei nõustu sellise kohtu järeldusega. K.H. ja R.L. olid tol õhtul palju alkoholi tarvitanud, kuid süüdistatav ja teised tunnistajad (3 tüdrukut) olid kained. Nimelt süüdistatava, tunnistajate K.P. i, S.V. ja N-L.P. u sõnul püüdis John K.P. t korrale kutsuda ja samas kui K.H. ja R.L. on andnud ütlusi, et John seda ei teinud. Ringkonnakohtu istung
16. Kohtuistungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde ning palus kaitsealune õigeks mõista. J.-R. Kiudorv toetas kaitsja kaebust. Prokurör märkis, et mõistes J.-R. Kiudorvi süüdi, tegi maakohus õige otsuse, mistõttu kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga, kuulas istungil ära menetlusosalised ning leiab, et kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
18. Maakohtule pole põhjust ette heita eksimusi tõendite hindamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel. Kohus uuris kõiki tõendeid, hindas neid kogumis ning tuli põhjendatult seisukohale J.-R. Kiudorvi süüs röövimise toimepanemises koos K.P. iga. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust tõendeid teisiti hinnata ning süüdistatav õigeks mõista. 10 Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses väljendatud seisukohtadega, siis annab see aluse tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1, jätta käesolevas lahendis maakohtu seisukohad suuresti kordamata. Alljärgnevalt esitab ringkonnakohus vastused apellatsiooni põhiargumentidele.
19. Asjas ei ole vaidlust selles, et Valgamaal XXX külas XXX talus elasid kannatanud K.H. ja tema vanaema L.R. . 12.12.2020 K.H. tarvitas alkoholi koos R.L. i ja K.P. iga. Jooma hakati 11.12.
20. K.P. elas K.H. i juures talus selleks ajaks juba 6 päeva. Ringkonnakohus siinkohal märgib, et mingeid olulisi sõprussuhteid K.H. i ja K.P. i vahel ei ole, tegu oli vanglatutvusega. Asjaolu, et K.P. nädalapäevad oli K.H. i juures elanud, ei osuta nendevahelisele tugevale sõprussuhtele või muudele, nt varalistele sidemetele. Tõendeid selle kohta, et K.P. oleks panustanud oma rahaliste vahenditega talu majapidamisse, nt ostnud televiisori vms, asjas ei ole. Samas ei ole ka tuvastatud, et nimetatud isikute vahel oleks kuni 12.12.2020 olnud konflikte või vihavaenu. K.H. ja K.P. olid tugevalt purjus, R.L. kainem (vahepeal magas). Mingit laadi vaenu ka R.L. i ja K.P. i vahel ei ole tuvastatud.
21. K.P. helistas J.-R. Kiudorvile ja kutsus ta tallu jooma ja aega veetma. J.-R. Kiudorv sõitis oma autoga Pärnust kohale. Kaasas oli tal kolm kolm tütarlast - S.V. , N-L.P. ja K-J.R. . Maja juures õues ja ka majas sees oldi mõnda aega kokku ca paar tundi. Vaidlust pole selleski, et mingil hetkel hakkas K.P. K.H. ilt raha nõudma ja lõi K.H. it korduvalt pähe ja näkku. Löömine toimus maja koridoris. K.H. il tervisekahjustuse esinemine on vaidlusteta tuvastatud AS Valga Haigla kiirabikaardil kirja panduga (pea-nina ja pea-otsmiku piirkonna marrastus/kriimustus, punetus, põrutus, lk 24-26).
22. Nagu öeldud, vihavaenu K.H. i, K.P. i ja J.-R. Kiudorvi vahel ei ole tuvastatud. Seejuures on K.H. J.-R. Kiudorviga kokku puutunud varasemalt ühel korral, kui viimane K.P. il järel käis. K.H. il vigastuste olemasolu ning nende tekkimise asjaolud on tuvastatud ka L.R. i, J.H. i ütlustega, samuti tunnistaja R.L. i ütlustega (K.P. andis peksa ja nõudis raha). Pärast K.H. i löömist sõitis kogu seltskond - J.-R. Kiudorv, kolm tütarlast ja K.P. - J.-R. Kiudorvi autoga lühikeseks ajaks (ca 10 minutit) ära, misjärel sõitis seltskond talu õue tagasi. Kirjeldatud asjaolusid ei vaidlusta ka apellant.
