1-11-11804/178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11804 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2023 määrus Valdek Lubja tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Valdek Lubja (isikukood 36702286026) ja kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot 40 senti, vandeadvokaadi abi Aivar Kellole süüdimõistetu Valdek Lubjale määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Valdek Lubja kanda. Valdek Lubjal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Luminor Pank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Valdek Lubja, 1-11-11804 menetluskulud“. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 15.02.2012 otsusega karistati Valdek Lubjat KarS § 114 p 4 järgi 14 aasta vangistusega, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti Tartu Maakohtu 23.11.2010 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 2 kuud vangistust ja mõisteti V. Lubjale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 15 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja loeti V. Lubja karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 19.05.
9. Karistuse kandmise aja lõpp 19.07.
11. Tartu Maakohtu 06.01.2023 määrusega ja sellele 09.01.2023 koostatud vigade parandamise määrusega jäeti V. Lubja ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest kantud, elukoha olemasolu ja lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamise nõuded – on täidetud. Täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
12. V. Lubjal on 2 kehtivat kriminaalkaristust kelmuse ja mõrva eest, distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohtu hinnangul on V. Lubja uute kuritegude sooritamise soodusteguriteks eelkõige alkoholi kuritarvitamine, suutmatus vabaduses olles vabaneda enda sõltuvuskäitumisest, asotsiaalsed eluviisid ja impulsiivne käitumine. Ei nähtu, et V. Lubja oleks valmis oma seniseid vaateid elule muutma, sest kinnipeetav on keeldunud osalemast sotsiaalprogrammides ja vestlustel. Samuti ei ole kinnipeetav pikkade aastate jooksul enne vangistust oma käitumist korrigeerinud ja tema kuriteod on muutunud ajas järjest raskemaks, päädides lõppkokkuvõttes mitme inimese tapmisega. Puudub alus arvata, et vanglast ennetähtaegsel vabastamisel V. Lubja suudaks alluda kriminaalhooldusele, sh alkoholi tarvitamise keelule, ning hoiduda uute kuritegude sooritamisest. Et vanglas isik alkoholi ei tarvita, ei anna alust seisukohale, et selline käitumine säilib V. Lubjal ka edaspidiselt vabaduses. Range kontrolli kadumisel võib V. Lubja aga väga suure tõenäosusega enda sõltuvuskäitumist jätkata, sest teda ei ole ka varasemad vangistused alkoholi tarvitamisest loobuda aidanud. V. Lubja puhul on väga suur oht, et ta jätkab vabaduses alkoholi liigtarvitamist ja ka uute kuritegude sooritamist just tulenevalt enda sõltuvusprobleemist ja impulsiivsest käitumisest. Samuti V. Lubja pisendab sooritatud kuritegude raskust. 2.
13. Enne vabanemist tegi süüdimõistetu erinevaid juhutöid ning tal on omandatud ka mitmed erialased oskused. Samuti viljeles V. Lubja mingil määral asotsiaalseid eluviise, millega ka kaasnes alkoholi kuritarvitamine. Vabanedes on V. Lubjale garanteeritud elukoht rehabilitatsioonikeskuses, kuid tal puudub sotsiaalne lähivõrgustik lähedaste näol. Kuigi isik on väljendanud vangistuses olles valmisolekut oma elu sisuliselt ümber korraldada, siis maakohtu hinnangul suurendavad kuritegeliku käitumise riski märkimisväärselt alkoholisõltuvus, lähivõrgustiku puudumine kui ka asotsiaalsed eluviisid. V. Lubja tutvusringkonna moodustasid enamuses asotsiaalse ja kriminaalse taustaga isikud. Seega on süüdimõistetul välja kujunenud ilmselt kuritegelikud hoiakud ja senini ei ole ta suutnud vabaduses käituda seaduskuulekalt. 2.
