Obsah (8)

§ 663§ 657§ 651§ 466§ 175§ 174§ 477§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-18-9304 Kohtuasi Osaühingu New Fl

) § 177 lg 1 p 1, lg 2 ja 4, § 138 lg 1 ja lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 ja 178 lg 2, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 alusel (Riigikohtu 01.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-14, 02.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, 27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16) kostja avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 4 222 eurot (õigusabikulud 3 672 eurot käibemaksuta ja riigilõiv 550 eurot). Vastavalt kostja taotlusele kohustas kohus hagejat tasuma väljamõistetud summalt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses. Maakohus hindas kulude vajalikkust ja põhjendatust (toiminguid, neile kulunud aega ja esindaja tunnihinda) ning leidis, et kõik kulud olid mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Hageja määruskaebus

1. Hageja palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1 657,60 eurot (õigusabikulud 1 107,60 eurot 9,23 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot ja riigilõiv 550 eurot). Hageja ei nõustunud õigusabikulude suurusega. Õigusabikulud ei olnud piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. Neid tuli vähendada mõistliku suuruseni. Esindaja ei teinud kostja huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd nagu oli välja toodud ja maakohtu poolt välja mõistetud. Menetluskulud olid ilmselgelt ülepaisutatud. Esitatud avaldusest ja nimekirjast ei saanud hinnata õigusabikulude põhjendatust ega vajalikkust. Kohtupraktikas oli kujunenud seisukoht, et ühe menetlusdokumendi lehekülje koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega, siis ühe lehekülje koostamise kohta tuli arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi. Kaebaja hinnang vastaspoole menetluskuludele oli järgmine: − kuna vastus hagile oli sisuliselt koostatud kolmel leheküljel, siis mõistlikuks õigusabi kuluks oli selle eest 1,98 tundi (0,66 x 3); − 30.05.2019 taotlus oli koostatud 1/3 leheküljel, siis mõistlikuks õigusabi kuluks oli 0,22 tundi (0,66 : 3); − kuna 08.10.2019 istung kestis 45 minutit, siis kuulus hüvitamisele kohtuistungil osavõtuga seotud aeg, s.o aeg 45 minuti ulatuses; − 18.11.2019 tõendite kogumisele ja esitamisele kulutati 4:26 tundi. Esitatud tõendi maht ja selle kättesaamine ei olnud raskendatud ja seega ei kuulunud tõendite kogumisele ja 2 − − − − esitamisele väidetavalt kulutatud aeg. Arvestades, et tõendite kogumise taotlus oli koostatud sisuliselt ühel lehel, siis sai 18.11.2019 toiminguetele kuluda 40 minutit; 16.11.2020 istung kestis 1 tunni, st hüvitamisele kuulus kohtuistungil osavõtuga seotud aeg, s.o aeg 1 tunni ulatuses; arvestades, et apellatsioonkaebus oli koostatud sisuliselt viiel leheküljel, siis kuulus maakohtu lahendi analüüsimisele ehk hüvitamisele 3,30 tundi (0,66 tundi x 5 lk). apellatsioonkaebuse kooskõlastamisele kliendiga ja täiendamisele kulutati 02:24 tundi. Nimetatud kulud polnud põhjendatud ja see ei kuulunud hüvitamisele; lõplikute seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulutati 04:00 tundi. Hageja leidis, et kuna lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri oli koostatud sisuliselt kahel leheküljel, siis kuulus hüvitamisele 1,32 tundi (0,66 tundi x 2 lk). Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse käiguta ja määras hagejale tähtaja kaebuse täpsustamiseks. Hageja esitas täpsustused. Kostja jäi varasemate seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Määruskaebusest nähtub, et hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse 1657,60 euro ulatuses. Samuti ei vaidlustanud hageja kostja lepingulise esindaja tunnihinda, mis oli 120 eurot käibemaksuta. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

§ 466lg 3 järgi jõustunud.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine

-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 3 Maakohus luges kostja menetluskulude täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja heitis ette, et maakohus oleks pidanud vähendama esindaja kulusid. Ringkonnakohus ei nõustu praegusel juhul hagejaga. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-1910324, p 17). Maakohtu määrusest on näha, et maakohus hindas kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus sidus toimingutele kulunud ajakulu toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega. Praegusel juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised ja ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja vähendada toimingute mahtu. Lisaks on maakohus nõuetekohaselt hinnanud esindaja tunnitasu määra ja hageja pole sellele vastu vaielnud. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et talle hüvitatakse lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vähemaga poleks kostja õigused tagatud käesoleva kohtuasja lahendamisel. Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks või oma õiguste kasutamist kohtus näilikuks.

§ 175

lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Praegu kehtiva

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust (vt eespool viidatud Riigikohtu praktikat). Seega on hageja seisukoht väär, et õige oleks lähtuda reeglist, et üheleheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks kulub 40 minutit. Ainuüksi menetlusdokumendi mahu arvestamine viiks selleni, et kohtule esitatavad menetlusdokumendid oleksid mitmekümne lehekülje pikkused. Kvaliteetse menetlusdokumendi eelduseks on asjakohane ja selge sisu, mitte selle suur maht. Sisutiheda ja selge menetlusdokumendi koostamine võib nõuda oluliselt rohkem aega kui näiteks mahukas dokument. Menetlusdokumendi koostamine eeldab kliendiga läbivat suhtlust, asjaolude selgitamist ja kliendi tahte arusaadaval moel kohtule väljendamist. Seetõttu on ja peavad olema põhjendatud ka menetlusdokumendi koostamisele eelnenud ja selle ajal kliendiga peetud konsultatsioonid. Samuti võtab eraldi aega tõendite kogumiseks vajalikud toimingud (järelepärimiste esitamine, telefonikõned jms), mis ei sõltu hilisema dokumendi mahust. Arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Praegusel juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised. Hageja ei esitanud määruskaebuses selliseid põhjendusi, mis annaks ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 12.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4