← Eesti

1-15-984/88

Obsah (12)§ 141§ 1432§ 178§ 179§ 121§ 182§ 120§ 64§ 65§ 68§ 76§ 114

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-984 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 141

lg 2 p-de 1, 6 järgi 12 aasta vangistusega,

§ 1432

lg 1 järgi 4 aasta vangistusega,

§ 178

lg 11 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 179

lg 11 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 121

ja § 122 järgi (kehtivas redaktsioonis § 121 lg 2 p 3) 3 aasta vangistusega,

§ 182

järgi 2 kuu vangistusega ja

§ 120

järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti P.

Ridnõile liitkaristuseks 14 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusega Tallinna Linnakohtu 27.10.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 1 aasta 2 kuud 21 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg (20.08.2014-22.09.2014, s.o 34 päeva) karistusaja hulka ning arvestati lõpliku karistuse – 15 aastat 1 kuu 17 päeva – kandmist kohtuotsuse kuulutamise päevast. Karistuse kandmise aja algus 20.05.2015 ja lõpp 07.07.

  1. Tartu Maakohtu 27.12.2022 määrusega jäeti P. Ridnõi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest kantud, elukoha olemasolu Valge Eesti MTÜ-s ja elektroonilise valve kohaldamise nõuded – on täidetud. Täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
  2. P. Ridnõi on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab ta teist reaalset vanglakaristust. Varasemalt on teda kriminaalkorras karistatud nii vara- kui ka isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kuritegude raskusaste ei ole ajaga muutunud, varasema kuriteoga saabus isiku surm, käesoleva kuriteo raames on vägivalla kasutamisele lisandunud seksuaalne motiiv. Kuriteod on P. Ridnõi toime pandud impulsiivselt hetke emotsiooni ajel, ette planeerimata. Isiku senine elukäik viitab tugevalt väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ja õigusvastast käitumist soosivale suhtumisele, aga ka ükskõiksusele teiste inimeste elu ja tervise suhtes. 2.
  3. Maakohus luges positiivseks, et ta on osalenud vanglas probleemideta tööhõives, 2016 läbis riigikeele õppe ja omandas C1 keeletaseme, osales käesoleval aastal kinnipeetav seksuaalkurjategijatele suunatud programmis Uus suund. Läbiviijate sõnul oli P. Ridnõi avatud suhtleja ja võttis vestlustest aktiivselt osa, küll oli mõningaid raskusi osade teemade mõistmisega, kuid kokkuvõtvalt oli näha kinnipeetava motivatsiooni ja teatavat enesearengut. Kinnipeetav on käinud ka psühholoogi juures vestlustel, kus ta oli avatud suhtleja ning tegi kodutöid alati õigeaegselt ja põhjalikult. Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. 2.
  4. Vanglast vabanedes läheb P. Ridnõi rehabilitatsioonikeskusesse Valge Eesti MTÜ. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on tal lähedastest vabaduses ema, vend ja kasuisa, kes on valmis teda toetama. P. Ridnõil on garanteeritud töökoht ettevõttes Tehmaster Group OÜ. Kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib süüdimõistetu vabanemise korral hakata tasuma oma võlgasid ning elada edaspidi normaalset ja seadusekuulekat elu. 2.
  5. P. Ridnõi elutingimused vanglast vabanemise korral on pigem head, aga esineb ka asjaolusid, mis vabanemist ei toeta. Eelkõige on selleks toimepandud kuritegude raskus. Tegemist ei olnud ühekordse eksimusega halbade asjaolude kokkulangemisel, vaid isik pani väga raskeid kuritegusid toime korduvalt. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal, kui kinnipeetav oli juba korra vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastatud. Kuriteod, mis süüdimõistetu toime pani, on väga rasked. Üheks ohvriks oli lapseealine tütarlaps, kellele ta põhjustas seksuaalkuriteo kaudu selliseid kehavigastusi, mis vajasid kirurgilist sekkumist. Toimepandud kuritegude laad näitab, et isik ei mõtle kuritegusid toime pannes tagajärgedele, suhtub ükskõikselt teiste inimeste tervisesse ega väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. 2.
  6. Maakohtul puudus veendumus, et P. Ridnõi suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Tõepoolest on sotsiaalprogrammide läbiviimisel täheldatud positiivseid muudatusi, kuid siiski leiab maakohus, et kinnipeetava praegune tingimisi ennetähtaega vabastamine oleks ennatlik. Kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal. Kuna P. Ridnõi on pannud toime väga raskeid süütegusid, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. 2.
  7. Olenemata kinnipeetava heast käitumisest vangistuses ja mõningatest positiivsetest arengutest karistuse kandmise ajal, on oht uute kuritegude toimepanemiseks siiski märkimisväärselt suur. P. Ridnõi vangistusest vabastamine rohkem kui kaheksa aastat enne karistuse lõpptähtaega oleks ennatlik. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises ja hoiakutes on püsivad. 2 Määruskaebus
  8. Tartu Maakohtu 27.12.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu P. Ridnõi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsat, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada P. Ridnõi tingimisi ennetähtaegselt. 3.
  9. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-12-17; 3-1-1-59-14 jt). Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus ei ole eelnimetatud nõuet järginud ning on arvestanud vaid P. Ridnõid negatiivselt iseloomustavate asjaoludega. 3.
  10. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et kuna P. Ridnõi on pannud toime väga raskeid süütegusid, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. Eeltoodud seisukoht on vastuolus Riigikohtu praktikaga kriminaalasjas nr 1-093703, kus on selgitanud, et vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Vanglas viibimise ajal on P. Ridnõi läbinud talle määratud sotsiaalprogrammid, omandanud riigikeele C1 tasemel ning osalenud tööhõives. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Seega on P. Ridnõi käitumine karistuse kandmise ajal olnud korrektne. 3.3. Maakohus on leidnud, et kuigi P. Ridnõi suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, on olemas ka sellisid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist ei toeta. Esmajoones peab maakohus selliseks asjaoluks toimepandud kuritegude raskus. Kokkuvõtvalt on maakohus leidnud, et uute kuritegude toimepanemise oht on P. Ridnõi puhul sedavõrd suur, et tema vabastamine oleks ennatlik. Määruskaebuse esitaja hinnangul maakohtu põhjendused seoses toimepandud kuriteo raskusega ning vabastamise ennatlikkusega ei ole kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Riigikohus kriminaalasjas nr 1-14-5339 tehtud määruse punktis 12 selgitanud et omavahel tuleb selgepiiriliselt eristada ühelt poolt isiku poolt toimepandud kuriteo raskust ja selle eest mõistetud karistust ning teiselt poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks

§ 76

lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Käesoleval juhul on maakohus jätnud tähelepanuta süüdimõistetut iseloomustavad positiivsed asjaolud ning keskendunud tema poolt toime pandud kuritegudele. 3.

  1. P. Ridnõi on vangistuse viibimise ajal osalenud seksuaalkurjategijatele suunatud programmis Uus suund, mille läbiviijate sõnul oli süüdimõistetu avatud suhtleja ja võttis vestlustest aktiivselt osa. Programmi läbi viinud isiku hinnangul oli näha P. Ridnõi motivatsiooni ja teatavat enesearengut. Kinnipeetav on käinud ka psühholoogi juures vestlustel, kus ta oli psühholoogi sõnul avatud suhtleja ning tegi kodutöid alati õigeaegselt ja põhjalikult. Samuti on ta osalenud tööhõives ning pikka aega koristanud muu hulgas ka vangla administratsiooni tööruume, mis viitab sellele, et teda peetakse usaldusväärseks ning kohusetundlikuks töötajaks. 3 3.
  2. Nii Tartu Vangla poolt koostatud iseloomustusest kui ka kinnipeetava enda ütlustest nähtub, et karistuse kandmise ajal on ta kohtunud kannatanuga, kelle suhtes ta kuritegusid toime pani. Kinnipeetav selgitas, et selle kohtumise käigus mõistis ta, et oma tegevusega põhjustas ta alaealisele tütarlapsele suuri kannatusi, mis mõjutasid ka kannatanu lähedasi. P. Ridnõi seletuste kohaselt suutis kannatanu talle andestada ning see mõjutas oluliselt tema edasist elukäiku. Nimetatud seletustes ei ole põhjust kahelda, kuna ka Tartu Vanglas koostatud iseloomustusest nähtuvalt toimus P. Ridnõi käitumises 2018 märkimisväärne muutus positiivses suunas. 3.
  3. Vabaduses on P. Ridnõil olemas alaline elukoht ning võimalus asuda tööle. Kinnipeetav avaldas, et vabanemise korral soovib ta asuda elama MTÜ „Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti“ poolt pakutavale elamispinnale ning osaleda sealsetes tegevustes, et paremini kohaneda eluga vabaduses. Maakohus ühtegi eelnimetatud asjaolu põhjalikult ei analüüsinud ning on leidnud, et varasemast elukäigust tulenevalt ei ole P. Ridnõi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, kuna risk uute kuritegude toimepanemiseks olevat liiga suur. Samas ei selgu vaidlustatud määrusest, millistele asjaoludele peale varasema karistuse selline hinnang põhineb. 3.
  4. P. Ridnõi on avaldanud kohtule, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib ta esmalt asuda elama kontrollitud keskkonda – MTÜ Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti. Ta on andnud oma nõusoleku elektroonilisele valvele allumiseks. Olukorras, kus kriminaalhooldusametnikul on olemas pidev ülevaade P. Ridnõi tegevusest ja talle pandud kohustuste täitmisest ning ta elab kontrollitud keskkonnas, on oht, et isik võiks jätkata uute kuritegude toimepanemist minimaalne. Euroopa Nõukogu ministrite komitee 24.09.2003 vastu võetud soovituse nr