14. Maakohtul ei olnud usku ka sellesse, et käitumiskontroll oleks isikule mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Süüdimõistetu ise ei näe kriminaalhooldusel perspektiivi. Samuti ei taha ta osaleda käitumist suunavates programmides. Kriminaalhooldus paraku samuti ei garanteeri, et V. Lubja vabanemisel ei hakkaks lühikese aja jooksul uuesti alkoholi kuritarvitama ja ei sooritaks selle mõjul uusi süütegusid. Kuigi on positiivne, et V. Lubjal on olemas vabanemisjärgselt elukoht, ei kaalu see asjaolu üles tema kuritegelikke hoiakuid ja alkoholi tarvitamise probleeme. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole vangla ega ka kinnipeetava poolt esile toodud selliseid erakordseid asjaolusid, mis kohut veenaks süüdimõistetu edaspidises valmiduses õiguskuulekaks käitumiseks vabaduses – V. Lubja lubadused, tuginedes tema senisele elukäigule, selleks piisavat kaalu ei oma. 2.
15. V. Lubja osas esitati Tartu Vangla poolt maakohtule 22.11.2022 õiend, mille kohaselt kinnipeetav soovis lisatingimusena jalavõru paigaldamist. Tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud, kuid maakohtu hinnangul ka see ei kindlustaks süüdimõistetu V. Lubja õiguskuulekat käitumist vabaduses, sest vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu enda sõnul ise ei näe kriminaalhooldusel perspektiivi. Elektroonilise järelevalve võimalus ei kaalu üles V. Lubja pikaaegseid kuritegelikke hoiakuid ja ka suurt alkoholi tarvitamise probleemi. Kohtul ka ei ole alust kahelda vangla iseloomustuse sisus, sest V. Lubja ise ei ole pöördunud vanglaametniku poole väitega, et nimetatud iseloomustus oleks valesti koostatud. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et oma motiveerituse näitamiseks oleks V. Lubja pidanud 2 töötama vangistuses muuhulgas selles suunas, et osaleda sotsiaalprogrammides, mitte jääda ainult lootma, et temale midagi niisama pakutakse – selles osas aga süüdimõistetu initsiatiivi üles ilmselt näidanud ei ole. Sisuliselt vangistuses ei ole V. Lubja üldine olukord muutunud ja tema kohta koostatud iseloomustus vastab seega tõele. Samuti ei hoia rehabilitatsioonikeskuses viibimine ära uusi kuritegusid, kui isik neid ka tõesti sooritada tahab. Määruskaebused
16. Tartu Maakohtu 06.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Lubja, kes soovib maakohtu määruse vaidlustada ja leiab, et määrus ei ole põhjendatud. V. Lubja toob välja, et ta on aru saanud, mida ta valesti tegi ning kahetseb tehtut. Küll ei ole ta nõus vangla iseloomustusega, kus teda kirjeldatakse kui laiska ja alkohoolikut. Ta tarbis alkoholi korra kuus, aga mitte sellistes kogustes nagu on välja toodud vangla iseloomustustes. Kontaktisik keeldub iseloomustust ümber kirjutama. V. Lubja toob välja, et ta on alati töökas ja talle meeldib tööd teha. Ta tahab oma võlgadest lahti saada, aga vanglas saadav töötasu on väike. Vabanemisjärgseks elukohaks valis MTÜ Samaaria Misjon Haapsalu turvakodu, et alustada uut elu ja ei taha vanasse tutvusringkonda naasta. V. Lubja valis endale lisaks ka elektroonilise valve, mille kohaldamise ajal on tema liikumine piiratud ja jälgitav. Tõestamaks, et isikul ei ole alkoholisõltuvust, on süüdimõistetu nõus andma korra kuus või kvartalis vereanalüüse – ta teab selle maksumust ja on valmis selle eest maksma. Ka on V. Lubja nõus pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule diagnoosimaks sõltuvushäiret ning vajadusel alluma ravile. V. Lubjale jääb arusaamatuks, miks siis on üldse rehabilitatsioonikeskused loodud, kui need kohtuniku arvates ei hoia ära uusi kuritegusid.