23. Ka apellatsiooniastmes on põhiküsimuseks see, kas röövimise pani K.P. toime üksi või koos J.-R. Kiudorviga, nagu tuvastas maakohus. Apellandi arvates hindas maakohus tõendeid valesti, kui tuvastas J.-R. Kiudorvi süü röövimise toime panemises koos K.P. iga. Apellant soovib, et ringkonnakohus hindaks tõendeid teisiti kui maakohus, s.t tuvastaks, et tunnistaja R.L. i ütlused on ebausaldusväärsed ning mõistaks J.-R. Kiudorvi õigeks. K.P. , kes on selles kuriteos kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, pani kuriteo toime üksi.
24. Maakohus hindas kogutud tõendeid ning tuvastas, et röövimise panid K.P. ja J.-R. Kiudorv toime koos. Muuhulgas hindas maakohus usaldusväärseteks tunnistaja R.L. i ütlused. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus ei näe vajadust siinkohal veelkord välja tuua R.L. i maakohtus antud ütluseid, sest maakohus on selles osas olnud piisavalt detailne. Lühidalt saab välja tuua järgmise. R.L. i jaoks oli J.-R. Kiudorv võõras inimene, keda on ta vaid ühel korral kohanud. Seega pole mingit põhjust arvata, et R.L. valetab J.-R. Kiudorvi peale. R.L. rääkis, et pärast seda, kui K.P. (kes lõhkus ukseklaasi ja avas välisukse) ja J.-R. Kiudorv tulid majja sisse, hakkas K.P. K.H. ilt raha nõudma. Viimane ütles, et temal raha ei ole. Seejärel hakati otsima raha sahtlitest ja mujalt. Küsit ka vanaemalt. Lõhuti asju. R.L. i sõnul ähvardas J.-R. Kiudorv noaga, seistes sel ajal kahe toa ukse vahel (vanaema tuba ja teine tuba, kus oli R.L. ). Nuga taskust välja võttes ütles süüdistatav, et teda on varem korduvalt karistatud, teda ei huvita, võib ka nuga kasutada, 11 vehkis sellega paar korda, öeldes, et keegi kuhugi ei läheks. Kuigi K.H. ise nuga ei näinud, ütles pärast R.L. talle, et J.-R. Kiudorvil oli nuga käes. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolule, J.-R. Kiudorvil nuga tõepoolest oli, osutab kaudselt seegi, et tema autost juhi istme juurest põrandalt leiti nuga. Seejuures eksib apellant väites, et nuga leiti auto pagasiruumist.
25. Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad ka ringkonnakohtu veendumust, et nuga oli nimelt J.-R. Kiudorvil. Kuigi K.P. väitis maakohtus, et nuga oli hoopis temal, ta pani selle K.H. i kõrile ja nõudes raha, ei vasta see tõele. K.P. i ütluseid selles osas hindas maakohus põhjendatult ebausaldusväärseteks (eeluurimisel rääkis, et mitte keegi kedagi noaga ei ähvardanud). Seejuures tuleb märkida, et mingist noa kõrile panekust pole rääkinud ka kannatanu K.H. . Kuigi ta oli purjus, mäletas ta muid sündmuse asjaolusid ning vaieldamatult oleks talle mällu sööbinud selline erakordne asi, nagu noa kõrile panek K.P. i poolt.
26. Kokkuvõttes tõdeb ringkonnakohus, et süüteokoosseisu seisukohalt olulistes faktilistes asjaoludes on K.H. i ja R.L. i ütlused omavahel kooskõlas. Apellant rõhutab, et ükski tõend ei kinnita seda, et J.-R. Kiudorv oleks nõudnud raha. Ringkonnakohtu arvates pole see süüteokoossisu täidetuse aspektist oluline. Kannatanud K.H. ja L.R. ja tunnistaja R.L. tajusid K.P. i ja J.-R. Kiudorvi tegutsemist ühisena – kõigepealt K.P. nõudis K.H. ilt raha ja peksis teda. Pärast lühiajalist lahkumist tulid tallu tagasi, kannatanute nõusolekuta sisenesid koos majja. K.P. , ähvardades K.H. it vägivallaga, jätkas raha nõudmist. J.-R. Kiudorv andis röövimisse oma panuse – võttis välja noa ja demonstreeris seda avalikult. Ainuüksi vaikides noa näitamine annab aluse rääkida vägivallast

§ 200mõttes, s.t füüsilise vägivallaga ähvardamisest.

1. K.H. ja R.L. on sõbrad ja R.L. ei astunud sõbra kaitseks välja, kuigi tal oli selleks võimalus. Apellant järeldab sellest, et noa olemasolu mõtles R.L. välja, et õigustada sündmustesse mitte sekkumist.