(2003)22 punktis 20 soovitatakse liikmesriikidel võimaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist kõikidele vangidele, kes vastavad seadusekuulekate kodanike miinimumnõuetele. P. Ridnõi käitumine karistuse kandmise ajal viitab sellele, et ta on teinud oma varasemast elukäigust vajalikud järeldused ning ta suudab käituda edaspidi seaduskuulekalt.
  1. Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2023 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 25.01.
  2. Nimetatud ajaks esitas seisukoha P. Ridnõi, kes toob välja, et ta on nõus läbima retsidiivsusriskide ekspertiisi, kui kohus seda vajalikuks peab. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus jääb edutuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtub esitatud määruskaebusest, miks maakohtu järeldused on valed ning see ei too kogumis kaasa P. Ridnõi ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei pea vajalikuks P. Ridnõi retsidiivsuse hindamiseks ekspertiisi määramist.
  4. Ringkonnakohus ei vaidle vastu maakohtu määruses välja toodud ning määruskaebuses veelkordselt üle korratud P. Ridnõi vangistuses iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele ning faktile, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nende korduv ülekordamine ei anna neile aga suuremat kaalu. Kohtukolleegiumi hinnangul on näha, et süüdimõistetu on asunud muutumisele teele, kuid üksnes süüdimõistetu käitumise alusel ei saa isikut automaatselt ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebuses jääb justkui mulje, et maakohus on arvestanud süüdimõistetut vabastamata jättes erandlikke asjaolusid – nii see ei ole, sest maakohus on lähtunud

§ 76

lg 4 asjaolusid kogumis hindamis põhimõttest, mis on samuti kooskõlas kohtupraktikaga. Lisaks ei saa asuda seisukohale, et isik oleks jäetud vabastamata üksnes kuriteo toimepanemise asjaolude tõttu, vaid lisaks kuriteo asjaoludele, 4 mille maakohus on välja toonud, räägib ennetähtaegse vabastamise kahjuks ka süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus irdunud ka kohtupraktikast, kui on tõdenud, et kohtupraktikas on leitud, et mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal. Selline seisukoht ei ole vastuolus ka kaitsja viidatud kohtupraktikaga selles, et vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Maakohtu tehtud viitest nähtub kokkuvõtlikult seisukoht, et süüdimõistetu puhul peab olema uute kuritegude risk viidud miinimumini. Õige on kaitsja viide sellele, et õiguskuulekust hinnatakse selle kaudu kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Küll jätab kaitsja arvestamata, et käitumine karistus kandmise ajal ja individuaalse täitmiskava läbimine on ühed asjaolud kogumis. Nimelt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab küll nagu viidatud