17. Tartu Maakohtu 06.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu V. Lubja kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. V. Lubja on väga tugevalt häiritud Tartu Vangla poolt temale antud iseloomustusest, kus ei toetata tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse tegemisel on aga maakohus tuginenud just sellele (negatiivsele) iseloomustusele. Maakohus ei arvestanud piisavalt asjaoluga, et V. Lubja on ennast vanglas üleval pidanud seadusekuulekalt ehk puuduvad distsiplinaarkaristused. Ka on V. Lubja töötanud vangistuse ajal vangla tööhõives ning tal on vabanemisel nii elu- kui töökoht. Sellest tulenevalt oleks pidanud maakohus asuma seisukohale, et V. Lubja on õiguskuulekale teele asunud. V. Lubja potentsiaalne ühiskonnaohtlikkus on ülepaisutatud ja kohus oleks võinud vabastada süüdimõistetu vanglast enne tähtaega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus jääb edutuks. Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik kaebajatega nõustuda, et maakohtu määrus ei sisaldaks selgeid põhjendusi, miks V. Lubja tuleb käesoleval ajal jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Põhistustega mittenõustumine ei ole võrdsustatav põhistuste puudumisena.
19. Määruskaebusest kui ka maakohtu määrusest jääb kumama, et süüdimõistetu ei ole rahul tema suhtes koostatud kinnipeetava iseloomustusega. Esmalt jääb kohtule arusaamatuks, miks peaks kontaktisik süüdimõistetu suhtes kajastama asjaolusid, milliseid süüdimõistetu suhtes ei esine ning teiseks kui süüdimõistetu ei ole rahul vangla iseloomustusega, siis tuleb tal pöörduda selleks vangla poole. Ringkonnakohtul siinkohal ei ole alust kahelda iseloomustuses toodud asjaoludes. Lisaks kaitsja leiab, et kuna vangla ei toetanud V. Lubja ennetähtaegset vabastamist ja maakohus on tuginenud sellele iseloomustusele, siis on süüdimõistetu jäänud vabastamata 3 põhjendamatult. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohus ei saa arvestada kellegi subjektiivset arvamust, kas isik vabastada või mitte, vaid kohtul tuleb kujundada arvamus isiku vabastamise või vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis analüüsides. Nendeks asjaoludeks on kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemine uute kuritegude toimepanemise riske vähendavates tegevustes või nõusolekus osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti elutingimused ja need tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sellest on maakohus ka lähtunud ning vastupidist maakohtule ette heita võimalik ei ole. Ringkonnakohus tutvus ka süüdimõistetu varasemate ennetähtaegsete vabastamise küsimust lahendatavate ringkonnakohtu määrustega ning ei leia, et nendega võrreldes oleks süüdimõistetu olukord kuidagi muutunud sellises suunas, et saaks asuda seisukohale, et uute kuritegude risk oleks viidud miinimumini. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Ringkonnakohus nõustub ka juba varasemalt avaldatud seisukohaga, et mida raskemaid kuritegusid süüdimõistetult karta on, seda suurem peab tema vabastamiseks olema tõenäosus, et kuritegusid aset ei leia. Oodatavate kuritegude iseloomu saab prognoosida eelkõige juba toime pandud kuritegude põhjal – inimesed kipuvad tihtipeale käituma nii, nagu nad juba varem käitunud on. V. Lubja on karistusregistri kohaselt sooritanud kaks kuritegu: kelmuse ja mõrva. Kelmus pole kuigivõrd raske kuritegu, kuid samale seisukohale ei saa asuda mõrva osas. Enamgi veel, V. Lubja tunnistati süüdi KarS § 114 p 4 järgi, st tapmises vähemalt teist korda ehk V. Lubja oli juba ennegi tapnud. Seetõttu on V. Lubjalt ka edaspidi karta peale kelmuste (üli)raskeid vägivallakuritegusid. See aga tähendab seda, et V. Lubja saab vabastada üksnes juhul, kui tema kuritegevusvaba elu tõenäosus on väga kõrge. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et nii see ei ole. Kuna ei nähtu, et V. Lubja oleks tegelenud oma riskikäitumistega, vaid on lükanud selle pigem tulevikuks elektroonilise valve alla olemiseks ja vereanalüüside andmisele ajaks, siis ainuüksi sellest, et V. Lubjal kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole, ei saa teha järeldust, et süüdimõistetu ka reaalselt on muutunud ja saab aru, kuidas kuritegudest hoiduda. Süüdimõistetu soovib ennetähtaegselt vabaneda MTÜ Samaaria Misjoni Haapsalu turvakodusse, mille puhul jääb justkui mulje, et see maandab kõik riskid. Tutvudes kinnipeetava iseloomustusega nähtub, et mittetulundusühingus abistatakse sõltuvusest vabanemisel, õpetatakse iseseisvat toimetulekut ja toetatakse tavaellu pöördumist. Samas, sõltuvust ju süüdimõistetul ei ole. Siinkohal märgib ringkonnakohus ka ära, et vangla iseloomustuse kohaselt puudub isikul garanteeritud töökoht, vastupidiselt kaitsja väidetule. V. Lubja kannab vanglas karistust lisaks mõrvale ka varavastaste kuritegude eest ehk ta on käitunud kuritegelikult rahalise kasu saamise eesmärgil. Seda arvestades ei saa välistada ka edasiselt tema poolt sissetulekute hankimist ebaseaduslikult. Võimalus pöörduda tööotsijana töötukassasse või taotleda töövõimetuspensioni ei garanteeri V. Lubja kiiret tööle saamist või rahalisi vahendeid määras, millega ta rahule jääb. Lisaks jääb kohtule arusaamatuks V. Lubja seisukoht – ta väidab, et tal ei ole sõltuvusprobleeme, samas on ta nõus pöörduma ravile. Ehk kokkuvõtlikult jääb arusaamatuks, kas süüdimõistetu on ka reaalselt valmis muutuma, tunnistab probleeme või on see üksnes sõnades väljendatu, et toetada oma ennetähtaegset vabastamist. Samuti, kuidas peaks hindama, et süüdimõistetu on muutunud, kui vangla iseloomustuse kohaselt sotsiaalprogramme vangistuses läbinud ei ole, kuna puudub motivatsioon. 4 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et jätkuvalt esineb uute kuritegude risk seoses alkoholiga. Kuriteod (sh mõrva) pani V. Lubja toime purjus olles. Vanglas viibimise tõttu on V. Lubja olnud üle kümne aasta kaine, küll oli tema alkoholiprobleem tõsine – ja see võib uuesti vallanduda. Positiivselt ei iseloomusta V. Lubjat ka see, et ta ise selle probleemi tõsidust ei adu: tema hinnangul tal alkoholiga probleeme ei ole. Seetõttu pole ka alust loota, et V. Lubja selle probleemiga vajaduse tekkel tegelema asub. Ringkonnakohus on seda ka varasemalt märkinud, kuid kohtu hinnangul vajab see täiendavat kordamist. Kuigi V. Lubja on vabatahtlikult nõus võtma täiendava kohustuse alluda elektroonilisele valvele, siis võimalus allutada elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ei ole võluvahendid, mis kahtlusteta tagaksid V. Lubja seaduskuulekuse. Samuti ei taga need meetmed süüdimõistetu isoleeritust. Elades turvakodus ning olles vajaduse ees otsida äraelamiseks endale töö, puutub ta paratamatult kokku teiste inimestega, kellele ta võib ohtlikuks osutuda. Süüdimõistetu on nõus vabatahtlikult võtma ka tõestamaks, et ta alkoholi ei tarvita, vereanalüüside andmise kohustuse ja nende eest maksma, aga arvestades tema varasemat tarbimist, majanduslikku seisu ning võlgnevusi, ei pea kohus sellist kohustust mõistlikuks. Vereanalüüside abil karskuse tõendamine nõuab pühendumust. Kohtupraktika pinnalt nähtub, et väga paljudel tekib sellega probleeme, mistõttu peab kohus selle kohustuse panemiseks veenduma, et süüdistataval on perspektiiv selle kohustuse täitmisega toime tulla. Kui rahalised võimalused on kesised ja senine elukogemus iseloomustab süüdimõistetut pigem kohusetundetuna, poleks selle kohustuse perspektiiv kõige lootustandvam. Kogumis jäävad esitatud määruskaebused edutuks.
20. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal tutvumisele kohtumäärusega, suhtlusega kliendiga ja määruskaebuse koostamisele kokku 30 minutit, mille eest taotleb tasu 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud hüvitada V. Lubjal.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
22. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebused jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Aarne Sarjas 5