Kohustada Merlis Rannametsa alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 4 alusel kohustada Merlis Rannametsa osalema katseaja jooksulxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis kestvusega vähemalt 6 (kuus) kuud. Määrus Merlis Rannametsa suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Merlis Rannamets karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Merlis Rannamets on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.12.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7178
p 5 järgi ja karistuseks mõistetud 14 aastat vangistust;
lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõistetud 30 päeva vangistust.
lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 14 aastat vangistust.
Kohtuotsus jõustus 05.11.2012 Riigikohtu otsusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.02.2011 ja lõpeb 23.02.2025. Viru Vangla esitas kohtule materjalid Merlis Rannametsa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Merlis Rannametsa tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokuröri hinnangul oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Negatiivsete asjaoludena tõi prokurör välja süüdimõistetu isiku ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Eeltoodust tulenevalt nõustus prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Merlis Rannametsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Merlis Rannamets selgitas 19.01.2023 toimunud kohtuistungil, et vangistuses viibib ta esimest korda ja vanglas on ta olnud 12 aastat. Selle aja jooksul on ta osalenud vangla majandustöödel ja lõpetanud gümnaasiumi. Ta on läbinud vanglas erinevaid programme ja lõpetab kohe plaatija eriala kutseeksamiga. Kinnipeetava sõnul on ta teinud kõik endast oleneva, et edaspidi ühiskonnas hakkama saada. Ta kahetseb toime pandud kuritegu, kuid usub, et suudab edaspidi vabaduses seadusekuulekas olla. Vabaduses on tal õde, kes on valmis teda toetama. Varasemast kooselust on kinnipeetaval ka kaks last, kuid nendega ta vanglas olles suhelnud ei ole, kuid on õe kaudu kuulnud, kuidas neil läheb. Vanglas olles ei ole tal olnud ka ühtegi karistust. Merlis Rannamets soovib vanglast vabanedes asuda elama xxxxxxxxxkeskusesse. Seal pakutakse talle psühholoogilist tuge ja abistatakse tavaellu naasmisel. Kinnipeetav usub, et 12 aastat on olnud piisav karistus toime pandud kuriteo eest. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Merlis Rannamets temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Merlis Rannametsa on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja vanglas viibib ta esimest korda. Süüdimõistetu kannab karistust mõrva ja varguse eest. Vangla iseloomustusest lähtuvalt olid soodusteguriteks kuriteo toimepanemisel materiaalse kasu saamine, grupi mõju ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kui võtta arvesse vaid toimepandud kuriteo asjaolusid ja isiku süü suurust, ei oleks ennetähtaegne vabastamine ilmselt võimalik. Ennetähtaegse vabastamise üheks peamiseks sisuliseks eelduseks on aga isiku korrektne käitumine karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Merlis Rannametsa puhul on see eeldus täidetud. Merlis Rannametsa käitumist vangistuses saab pidada heaks. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on ta osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Läbiviijate tagasiside kohaselt oli kinnipeetav tundides analüüsiv ja mõtles alati kaasa. Oma suhtluses on ta pigem rahulik ja ametnikesse suhtub positiivselt. Alates 2013. aastast on Merlis Rannamets osalenud vangla majandustöödel, tööd on teinud alati motiveeritult ning haarab kõiki uusi asju lennult. Vangistuse jooksul on kinnipeetav asunud tasuma ka oma rahalisi nõudeid. Olenemata varasemast konarlikust haridusteekonnast, on vangistuses olles omandanud keskhariduse ja kohe lõpetamas ka plaatija eriala. Omandatu võiks oluliselt lihtsustada tema edasist hakkamasaamist vabaduses. Positiivseks saab pidada ka Merlis Rannametsa vabanemisjärgseid elutingimusi. Vanglast ennetähtaegse vabanemise korral soovib ta asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn turvakoju xxxxxx. Keskuses on võimalik läbida 6-12 kuuline vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogramm. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et programmis osaledes on tal võimalik saada erinevat tuge ja abi vabaduses edasiseks hakkamasaamiseks. Programmis osalemise võimalust kinnitanud ka turvakodu enda 07.11.2022 kinnituskirjas. Vabaduses on kinnipeetava tutvusringkond väike ja sinna kriminaalkorras karistatud isikuid ei kuulu. Kuigi Merlis Rannametsal on lähedastest vabaduses viis õde-venda, siis kõige lähedasemad suhted on tal ühe õega, Reelika Rannametsaga. Süüdimõistetu sõnul on õde valmis teda nii palju aitama, kui võimalik. Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik asuda tööle ettevõttessexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvõi plaatijana õe mehe juurde moodulmajade ettevõttesse. 3
Süüdimõistetul tuleb 24 kuud alates kohtumääruse jõustumisest alluda käitumiskontrollile ning järgida
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 4 alusel tuleb Merlis Rannametsale määrata lisakohustus osaleda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis kestvusega vähemalt 6 kuud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.