KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi A. U. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-22-7279 Menetl

§ 153

lg 1 p 2): Võlausaldaja Saamata nõue Jaotise % Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks EE911010010124098017 1 Kohtutäitur A. K. (xxxxxxxxxxx) 544,08 € 3,572% 2 Kohtutäitur J. R. ) 119,47 € 0,784% 3 4 Famila OÜ

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta A. U. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada A. U. (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanuaril) vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Esimene väljamakse teha
4. jaanuaril 2024, seejärel
5. jaanuaril 2025 ja
6. jaanuaril
8. A. U. esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2/11 Tsiviilasi nr 2-22-7279 Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2021. aastal 233,57 eurot). Kui A. U. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõude ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; Fi

MS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – so 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; Fi

MS § 47 lg 4).

1. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK 3/11 Tsiviilasi nr 2-22-7279

1. A. U. esitas 16.05.2022 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 22.06.2022 määrusega kuulutati välja A. U. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati K. M. . Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 08.08.
2. Võlausaldajad olid

§ 93lg 1 järgi kohustatud esitama nõudeavaldused haldurile hiljemalt 22.08.2022.

Pankrotihaldur esitas 19.10.2022 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 24.10.2022 määrusega.

1. 19.12.2022 esitas pankrotihaldur K. M. kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu; pankrotihalduri tasu suuruse määramiseks; halduri vabastamiseks tema kohustustest; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ning usaldusisiku nimetamiseks.
2. 20.12.2022 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1200 eurot hiljemalt 10.01.
3. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE
4. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta 1.
5. A. U. nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara Pankroti väljakuulutamise hetkel (seisuga 22.06.2022) oli A. U. teadaolevalt järgmine vara: 1) rahalised vahendid arvelduskontol xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank 0,00 €; 2) rahalised vahendid kogumishoiuse kontol xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank 0,00 €; 3) vanglasisesel isikukontol nõuete rahuldamise katteks kogunenud rahalised vahendid 8,59 €; 4) osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 5) pensionikontol nr xxxxxxxxxxx 383,546 tk LHV xxxxxxxxxxxxxxxxx. samba fondi) osakut ´a 1,7984 €, kokku 689,78 €; Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Kuna nimetatud pensionifondide osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõuet pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 €, juhul kui võlgnik ise ei otsusta neid pensioniosakuid tagasi võtta. Isik ei ole teinud avaldust osakute tagasivõtmiseks. Isik ei ole liitunud vabatahtliku (
6. samba) kogumispensioniga. 6) maksude ettemaksed 0,00 €; 7) nõuded teiste isikute vastu – andmed puudusid; 8) liiklusregistrisse kantud vara (sõidukid, haagised jms) – puudus; 9) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 10) patendid, kaubamärgid jms intellektuaalomandid – puudusid; 11) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 12) muu materiaalne vara – andmed puudusid; 13) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus. 1.
7. A. U. pankrotivara müügist laekumised Pankrotivaras ei ole olnud müügikõlbulikku vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad. 1.
8. A. U. pankrotivarasse laekumised töötasust jms võrdsustatud sissetulekust X-Tee andmetest nähtuvalt on võlgnikku alates 18.10.2021 rakendatud xxxxxxxxxxxx kerge töökoormusega majandustöödel ning ta saab töö tegemise eest ka vähest tasu. Rahandusministeeriumi poolt on A. U. vanglasisesele isikukontole perioodil 22.06.202219.12.2022 kogunenud rahast kantud pankrotivarasse kokku 140,98 €. Haldur on kogu nimetatud summa pankrotivarasse arvanud. 1.
9. Muud laekumised A. U. pankrotivarasse 4/11 Tsiviilasi nr 2-22-7279 Muid laekumisi A. U. pankrotivarasse ei ole.
10. Andmed

§-s 146 toodud väljamaksete kohta 2.1. Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) A. U. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 2.2. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg 1 p 1, § 119) nõuded A. U. pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 2.3. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146lg 1 p 2 ja § 147 alusel A.

U. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 2.4. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 21 alusel

§ 146lg 1 p 21 nimetatud väljamakseid (pärandvara pankrotimenetluses Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) A. U. pankrotimenetluses ei ole. 2.5. Massikohustused (

§ 146

lg 1 p 3; § 148) Seisuga 19.12.2022 (so perioodil 22.06.2022-19.12.2022) ei ole A. U. pankrotimenetluses pankrotivara arvel kantavaid massikohustusi tekkinud. 2.6. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4; § 150) Seisuga 19.12.2022 (so perioodil 22.06.2022-19.12.2022) ei ole A. U. pankrotimenetluse läbiviimise kulusid pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii

§ 15

lg 2 kui ka

§ 171lg 11.

Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgniku puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on olnud väheldane.

§ 65

lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1-3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Haldur taotleb kohtult 9,25 töötunni eest 555 euro suuruse töötasu määramist arvestusega 60 eurot/tund. Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 111 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,50 tundi - pangakonto käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine, korralduse edastamine Riigi Tugiteenuste Keskusele 0,75 tundi - järelevalve võlgniku sissetulekute üle 0,25 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nõuete kontrollimine ja analüüs 2,25 tundi - võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine halduri ettekande ning vara ja võlgade nimekirja koostamine 1,50 tundi 5/11 Tsiviilasi nr 2-22-7279 - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine, taotlus kohtule - võlausaldajate üldkoosoleku 19.12.2022 ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine -

§ 132

ja § 66 alusel pankrotihalduri ettekannete koostamine -

§ 158

alusel pankrotihalduri ettekande ja kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks taotluse koostamine 1,00 tundi 0,50 tundi 0,50 tundi 2,00 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus 37,50 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx raha 149,57 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras oleva summa arvel edaspidi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le tasuda pankrotihalduri töötasu 124,33 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 24,86 eurot. Halduritasu ülekandel tuleb tasuda panga teenustasu 0,38 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa 430,68 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 86,13 eurot, kokku 516,81 eurot palub haldur hüvitada riigi vahenditest. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Käesoleva aruande esitamise hetkeks jaotiste väljamakseid tehtud ja andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 2 alusel Jrk nr Võlausaldaja 1 2 3 4 5 Kohtutäitur A.

K. Kohtutäitur J. R. Famila OÜ F. K. Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) Telia Eesti AS OÜ Aktiva Finants 6 7 8 Võlausaldaja registri- või isikukood xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 10883383 xxxxxxxxxxx Tunnustatud nõude summa 544,08 € 119,47 € 800,00 € 940,00 € Rahuldatud nõude summa 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € Protsent tunnustatud nõudest (%) 0,00 0,00 0,00 0,00 70000349 8 495,43 € 0,00 € 0,00 75006546 64,00 € 0,00 € 0,00 10234957 10746479 660,26 € 3 610,68 € 15 233,92 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 0,00 0,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 3 alusel - puuduvad 4.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta A. U. pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole A. U. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud.

1. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta 6/11 Tsiviilasi nr 2-22-7279 A. U. pankrotivaras ei ole müümata müügikõlbulikku pankrotivara ja nõudeid teiste isikute vastu.
2. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilimiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Peamisteks halduri poolt läbi viidud pankrotimenetluse toiminguteks oli: 1) valmistas ette, viis läbi ja protokollis võlausaldajate üldkoosolekuid (08.08.2022 ja 19.12.2022); 2) koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel võlausaldajate põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 4) suhtles Riigi Tugiteenuste Keskusega võlgniku isikukontole laekunud rahaliste vahendite pankrotivarasse saamiseks; 5) pidas arvestust võlgniku sissetulekute üle, 6) selgitas vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi ja teiste isikute vastu nõuete esitamise võimalusi. 7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Käesoleva aruande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja nr 1 2 3 4 5 6 7 8 Kohtutäitur A.

