Obsah (6)

§ 31§ 1§ 22§ 29§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-22-17203 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks- 16. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Võlgnik on registrisse kantud 21.09.

1. Osakapitali suurus on 2500 eurot. Äriühing on asutatud sissemakset tegemata ja äriregistri andmete kohaselt ei ole sissemakset käesoleva ajani tasutud. Võlgnik oli käibemaksukohustuslane perioodil 27.12.2017 kuni 02.10.2022 (KMKR nr EE102035766). Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige alates ühingu asutamisest kuni käesoleva ajani on K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx). Äriregistri andmetel on võlgniku põhitegevusala kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus, EMTAK kood: 43221 (EMTAK 2008). Võlgniku
2. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku tegevusala küttesüsteemide paigaldus. Ajutisele haldurile teadaolevalt oli võlgniku majandustegevus ajutise halduri nimetamise ajaks lõppenud. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt ei ole võlgnik registripidajale esitanud
3. aasta majandusaasta aruannet. Seega ei ole võlgniku aruandlust korraldatud seadusega kooskõlas. Võlgniku juhataja teatel osutas võlgnikule raamatupidamisteenust VT Raamatupidamisbüroo OÜ, kuid võlgnevuse tõttu neile jäi majandusaasta aruanne esitamata. Maksu- ja Tolliameti andmetel omab võlgniku nimel e-MTA kasutamise õigust K. K. – juriidilise isiku esindaja ja juriidilise isiku andmete vaataja pakett alates 25.07.2020 ning Katrin Vaht (isikukood 48805310333) – raamatupidaja pakett alates 07.01.
4. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgnikul 05.12.2022 seisuga Maksu- ja Tolliametile esitamata
5. aasta juuli, augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid. Seega ei ole võlgniku aruandlus ka maksuhaldurile olnud korraldatud seadusega kooskõlas. Võlgniku juhataja teatel on deklaratsioonide esitamata jätmise põhjus võlgnevus VT Raamatupidamisbüroo OÜ ees ja juhataja oskamatus ise deklaratsioone esitada. 2 Maksu- ja Tolliameti peetava töötamise registri kohaselt oli võlgnikul 05.12.2022 seisuga sõlmitud üks kehtiv tööleping Egert Närskaga (isikukood xxxxxxxxxxx). Võlgniku juhatuse liikme vastuse kohaselt lõppes võlgniku töösuhe selle isikuga juba
6. aasta novembris, kuid vastav kanne registrisse on jäänud tegemata. Majandustegevus Võlgniku juhatuse liige ei ole korraldanud võlgniku raamatupidamist seadusega kooskõlas, sest 03.11.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/059011-6 on võlgnikku kohustatud tasuma maksusummat 45 954,08 eurot (käibemaks 31 314,61 eurot ja tulumaks 14 639,47 eurot). Ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku finantsandmeid
7. kuni
8. aasta majandusaastate kohta, mistõttu ei saa välistada, et võlgniku raamatupidamist ei ole korraldatud seadusega kooskõlas ehk võlgniku juhataja võib olla toime pannud karistusseadustiku (KarS) §-s 3811 sätestatud süüteo (raamatupidamise kohustuse rikkumine). Võlgniku
9. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et 31.12.2019 seisuga oli võlgnikul varasid 142 244 eurot ja kohustusi 132 685 eurot, omakapital oli 9559 eurot ja müügitulu 533 742 eurot ning
10. aastal teeniti kahjumit 24 391 eurot. Võlgniku
11. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et 31.12.2020 seisuga oli võlgnikul varasid 176 214 eurot ja kohustusi 176 964 eurot, omakapital oli negatiivne 750 eurot ja müügitulu oli 471 816 eurot ning
12. aastal teeniti kahjumit 10 309 eurot. Eeltoodud andmetele tuginedes ei saa ilmselgelt väita, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks juba
13. aasta lõpuks. Kuna esitatud andmeid ei saa ajutise halduri hinnangul seostada maksejõuetuse tekkimise põhjustega, kuid paraku ei ole võlgniku juhatuse liige ajutisele haldurile esitanud võlgniku finantsandmeid
14. kuni
15. aasta majandusaastate kohta, ei ole maksejõuetuse tekkimise aega võimalik käesoleval ajal määratleda. Vara Võlgnikul vara puudub. Transpordiameti teatel ei ole käesoleval ajal liiklusregistris võlgniku nimele varasid registreeritud. Swedbank AS teatas ajutisele haldurile, et võlgnik omab arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille jääk on 0 eurot (kontol on broneering 4 eurot kaardi kuutasudest), ja limiidikontot nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille jääk on 0 eurot. Coop Pank AS teatas, et võlgniku nimel on arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo vastuskirja koostamise seisuga on 0 eurot. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt võlgnikule kinnistuid ei ole kuulunud. Võlgnikul ei ole väärtpaberikontot. Võlgniku juhatuse liikme teatel puudub võlgnikul vara ja võlgniku vara ei ole ka kolmandate isikute valduses. Äriregistri andmebaasi kohaselt ei ole võlgniku vara koormatud kommertspandiga. Muud pandiõigused samuti puuduvad. Kohustused Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlausaldajate nimekirja kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi kokku 33 erineva võlausaldaja ees summas 144 631,51 eurot. Maksu- ja Tolliameti saldoteatise kohaselt on võlgniku maksuvõla suurus 05.12.2022 seisuga 45 954,08 eurot, millele lisanduvad intressid 6772,78 eurot. L. V. esitas ajutisele haldurile laenulepingu, mille järgi võlgneb Northwall OÜ talle 2500 eurot põhiosa ja 200 eurot intresside eest (lisanduvad ka viivised). Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel viisid võlgniku vara suhtes täitemenetlusi läbi kaks kohtutäiturit: kohtutäitur E. K. teatel on sissenõudja T. D. nõude suurus 3609,33 eurot ja tema täitekulude nõude suurus 554,23 eurot ning kohtutäitur H. V. teatel on sissenõudja A. R. nõude suurus 5170 eurot ja tema täitekulude nõude suurus 384 eurot. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna menetluses on I. A. avaldus õhksoojuspumba eest ettemaksuna tasutud raha 1318,80 euro tagastamise nõudes, tsiviilasi nr 2-22-
16. Seega on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 154 367,39 eurot. Menetluse raugemine Võlgnik on

