lg 2 p 3,
lg 2 p 9 ja
lg 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat 3 kuud 20 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu Hardi Vene (isikukood: 39108016013; vabanemisjärgne elukoht: xxxxxx xx x xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx; viibib vangistuses xxxxxxxx xxxxxxx) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Mart Sikut tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p 3 järgi ja karistatud vangistusega 5 kuud,
lg 2 p 9 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 4 kuud,
lg 2 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel mõisteti Hardi Venele liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 9 päeva ning Hardi Vene lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva.
lg 2 alusel suuredati mõistetud karistust Hardi Venele Tartu Maakohtu 04.12.2019 otsusega nr 1-19-9258 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 29 päeva vangistuse võrra ning Hardi Venel kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti vangistus 2 aastat 3 kuud 20 päeva. Hardi Vene viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 29.03.2022 ja lõpeb 19.07.
lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks -asuma tööle 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist või võtma end arvele Eesti Töötukassas;
lg 2 p 5 - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud pöörduma psühhiaatri vastuvõtule 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest;
lg 2 p 7 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata;
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele kolmeks kuuks, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;
lg 4 - isiku enda võetud lisakohustus, mille kohus on kinnitanud - kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada - osaleda MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud. Kinnipeetava iseloomustusele on lisatud dokument, millest nähtub, et 16.12.2022 teostas kriminaalhooldusametnik Bia Ojamaa elukohakontrolli aadressil xxxx xx x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx, et kontrollida Hardi Vene elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on elukohas võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et ta ei toeta Hardi Vene tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung 27.01.2023 Süüdimõistetu Hardi Vene osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu nõustus elektroonilise valve kohaldamisega ning oma sellekohast nõusolekut on ta avaldanud ka kirjalikult. Hardi Vene avaldas soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. On leidnud elus, et oli kaks kaalukaussi, kas jätkab kriminaalseid hoiakuid või võtab jumala ja hakkab seadusekuulekat elu elama ja ta valis seadusekuuleka elu rehabilitatsioonikeskuses. Sai aru, et kõik teod on tal narkootikumide ja alkoholi tõttu, seetõttu soovib väga rehabilitatsioonikeskuse lõpuni teha ja seda elu kuni lõpuni elada. Katseajal on nõus 3 täitma kohustusi, mis on kriminaalhooldaja ette pannud. Oma tulevaste tegudega saab näidata, et hakkab seadusekuulekat elu elama. Tõestab, et temaga enam ei kohtu siin kohtupingis ja ta kõnnib lihtsalt tänava peal vastu, kus tal on naine, lapsed ja pere. Südamest soovib oma elu muuta. Ta ei tohi isegi ühte väikest pitsi viina juua, sest see viib teda musta auku. Narkootikume ei taha enam kunagi näha. Teab, et see on raske ja peab elu lõpuni võitlema. Ta ei soovi nende inimestega kokku saada, kes tarvitavad ja baarides ning ööklubides käia. Haapsalusse tahab minna, et keskkonda vahetada, et seal ühekoos üksteist aidata ja minna eluga paremas suunas. Hetkel omandab keskharidust 10-klassis. Distsiplinaarkaristused on tänu sellele, et ravimeid, mis talle määrati, ta ei tahtnud neid võtta kell kaheksa vaid kell kümme õhtul. Saab aru, et peab vangla sisekorda täitma ja edaspidi ongi ametnikke kuulanud. Usaldust ei ole ta rikkunud ja vanglasse tuli ise, kui oli vaja, ei jooksnud ära ja teda saab usaldada. Ta näitab, et saab hakkama. Süüdimõistetu kaitsja toetas Hardi Vene tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega vabastamist eelkõige seetõttu, et ta vabaneb turvakodusse Samaaria keskusesse, kus on ta pideva järelevalve all, mis tähendab seda, et ka seal on tal sotsiaalne tugi olemas tema probleemide lahendamisel ja eluhoiaku hoidmisel. Ehkki kuritegusid on palju sooritatud narkootikumide ja alkoholi tarbimise tulemusena, aga nagu Hardi Vene ise on öelnud, et ta soovib loobuda nendest asjadest ja on nõus täitma kõiki kriminaalhooldaja ettepankuid, kui kohus peaks ta vabastama. Ta on ennast positiivsest küljest näidanud, mitu sotsiaalprogrammi läbinud, asunud õppima, töötanud mitmes kohas. Tal on iseloomujooned olemas, mis annavad alust arvata, et ta suudab toime tulla oma eluga elektroonilise järelevalve all. Kahtlemata jalavõru ise on takistav asjaolu, mis piirab tema liikumisvabadust ja hoiab teda ohjes. Kaitsja palub Hardi Vene vabastada elektroonilise järelevalve alla. II Kohtu põhjendus
lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
Hardi Vene on temale mõistetud karistusajast ära kandnud ühe kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist, et Hardi Venel on vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral olemas nõuetele vastav elukoht, ta on vangistuse vältel osalenud sotsiaalprogrammis „Agressiooni asendamise treening“ ning on töötanud majandustöödel ajavahemikul 01.07.2022 – 31.08.
Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Hardi Vene ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Hardi Vene ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja ei ole ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Hardi Venele riigi õigusabi summas 97,20 eurot (s.h käibemaks 16,20 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Hardi Venelt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 97,20 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.