KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja n

) § 331 lg-st 1, ei menetlenud kohus hageja

1. augustil 2022 tõendina esitatud asjatundja arvamust. Tõend on esitatud hilinenult. Kohus selgitas korduvalt hagejale vajadust esitada tõendeid. Asjas oli kavandatud eelmenetluse lõpetamine ja asja sisuline arutamine
2. augusti
3. a istungil. Hageja teatas enne istungi toimumist oma nõusolekust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja pidi olema teadlik, et

§ 329

lg 2 kohaselt möödus tõendite esitamise tähtaeg kaheksandal päeval enne istungit, s.o

1. augustil
2. Hageja lepinguline esindaja teatas enda haigestumisest
3. augustil
4. Haigestumine toimus samal päeval. Kostja vaidles tõendi menetlemisele vastu ja teatas, et taotleb tõendi menetlemise korral ekspertiisi määramist. Kostja taotles varasemalt ka tehingu tõestanud notari ülekuulamist tunnistajana. Seega oleks hageja uue tõendi menetlusse võtmine põhjustanud asja lahendamise viibimist. Tõendi hilinenult esitamiseks ei olnud mõjuvat põhjust. Hageja oleks saanud tellida asjatundja arvamuse varem. 3.
5. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Menetluse edasine käik

1. Hageja esitas
2. septembril 2022 apellatsioonkaebuse ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt palus hageja riigi õigusabi kohtus esindamiseks ja õigusdokumentide koostamiseks. Hageja palus abi seoses kohtus kaotajaks jäämisega ja sooviga maakohtu otsus vaidlustada. Hageja tõi esile, et maakohus ei võtnud arvesse psühhiaatri arvamust, kes andis õige hinnangu hageja seisundile. Lisaks ei võimaldanud maakohus avalikku kohuistungit ning otsus tehti enne tähtaja möödumist.
3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
4. oktoobri
5. a määrusega hageja riigi õigusabi taotluse ning andis hagejale praeguses asjas riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ringkonnakohus kohustas advokatuuri nimetama hagejale advokaat ning andis hagejale apellatsioonkaebuse põhjendamiseks täiendava tähtaja. Apellatsioonkaebus
6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale
7. novembril 2022 täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta 3

§-s 392 sätesatud eelmenetluse ülesandeid ega selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid. 6.

1. Maakohus jättis hageja
2. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamuse põhjendamatult arvestamata. Kohus tugines põhjendamatult

§ 331

lg-le 1.

§ 330

lg 1 järgi tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks määranud eelmenetluse lõppemise kuupäeva. Kohus otsustas lahendada vaidluse kirjalikus menetluses

1. augusti
2. a määrusega. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks andnud kirjalikku menetlust määrates pooltele tähtaja avalduste, taotluste, tõendite või vastuväidete esitamiseks. Kohus andis
3. augusti
4. a määrusega tähtaja vaid seniste seisukohtade kokkuvõtte ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus ei määranud

§ 330lg 1 tähenduses tähtaega taotluste esitamiseks.

Kuna hageja esitas asjatundja arvamuse enne eelmenetluse lõppemist ja kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumist, siis on tõend esitatud täheaegselt. Maakohtul ei olnud alust jätta tõendit menetlemata. 6.4. Isegi kui lugeda 10. augusti 2022. a määruses märgitud kuupäev 19. august 2022 taotluste esitamise tähtajaks

§ 330lg 1 tähenduses, oleks hageja 15.

augustil 2022 esitatud asjatundja arvamus esitatud kohtu määratud tähtaja jooksul. 6.5. Asjakohatu on maakohtu viide

§ 329lg-le 2.