2. Ringkonnakohus kaitsja eeltoodud järeldusega ei nõustu ning peab seda oletuseks. R.L. nägi, kuidas K.P. peksis K.H. it ja nõudis raha. Seejärel tungisid süüdistatav ja K.P. majja, kusjuures agressiivne K.P. ähvardas K.H. it uuesti vägivallaga ja jätkas raha nõudmist. J.-R. Kiudorv võttis välja noa ja demonstreeris seda, andes ühtlasi teada, et ei pelga ka seda kasutada. Sellise sündmuse käigu juures pole vähimatki põhjust teha etteheiteid tunnistajale R.L. ile. Ilmne on see, et igasugune sekkumine K.P. i ja J.-R. Kiudorvi tegevusse oleks kaasa toonud ka R.L. i suhtes vägivallatsemise. Seetõttu oli igati mõistlik R.L. il mitte sekkuda toimunusse, peites ära ka oma telefoni, et vältida selle lõhkumist, nagu eelnevalt tehti kannatanute telefonidega.
3. Maakohus tuvastas õigesti sellegi, et vägivalda tarvitati võõraste asjade äravõtmiseks. Kõigepealt esimene vägivald - K.P. i poolt K.H. i korduv löömine pähe ja näkku eelnes asjade äravõtmisele. Seejärel, pärast majja tagasi tulekut, raha nõudmine jätkus, seejuures ähvardas K.P. uuesti tarvitada vägivalda K.H. i suhtes ning noa näitamine/vehkimine on samuti vägivald, mille eesmärk on igasuguse vastupanu mahasurumine raha otsimise ja väärtuslikuma kraami äraviimise takistamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole vaidlust selles, millised asjad XXX talust ära viidi. Kes millise eseme J.-R. Kiudorvi autosse viis, pole seejuures niivõrd oluline. Talust ära viidud süüdistatava jaoks võõraste asjadega seoses on maakohus tuvastanud kõik olulised asjaolud, mistõttu ringkonnakohus neil enam ei peatu. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud ka majas lõhutud asjadega seotud asjaolud ja neilgi ringkonnakohus enam ei peatu. 12 Lõpetuseks, kaebeväide, et süüdistatav püüdis K.P. i ära kutsuda, on maakohtu otsuses (otsuse p 57) veenvalt ümber lükatud, mistõttu seda küsimust ringkonnakohus pikemalt ei käsitle.
4. Kokkuvõttes on maakohus põhjendatult tuvastanud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas pani J.-R. Kiudorv kaastäideviijana toime röövimise, tegutsedes koos varem selles kuriteos süüdi mõistetud K.P. iga. Tegu on õigesti kvalifitseeritud.
5. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse J.-R. Kiudorvil süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
6. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja apellatsiooni koostamisele 240 minutit ja valmistas ette kohtuistungiks 45 minutit. Selle eest taotleb kaitsja 257 eurot. Lisaks palub kaitsja 60 istungiminuti eest määrata tasuks 54 eurot. Veel palub kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest 30 eurot (181 km) ja sõidukuludena 54,30 eurot (Tallinn-Tartu-Tallinn).
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonile, kohtuistungi ettevalmistamisele, sõidule ning selle kuludena esitatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude osas on põhjendatud ning see kulu tuleb vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu ja kulude maksmise korra (edaspidi Korra) § 6 lg-le 3, § 151 lg 1 p-le 4 ja § 17 lg-le 2 hüvitada. Küll aga ei kuulu täielikult rahuldamisele M. Masso poolt kohtuistungil osalemise eest nõutud tasu, sest tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud andmetest. Kohtuistung kestis 23 minutit. Korra 1 lg 4 kohaselt tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Osalemise eest kohtuistungil, mis kestab vähem kui 30 minutit, tasustatakse Korra §-s 5 sätestatud miinimummääras. § 5 kohaselt on tasu miinimummääraks poole tunni tasu, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Tasu suuruseks kohtuistungil osalemise eest on seega 27 eurot.
8. Ringkonnakohus määrab kaitsja M. Massole kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse summas (108+41+108+27+30+54,30) 368 eurot 30 senti. Käibemaks lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele siis, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane (Korra § 1 p 10). Seetõttu määrab ringkonnakohus kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 441 eurot ja 96 senti (sh käibemaks 73 eurot ja 66 senti). (allkirjastatud digitaalselt) 13