KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-144 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipi

) alusel kuni 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse. PPA tunnistas 21.01.2023 isiku viisa kehtetuks. 5. PPA esitas 21.01.2023 Tallinna Halduskohtule

§ 362

lg 2 ning § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel taotluse Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused: 5.

1. Isikule on väljastatud Eesti viisa töötamiseks Eesti firmas, kuid tööregistri andmetel ei ole isikut tööle registreeritud, talle ei ole ajavahemikul 15.10.2022–21.01.2023 kordagi töötasu makstud ega isiku eest makse tasutud. Isik väitis, et soovis töötada, et tasuda tekkinud võlgade eest, aga kuna tal sõpru ega tuttavaid Eestis pole, lahkus ta Rootsi, kus elavad tema sõbrad ja tuttavad. 5.
2. Isik selgitas, et ei jõudnud Vao majutuskeskusesse, kuna lennujaamas töötanud ametnik andis neile kahe peale sõiduks ühe Elroni sõidukaardi, kuid teine isik, kellega nad koos pidid sõitma, lahkus rongipeatusest ega tulnudki tagasi. Isik ei teadnud kuhu minna. Ta ei oska Eesti ega muud võõrkeelt, et abi küsida. Ajavahemikul 17.-20.01.2023 ööbis ta väidetavalt autobussijaamas välipingil. Samas oli isiku välimus ja riietus puhas, mis ei viidanud karmides tingimuses ööbimisele. Algul väitis isik, et ostis ise online’ist Rootsi reisimiseks pileti, aga hiljem muutis oma selgitust ja lisas, et tuttav ostis talle Rootsi reisiks laevapileti. Tuttavaga suhtles läbi Telegrammi ja WatsAppi. Isik väitis, et tal ei ole Eestis sõpru ega tuttavaid, samas oli ta Rootsi ametivõimudelt kinni pidamisel palunud ta Eestisse tagasi saata. Isiku selgitused muutuvad pidevalt. Isik muudab ütlusi endale sobivalt või põikleb küsimustest kõrvale. Isik loobus küsitluse lõpus rahvusvahelise kaitse taotlusest ja avaldas soovi jõuda võimalikult kiiresti kodumaale tagasi. 5.
3. PPA ei ole jõudnud rahvusvahelise kaitse menetlusega alustada. Isikuga seotud asjaolusid ei ole välja selgitatud. Temaga on vaja läbi viia vestlused, et selgitada välja kaitse vajadus. Samas esineb isiku suhtes põgenemisoht. Tema käitumine näitab, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Isiku reisi eesmärk ei vasta tegelikult eesmärgile, sest ta ei ole Worx OÜ-sse tööle asunud. Isik väitis 17.01.2023, et tahab jääda Eestisse ega taha mitte mingil juhul kodumaale tagasi minna. 20.21.01.2023 vestluse lõpus soovis ta aga kiiresti kodumaale naasta ja loobuda rahvusvahelisest kaitsest. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. Arvestades Schengeni-sisest liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Küsitluse käigus selgus, et isik on üritanud korduvalt riigipiire ületada. 5.
4. Isiku suhtes ei ole võimalik järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada, sest esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat meedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isik ei jõudnud 17.01.2023 Vao majutuskeskusesse, vaid üritas 20.01.2023 suunduda laevaga Rootsi. Seega puudub PPA-l usaldus tema suhtes ja tema puhul ei saa järelevalvemeetmeid kasutada. Selleks, et isik oleks menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmise lõpuleviimiseks kättesaadav, on vaja teda kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. 2

§ 361

lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

§ 361

lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

§ 361

lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. 9. Kohus ei nõustu PPA seisukohaga, et praegusel juhul esineb

§ 361lg 2 p-s 5 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks.

Seda sätet saab kasutada vaid olukorras, kus välismaalane on kinni peetud lahkuma kohustamise menetluses. Praegusel juhul ei olnud isiku suhtes sellist menetlust veel alustatud. Isik esitas kohe pärast Rootsist Eestisse jõudmist rahvusvahelise kaitse taotluse ja PPA alustas selle menetlemisega. Seega viidatud säte praegusel juhul ei kohaldu. 10. Kohtu hinnangul esineb aga isiku kinnipidamiseks

§ 361lg 2 p-st 4 tulenev alus.