§ 1

lg 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 154 367,39 euro ulatuses. Samas vara kohustuste rahuldamiseks, 3 sh pankrotimenetluse kulude katteks, puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku tervendamine ja majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Maksejõuetuse põhjuseks saab pidada rasket juhtimisviga (võlgniku juhataja tegevuse tõttu tehti võlgnikule maksuotsus summas 45 954,08 eurot ja juhatajal puudus kontroll võlgniku kontoga seotud pangakaardi kasutamise üle võlgniku töötajate poolt) ning muud asjaolu

§ 22

lg 5 mõttes (võlgniku juhataja terviseprobleemid, mis ei võimaldanud tal äritegevusega jätkata). Vara tagasivõitmise võimalus võib esineda sõiduki võõrandamistehingu osas. 16.12.2021 omandas võlgnik Swedbank Liising Aktsiaseltsilt sõiduki xxxxxxx nr xxx xxx, esmase registreerimise aasta 2013), mis on edasi võõrandatud Blackhill OÜ-le (registrikood 14829914). Võlgniku juhataja teatel sai võlgnik Blackhill OÜ-lt tema mäletamist mööda laenu 7500 eurot ja selle eest vormistati sõiduk Blackhill OÜ nimele. Juhataja sõnul ei suutnud võlgnik maksegraafikut täita ja seetõttu loobus võlgnik antud sõidukist. Auto24.ee portaali kohaselt müüakse analoogset sõidukit käesoleval ajal hinnaga 24 000 eurot. Vara tagasivõitmise võimalus võib esineda ka võlgniku juhatuse liikme poolt talle endale 2022. aastal teostatud rahaülekannete osas (valdavalt selgitusega laenu tagasimakse). Samas tuleb arvesse võtta, et K. K. võib ise samuti osutuda püsivalt maksejõuetuks isikuks (on teatanud, et ta esitab kohtusse ka enda maksejõuetusavalduse). Samuti võib vara tagasinõudmise võimalus esineda T. M. . 13.04.2022 on T. M. võlgniku arvel tasutud 3000 eurot selgitusega „teenused“. Võlgniku juhataja teatas, et raha on makstud finantsnõustamise teenuse eest, mis osutus pettuseks. Ajutise halduri täpsustavale küsimusele ei ole võlgnik vastanud.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on

§ 30

lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 3000 eurot ja maksmise tähtajaks 09.01.2023 ning teatanud 19.12.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Northwall OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Northwall OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme K. K. . Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 10 tundi.

§ 23

lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. 4 Kohus leiab ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (20 pooltundi) arvestades, et M. P. tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot määrata riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxx xx-le. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5