Samuti tunnistati Urmas Miško-Ordõnski süüdi
lg 2 p 2, 3 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning
lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti Urmas Miško-Ordõnskile üksikkaristustest raskema suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 30.11.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.-13.02.16 ja 29.01.2017, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning algusega 15.05.2017 jäi Urmas Miško-Ordõnskil karistusest kanda 6 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Viru Vangla esitas kohtule materjalid Urmas Miško-Ordõnski tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Urmas Miško-Ordõnski tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi kinnipeetava puhul positiivsena välja ITK täitmise ja negatiivsete asjaoludena süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo sooritamise asjaolud. Prokuröri hinnangul on tegemist isikuga, kes süüdistab enda tegudes teisi ja oma süüd ei tunnista. Enda elus ta midagi muuta ei kavatse. Lisaks avaldas prokurör, et Urmas MiškoOrdõnski suhtes on Tartu kohtumajas menetluses hetkel kriminaalasi nr 1-22-3412
Eeltoodust tulenevalt asus prokurör seisukohale, et Urmas Miško-Ordõnskit ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Urmas Miško-Ordõnski avaldas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda. Vangistuses olles on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja osalenud ka vangla majandustöödel. Kinnipeetava sõnul on programmidest talle kasu olnud. Vabanedes sooviks elama asuda Jõgevale ja on valmis endale vajadusel korteri üürima. Hetkel seda teinud ei ole. Samuti on tal plaan minna esimesel võimalusel tööle. Vabaduses on tal lähedastest vend, venna lapsed ja teised sugulased. Süüdimõistetu on nõus, et talle määratakse vabanemise korral lisakohustusi, välja arvatud keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Seda põhjusel, et kinnipeetava vend on kunagi ammu kriminaalkorras karistatud ja muidu ei oleks tal võimalik vennaga suhelda. Samuti usub kinnipeetav, et tal enam alkoholiga probleeme ei ole, kui peaks selles osas abi olema vaja, saab ta kriminaalhooldaja poole pöörduda. Vangistuses on ette tulnud ka rikkumisi, viimane eelmise aasta augustis. Maakohtu menetluses olev kriminaalasi on kinnipeetava sõnul hetkel edasikaebamise faasis. Kaitsja tõdes kohtuistungil, et Urmas Miško-Ordõnski eeldused vabanemiseks enne tähtaega väga suured ei ole, kuid ta toetab kaitsealuse vabastamise taotlust. Kinnipeetav on läbinud vanglas talle määratud programmid ja osales neis aktiivselt. Urmas Miško-Ordõnski on osalenud vangla töödel ja töötab seal ka praegu. Kaitsja leidis, et kõiki probleeme on võimalik koostöös kriminaalhooldajaga lahendada ja palus kohtul kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist kaaluda. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Urmas Miško-Ordõnski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Urmas Miško-Ordõnski on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud väga eriliigiliste kuritegude eest. Kuritegusid on toime pannud nii üksinda kui ka grupis ja soodusteguriks on olnud alkohol. Hetkel kannab ta karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on tekitatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Lisaks ka lähisuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise ning võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Vangla iseloomustusest lähtuvalt on kuritegude põhjuseks olnud vaimne tervis, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus ning soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Positiivse asjaoluna saab Urmas Miško-Ordõnski osas välja tuua vangla majandustöödel osalemise. Töö tegemisega probleeme esinenud ei ole. Positiivne on ka, et kinnipeetav on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbiviija hinnangul töötas süüdimõistetu tunnis aktiivselt kaasa ja oli valmis arutlema tunnis käsitletud teemadel. Ka Viha juhtimise programmi läbiviija tagasiside oli positiivne. Seevastu 2021. aastal läbi viidus struktureeritud vestluse käigus oli kinnipeetav seisukohal, et parim viis on viha välja elada ja kui vaja siis ka füüsiliselt rünnates. Kinnipeetava sõnul ta mõistab, et vägivaldsel käitumisel on omad tagajärjed, kuid on olukordi, kus miski muu ei toimi. Eelnev ilmestab kinnipeetava suhtumist vägivaldsesse käitumisse ja asjaolu, et ta ei ole hoiakuid vägivalla kasutamise osas muutnud. Vangla materjalidest selgub, et ka toime pandud kuritegudes Urmas Miško-Ordõnski enda süüd ei tunnista ja õigustab oma tegusid, süüdistades seejuures kannatanuid. Kohtu hinnangul näitab eelnev süüdimõistetu hoolimatust teiste inimeste tervise ja ühiskonnas kehtivate normide suhtes. Tartu Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Urmas Miško-Ordõnski näol tegemist sõltlasega. Iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav ise endal alkoholiga seoses probleeme ei näe ega pea vajalikuks selles osas mingeid muutuseid teha, olgugi, et kõik kuriteod on toime pannud just alkoholijoobes olles. Urmas Miško-Ordõnski suhtumist kehtestatud reeglitesse iseloomustab ka tema norme eirav käitumine vangistuse ajal. Süüdimõistetul on neli kehtivat distsiplinaarkaristust: võõras kambris viibimise, kaaskinnipeetava suhtes ebaviisaka käitumise ja korraldusele allumatuse eest. Lisaks on Tartu Maakohtu menetluses kriminaalasi 1-22-3412, milles Urmas Miško- 3
Seega, kui isikul on raskusi kehtiva korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes, ei ole alust arvata, et ta võiks seaduskuulekalt toime tulla vabaduses viibides. Lisaks puudub Urmas Miško-Ordõnskil vabanemisejärgne elukoht. Kohtuistungil nimetas ta võimaliku elukohana Jõgeva linna, kuid täpsema elukoha kohta andmed puudusid. Vangla esitatud materjalidest ei nähtu, et süüdimõistetul oleks olemas kindel ja kontrollitud elukoht.
lg 5 ja § 75 lg 1 p 1 kohaselt tuleks aga isiku ennetähtaegse vabastamise korral määrata kindlaks tema alaline elukoht, praegu see võimalik ei ole. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades ei ole Urmas Miško-Ordõnski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine võimalik. Menetluskulud Urmas Miško-Ordõnski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 19.01.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Eve Laine. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 129,60 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 129,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Urmas Miško-Ordõnskilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.