K. Kohtutäitur J. R. Famila OÜ F. K. Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) Telia Eesti AS OÜ Aktiva Finants Võlausaldaja registri- või isikukood xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 10883383 xxxxxxxxxxx Tunnustatud nõude summa 544,08 € 119,47 € 800,00 € 940,00 € 70000349 8 495,43 € 75006546 64,00 € 64,00 € 100,00 10234957 10746479 660,26 € 3 610,68 € 15 233,92 € 660,26 € 3 610,68 € 15 233,92 € 100,00 100,00 100,00 Rahuldamata Protsent nõude tunnustatud summa nõudest (%) 544,08 € 100,00 119,47 € 100,00 800,00 € 100,00 940,00 € 100,00 100,00 8 495,43 € 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 3 alusel – puuduvad 8.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta A. U. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.

1. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kõik menetlusega seotud kulud on aruandes kajastatud.
2. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Haldur on seisukohal, et A. U. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nn muu asjaolu. Võlgnik on ise oma käitumisega ja korduvate väär- ning kuritegude toimepanemisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud suured rahalised kohustused trahvide, kriminaalmenetluse kulude ja kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamise kohustuse näol. Kuritegudes süüdimõistmisele 7/11 Tsiviilasi nr 2-22-7279 järgnenud vabaduskaotuslikud karistused kindlasti ei soosi võlgniku poolt püsiva tõhusa sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades peab haldur võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist. Vaatamata sellele, et valdav osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole siiski (kohtupraktika kohaselt) õige väita, et võlgnik on toime pannud ühtlasi KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnikul küll oli võimalik oma tegude kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis kuritegusid toime pannes sellele, et need jäävad avastamata. Omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks. Arvestades asjaolu, et vanimad teadaolevad seni täitmata kohustused pärinevad
3. aastast, ei ole võlgnik olnud maksejõuline vähemalt
4. aastast. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 4.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et A. U. puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A. U. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 20.12.2022 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus A. U. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1200 eurot hiljemalt 10.01.
2. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et A. U. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 6.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti. 7. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

8. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb K.

M. vabastada A. U. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 9.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 10.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 8/11 Tsiviilasi nr 2-22-7279
2. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 555 eurot, millele lisandub käibemaks 111 eurot, kokku 666 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
3. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 516,81 eurot, sh käibemaks 86,13 eurot. Pankrotihalduri tasu 149,19 eurot, sh käibemaks 24,87 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvel. 13.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu ei ületa 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on tunnitasuks märkinud 60 eurot. Halduri tasu 9,25 töötunni eest on 555 eurot (9,25 × 60), millele lisandub käibemaks 111 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada K. M. taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 666 eurot, sh käibemaks 111 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 16. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Aastal 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot.

1. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning A. U. tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 516,81 eurot, sh käibemaks 86,13 eurot. Tasu tuleb välja maksta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pankrotihalduri tasust 149,19 eurot, sh käibemaks 24,87 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel.
2. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega tekkivad prognoositavad kulud summas 0,38 eurot. Kohus peab nimetatud kulusid põhjendatuks ning kinnitab prognoositavad kulud summas 0,38 eurot. Prognoositavad kulud kanda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
4. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja 9/11 Tsiviilasi nr 2-22-7279 võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
5. aasta
6. juunini.
7. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
8. a
9. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
10. aasta
11. juunini. 21.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 22.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 23.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 24. A. U. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A. U. kohustustest vabastamise menetluse. 25.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

26.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 27. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et A. U. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 25.05.2022 andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb A. U. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab A. U. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (A.

U. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus 10/11 Tsiviilasi nr 2-22-7279 võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab A.

U. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt

1. jaanuaril. Esimene väljamakse teha
2. jaanuaril 2024, seejärel
3. jaanuaril 2025 ja
4. jaanuaril
6. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui A. U. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 11/11