1-22-7986/20

(20233001130)Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Kohtu koosseisuline tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Alexander Mikhaylovi süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrus Ööbik Süüdistatav Alexander Mikhaylov Elukoht XXX, isikukood 38812293710, XXX, XXX, emakeel – XXX, töökoht XXX varasemalt kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja lepinguline kaitsja Aleksei Smelov (osales videokonverentsi teel) Kohtuistungi toimumise aeg 27.01.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 248-249, kohus otsustas: Tunnistada Alexander Mikhaylov süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Alexander Mikhaylov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta. 1

(4)1-22-7986 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Alexander Mikhaylovile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 27.01.

1. Jätta kannatanu J D esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Alexander Mikhaylovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti ja 84 (kaheksakümmend neli) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Alexander Mikhaylovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1171 (üks tuhat ükssada seitsekümmend üks) eurot ja 50 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700003576 ning selgitus „Alexander Mikhaylov, 1-22-7986 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas
5. Alexander Mikhaylovi (Mikhaylov) süüdistatakse selles, et tema 10.02.2020 umbes kell 11.30 juhtides sõiduautot BMW 730D registreerimisnumbriga XXX ning liikudes Narva linnas Partisani tänava ja Mõisa tänava lõikumiskoha suunas, sooritas T-kujulisel ristmikul vasakpöörde kvartalisiseselt teelt, mis kulgeb piki Narva linnas Partisani tn 1a asuvat elumaja, Partisani tänava sõiduteele. A. Mikhaylov sõitis vasakpöörde sooritamisel Partisani tänava sõidutee vasakpoolsele sõidurajale (s.o vastassuunavööndisse), mis on eraldatud teekattemärgistega 921 („Lühikeste kriipsudega katkendjoon”) ja 911 („Ühekordne pidevjoon”). A. Mikhaylov ei veendunud manöövri ohutuses ja ei andnud teed tugi- ja liikumiselundkonna haiguste all kannatavale jalakäijale J D, kes oli ületamas Partisani tänava sõiduteed mööda reguleerimata ülekäigurada, mis oli tähistatud liiklusmärkidega 543 ja 544 („Ülekäigurada“) ja teekattemärgisega 945a („Ülekäigurada“), suunaga tänava paarisnumbriga majade poolelt paaritu numbriga majade poole ehk sõiduauto liikumissuunast vaadates paremalt vasakule Partisani tänava majade nr 1 ja nr 3 poole ning kes oli juba sõidutee vastassuunavööndis (vasakpoolsel sõidurajal) ja A. Mikhaylov sõitis otsa jalakäija J. D, mille tagajärjel kannatanul tekkis parempoolse reieluu kinnine killunenud murd. Nähtuvalt 2

(4)1-22-7986 kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 20E-IDI0055 on tegemist tervisehäirega, mis kestab vähemalt neli kuud, s.o raske tervisekahjustusega. Sellise käitumisega pani Alexander Mikhaylov toime mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kooskõlas Alexander Mikhaylovi, tema kaitsja Aleksei Smelovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Andrus Ööbiku vahel 27.01.2023 sõlmitud kokkuleppega KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Alexander Mikhaylov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad väljamõistmisele Alexander Mikhaylovilt: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087, 50 eurot ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-IDI0055) kulu 84 eurot. Pooled leppisid kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et kriminaalmenetluse kulud (kokku summas 1171, 50 eurot) tuleb Alexander Mikhaylovil tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Samuti nähtub sõlmitud kokkuleppest, et kuriteoga tekitati varalist ja mittevaralist kahju kannatanule J D. 26.01.2023 võttis kannatanu kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tagasi. Kannatanu on nõus kokkuleppementlusega.
2. Kohtuistungil Alexander Mikhaylov avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Samuti nõustus süüdistatav kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega vastavalt saavutatud kokkuleppele. Ta jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde koos selle protokolliliste parandustega. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist koos kokkuleppe protokollilise parandusega, kuna kokkuleppe teksti p-s 10 on märgitud, et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid tekitatud kahju laadi ja suurusega ning esitatud tsiviilhagidega, mis ei vasta tegelikkusele. Ka kaitsja toetas sõlmitud kokkulepet ning nõustus protokolliliste parandustega. Ka tsiviilkostja Swedbank P&C Insurance AS-i esindaja Külli Reinfeld nõustus asja arutamisega kokkuleppemenetluses. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Samuti nõustusid kõik kokkuleppe osapooled kokkuleppe protokollilise parandamisega selliselt, et õigeks tuleb pidada seda, et 26.01.2023 võttis kannatanu kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tagasi. Seega ei süüdistatav ega tema kaitsja ei nõustunud tekitatud kahju laadi ja suurusega ning esitatud tsiviilhagidega. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
6. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Ka menetluskulude küsimus tuleb lahendada vastavalt kokkuleppele.
7. Kannatanu J D esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 3309, 95 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot (tl 136-138). Kriminaalasjas on 19.07.2022 kaasatud tsiviilkostjana menetlusse Swedbank P&C Insurance AS. Kannatanu lepinguline esindaja Silvi Erro on 26.01.2023 edastanud Viru Ringkonnaprokuratuurile teate selle kohta, et J D võtab 3

(4)1-22-7986 tagasi kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi, et esitada see tsiviilkorras. Hagi tagasivõtmine ei ole käsitletav hagist loobumisena. Kohus leiab, et kannatanu esitatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata KrMS § 310 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. /allkirjastatud digitaalselt/ 4