Osundatud säte reguleerib üksnes korraldava kohtuistungiga seonduvat eelmenetluses. Kui pärast eelistungit ei ole eelmenetlus lõppenud, määrab kohus uue tähtaja avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Praeguses asjas jättis kohus

1. augustiks 2022 määratud korraldava kohtuistungi pidamata ning otsustas
2. augusti
3. a määrusega lahendada vaidluse kirjalikus menetluses. Olukorras, kus eelistung jäi ära, oleks maakohus pidanud täitma eelmenetluse ülesandeid kirjalikule menetlusele üleminekul, mh täitma kirjalikult selgitamiskohustust ja määrama tähtaja avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. 6.
4. Kohtul puudus alus jätta hageja
5. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamus menetlemata ka siis, kui nõustuda maakohtu seisukohaga, et tõend oli esitatud hilinenult. Asjatundja arvamuse hilinenult esitamiseks oli

§ 331lg 1 järgi mõjuv põhjus.

Nimelt ei olnud

1. augustil 2022 asjatundja arvamust olemas. Asjatundja allkirjastas arvamuse
2. augustil
3. Mõjuva põhjuse põhistamine nähtub mh hageja
4. augusti
5. a menetlusdokumendist. Hageja tõi seal välja, et menetlusökonoomiast tulenevalt ei saanud hageja tellida asjatundja arvamust enne, kui selgus, kas kostjad vaidlustavad hageja väited teo- ja otsustusvõime puudumise kohta tehingu ajal või mitte. Kostjad esitasid vastuväited hageja teo- ja otsustusvõime puudumisele
6. juuli
7. a vastuses ning hageja pöördus tõendi saamiseks asjatundja poole
8. augustil
9. Seega asus hageja koguma täiendavaid tõendeid mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada, et selle asjaolu üle on vaidlus. Seega ei ole alust heita 4

§ 652lg 3 p 1 järgi alus seda tõendit hinnata.

Asjatundja arvamusega on tõendatud hageja teovõime puudumine

1. oktoobri
2. a tehingu tegemise ajal. Sel põhjusel on
3. oktoobri
4. a tehing tühine TsÜS § 11 lg 1 järgi. Seega ei ole korteriomandi mõttelise osa omandiõigus kostjatele üle antud, korteriomandi mõtteline osa on jätkuvalt hageja omandis ning kostjate kasuks tehtud omanikukanne kinnistusraamatus on ebaõige. Hagi tuleb rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta

§ 638lg 1 alusel menetlusse.

Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 646ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada.

Asi tuleb saata samale maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 8. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja

§ 646

alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Praeguses asjas esitatud hagiga nõuab hageja
2. oktoobri
3. a tehingu tühisusele tuginedes kinnistusraamatu kande parandamist. Tehingu tühisuse aluseks on hageja väitel asjaolu, et ta oli selle tegemise ajal piiratud teovõimega ning ei saanud aru oma tegudest ega olnud võimeline neid juhtima, kuna tal oli luululine paranoidne häire ja dementsus. Maakohus jättis vaidlustatud otsusega hagi rahuldamata, leides, et hageja ei ole suutnud tõendada oma väiteid piiratud teovõime või otsusevõimetuse kohta TsÜS §-de 8 ja 13 tähenduses. Hageja
4. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamust kohus ei menetlenud, leides, et see on esitatud hilinenult. Ehkki maakohus tõendi vastuvõtmist eraldi määrusega ega vaidlustatud otsuse resolutsioonis ei lahendanud, jättis maakohus sisuliselt hageja tõendi

§ 238lg 3 p 3 järgi vastu võtmata.

1. Asja materjalidest nähtuvalt vastasid kostjad hagile
2. juunil 2022, vaidlustades muu hulgas hageja teovõime piiratuse või otsustusvõimetuse
3. oktoobri
4. a tehingu tegemise ajal (vt hagi vastuse p 1.6; vt ka kostjate
5. juuli
6. a täiendatud vastus hagile, p 1.7). Samuti nähtub asja materjalidest, et maakohus soovis korraldada
7. augustil 2022 eelistungi, millel ühtlasi minna (võimalusel) üle põhiistungile (vt kohtuistungi kutsed, mille kohaselt kutsuti menetlusosalisi kohtueelistungile ja kohtuistungile (tl-d 48–52)). Kuna hageja advokaat teatas
8. augustil 2022 oma haigestumisest ja pooled olid nõustunud kirjaliku menetlusega, teatas kohus
9. augustil 2022 kohtuistungi korraldamata jätmisest ning määras „tähtaja seniste seisukohtade kokkuvõtte esitamiseks (soovi korral) ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks“ kuni
10. augustini
11. Kohus lisas, et vastaspoole menetluskuludele on võimalik 5