Kohus nõustub PPA seisukohaga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Esiteks on isik ise avaldanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Teiseks lubavad põgenemisohtu järeldada isiku varasem käitumine ja tema pidevalt muutuvad ütlused või lausa valeütlused. Kohtu hinnangul ei ole isiku selgitused Vao majutuskeskusesse mitte jõudmise osas usutavad. Usutav on, et isiku eesmärk oli sinna mitte minna, vaid naasta Rootsi, kus tal on tuttavad. Isik andis PPA-le sadamas valeütlusi, kui väitis, et tema pass on Rootsis, kuigi tegelikult oli PPA võtnud selle rahvusvahelise kaitse menetluses järelevalvemeetmena hoiule. PPA selgitustest nähtub, et ebausutavad on ka isiku väited, et ta ööbis mitu ööd külma ja sajuga bussijaamas välistingimustes. Isiku välimus ja riietus olid selleks liiga puhtad ja heas korras. Selline käitumine oleks ka arusaamatu, sest kui isikul puudus tõepoolest teave, kuidas Vao majutuskeskusesse jõuda, saanuks ta lennujaama politsei poole tagasi pöörduda ja juhiseid küsida. Seega on isik rikkunud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeedet (elada 3

§ 29lg 1 p 1).

Samuti on isik püüdnud end varjata (ei pöördunud abi saamiseks politsei poole) ja ilma dokumentideta ebaseaduslikult Eestist lahkuda, et tagasi Rootsi minna. Arvestades, et isik ei ole Eestis töötanud, võib arvata, et tal ei olnudki plaanis Eestisse töötama tulla ja viisa taotleti teadlikult ebaõigel eesmärgil (

§ 68p 2), et Eesti kaudu Rootsi edasi jõuda.

Juba see näitab, et isik ei järgi kehtivaid norme ja kohustusi, vaid on valmis vahendeid valimata oma eesmärke saavutama, selleks ka kehtivaid norme rikkudes. See ei ärata usaldust, et seekord järgib isik vabaduses viibides talle seatud järelevalvemeetmeid ega püüa end PPA eest varjata ja ebaseaduslikult riigist lahkuda.

1. Kohus peab usutavaks, et vabaduses viibides ei jää isik PPA-le kättesaadavaks, vaid püüab Rootsi naasta. Arvestades isiku soovimatust kodumaale naasta, ei ole usutav, et ta jääks Eestisse tema võimalikku tulevikus toimuvat väljasaatmist ära ootama. Kuigi isik on avaldanud, et soovib kodumaale naasta, ei ole usutav, et ta jääks selle juurde ka juhul, kui ta kinnipidamiskeskusest vabastataks. Arvestades, et Schengeni viisaruumis saab suhteliselt vabalt üle riigipiiride liikuda, siis ei oleks isikul olulisi takistusi Rootsi või ka mujale Euroopasse edasi minekuks. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist ei saa pidada isiku suhtes tõhusaks ka mitte juhul, kui kohaldada tema suhtes mitut meedet korraga. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole seni tema suhtes tõhusaks osutunud ja puudub alus arvata, et ta seekord neid järgib. Passi puudumine ei takistanud tal üritamast Rootsi jõuda. Seega on usutav, et selle puudumine ei takistaks tal ka edaspidi Eestist lahkuda.
2. Isik esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mis vajab sisulist hindamist ja asjaolude kontrollimist. Selleks peab isik olema PPA-le menetluse läbiviimiseks, asjaolude uurimiseks, tõendite kogumiseks ja küsitlemiseks kättesaadav. See võimaldab menetluse kiiremini ja efektiivselt läbi viia. Samuti peab isik olema PPA-le kättesaadav juhuks, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäetakse rahuldamata või isiku taotlusel läbi vaatamata ja ta otsustatakse saata tagasi päritoluriiki. Politsei selgituste kohaselt ei lähe Eestist otselendu Usbekistani ning isiku saatmine sinna tuleb organiseerida läbi Türgi. Seega võtab reisi korraldamine aega ja isik peab olema võimalik väljasaatmine täideviimiseks PPA-le kättesaadav.
3. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
4. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
5. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ 4