§ 76

lg-s 4 hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Selle loogika järgi on maakohus ka oma lahendi üles ehitanud ning nagu näha, ei ole selles midagi kummastavat, et kuigi süüdimõistetu käitumine võib vangistuses olla hea, ei saa kogumis asuda seisukohale, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks viidud miinimumini ja süüdimõistetu tuleks vabastada. Taaskord tuleb ringkonnakohtul rõhutada, et maakohus ei ole pidanud silmas kuriteo raskust, kui pika karistusega tegusid, vaid raskete kuritegudena on silmas peetud kuritegude toimepanemise asjaolusid, mida on maakohus asunud seejärel ka kirjeldama – süüdimõistetu pani kuritegusid toime katseajal ning üheks ohvriks oli lapseealine tütarlaps, kellele ta põhjustas seksuaalkuriteo kaudu selliseid kehavigastusi, mis vajasid kirurgilist sekkumist. Küll on maakohtu põhjenduse sõnastus kohati võib-olla mitte kõige õnnestunum, vaid pigem eksitav ning sõnastusest jääb esmamulje, et arvestatakse kuriteo raskust karistuse pikkusest lähtuvalt. Ka ei vähetähtsusta ringkonnakohus süüdimõistetu poolt oma suhtumise muutmist, kuid käesoleval ajal ei ole võimalik veel asuda seisukohale, et P. Ridnõi on ka reaalselt asunud muutuste teele. Tutvudes vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusega, on näha, et viimasel ajal on näha süüdimõistetu suhtumises muutusi, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei veena see veel käesoleval ajal kohut, et need on kinnistunud muutused, mille aluseks saaks asuda seisukohale, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini või see oleks miinimumini viidav kriminaalhooldusega koos elektroonilise valvega. Alusetu on kaitsja väide, et maakohus ei ole analüüsinud, et süüdimõistetul on vabaduses garanteeritud elukoht. Samuti on maakohus märkinud, et süüdimõistetul on garanteeritud töökoht. Küll märgib ringkonnakohus omakorda, et töötas P. Ridnõi ka enne vangistust, nii ametlikult kui ka mitteametlikult, kuid see ei suunanud tema käitumist õiguskuulekuse suunas. 5 Arvestades P. Ridnõi isikut, kelle puhul on näha teatav põiklemine vastusest, tema varasemat elukäiku ning tegude toimepanemise viisi, on maakohus kogumis põhjendatult leidnud, et uute kuritegude risk on suur. Seega ei ole põhistamata hinnanguga. 7. Ka ei ole senini pädenud süüdimõistetu suhtes kaitsja väide, et olukorras, kus kriminaalhooldusametnikul on olemas pidev ülevaade P. Ridnõi tegevusest ja talle pandud kohustuste täitmisest ning ta elab kontrollitud keskkonnas, on oht, et isik võiks jätkata uute kuritegude toimepanemist minimaalne. Kohtule nähtuvalt omab P. Ridnõi kahte kriminaalkaristust, st lisaks käesolevale kriminaalasjale karistati teda kriminaalasjas nr 1-142037

§ 114p 5 ja § 201 lg 2 p 1 järgi.

Mõistetud karistuse kandmiselt vabastati süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt Viru Maakohtu 16.04.2014 otsusega ning lisaks käitumiskontrollile allutati P. Ridnõi ka elektroonilisele valvele. Süüdimõistetu kirjeldas oma kriminaalhooldusel olekut maakohtus istungil järgmiselt: „Eelmisel korral läks mul väga hästi kontrollnõuete täitmisega katseajal. Karistus pöörati küll täitmisele, kuid seetõttu, et ma sooritasin uued kuriteod. Kuid mitte ühtegi katseaja rikkumist ei olnud. See oli küll, et ma tarvitasin katseajal ka alkoholi vaatamata keelule. Oleksin pidanud oma probleemid teistmoodi lahendama. Käitumiskontroll läks eelmisel korral hästi, välja arvatud need kuriteod, mis toime panin“. Ringkonnakohus nii optimistlikke järeldusi väidetava kriminaalhoolduse õnnestumise osas ei jaga. Süüdimõistetu ei pruukinud rikkuda kriminaalhooldusel olles küll registreerimiskohustust, kuid ta pani toime raskeima rikkumise ehk pani toime uue kuriteo katseajal ning rikkus lisakohustust, mitte tarvitada alkoholi. Kuna kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega ei ole suunanud lõpptulemuses P. Ridnõid õiguskuulekuse teele, siis puudub käesoleval hetkel kohtu usk sellesse, et just praegusel ajahetkel süüdimõistetu vabastamisel oleks olukord teine ja seda ka elektroonilise valvega. P. Ridnõi poolt toimepandud kuritegusid on võimalik toime panna ka kodust lahkumata, st ta ongi kuritegusid toime pannud ka oma kodus. Süüdimõistetul on võimalik jätkata enese arendamist ning kinnistada omandatud, veendes kohut, et nüüd toimunud muutused on püsivad. Süüdimõistetu on küll sõnas väljendanud soovi muutuda ja on nüüd väidetavalt aru saanud, millist kahju ta tekitas kannatanule ja lähedastele ning lubab edaspidi järgida seadust, tema suhtumine ja väärtushinnangud on muutunud, kuid samas on põhimõtteliselt seda sama väljendanud ka eelmises kriminaalasjas tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel. Ka siis leidis P. Ridnõi, et ta saab oma probleemides aru, ta on läbinud erinevaid programme, et ta oli noor ja rumal, kuid nüüd on täiskasvanu ja saab aru, mida ta elult tahab. Ometi pani ta katseajal toime uue kuriteo. Seega arvestades, et peale seda pani süüdimõistetu toime mitmeid ja seejuures eriliigilisi mitme-episoodilisi kuritegusid, on süüdimõistetu näidanud oma käitumisega, et tema sõnas avaldatu ei pruugi olla tõde. Määruskaebus jääb edutuks. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 27. detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.