§ 5

lg-st 2 ja §st 7 tulenevat poolte võrdset võimalust oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata. Menetlusosalise õigus vaielda vastu vastaspoole taotlustele ja põhjendustele, esitada tõendeid ja taotlusi ning kohtu kohustus tagada poolele võimalus vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata tulenevad ka vastavalt

§ 199lg 1 p-dest 3, 5 ja 6 ning § 328 lg-st 2.

Eelnevaga seoses on maakohus alusetult jätnud vastu võtmata hageja

1. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamuse, lugedes selle põhjendamatult hilinenult esitatuks. Hageja tõendi põhjendamatult vastu võtmata jätmise tõttu ei arvestanud maakohus ka kostjate sooviga taotleda tõendi vastuvõtmise korral ekspertiisi korraldamist (vt kostjate
2. augusti
3. a menetlusdokumendi p 1.7). Jättes nõuetekohaselt välja selgitamata tõendid, mida menetlusosalised oma faktiliste väidete põhjendamiseks esitada soovivad ja võimaldamata nende esitamist, rikkus maakohus oma ülesandeid eelmenetluses (

§ 392

lg 1 p 4) ja tegi asjas lahendi enne, kui seda oli ammendavalt arutatud ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (

§ 435lg 1).

Eelnev toob

§ 656

lg 1 p 1 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.

1. Maakohus põhjendas hageja
2. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamuse hilinenult esitatuks lugemist ja menetlemata jätmist

§ 331

lg 1 alusel sellega, et hagejale oli korduvalt selgitatud vajadust esitada tõendeid ning arvestades, et enne kirjalikule menetlusele üleminekut oli asjas kavandatud eelmenetluse lõpetamine ja asja sisuline arutamine

1. augusti
2. a kohtuistungil, oli hageja teadlik sellest, et tõendite esitamise tähtaeg möödus kaheksandal päeval enne istungit (ehk
3. augustil 2022 (

§ 329lg 2)).

Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et hageja esitas asjatundja arvamuse hilinenult. 12.

1. Praegusel juhul oli maakohus menetluses selgitanud hagejale, et ta peab põhjendama ja tõendama oma väiteid enda tervisliku seisundi kohta
2. oktoobri
3. a tehingu tegemise ajal (vt
4. detsembri
5. a määrus,
6. veebruari
7. a määrus,
8. juuni
9. a määruse p 4). Seega ei ole alust väita, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust hageja tõendamiskoormuse kohta. 12.
10. Küll aga on põhjendatud hageja väide, et tal oleks tulnud võimaldada esitada lisatõendeid pärast seda, kui kostjad hagile vastasid ja oli selge, milliste faktiliste asjaolude üle on asjas vaidlus ja mille kohta hagejal on vaja lisatõendeid esitada. Nimelt ei ole välistatud, et kostjad võtavad hagi õigeks või mõned hagi aluseks olevad asjaolud omaks. Kohtu ülesandeks eelmenetluses ongi muu hulgas välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised oma faktiliste väidete põhjendamiseks esitavad (

§ 392lg 1 p-d 3 ja 4). Üldjuhul on kohtul ka oma 6

§ 237

lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks.

§ 330

lg 1 kohaselt tuleb kirjalikus menetluses esitada avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Eelnevast tuleneb, et olukorras, kus maakohus jättis

1. augustiks 2022 kavandatud kohtuistungi ära ja otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses, oleks kohus pidanud andma pooltele tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks. Praegusel juhul oli maakohus küll hagejale selgitanud, et tema otsusevõimetus
2. oktoobri
3. a tehingu tegemise ajal ei olnud seni esitatud tõenditega piisavalt tõendatud, aga kohus ei olnud määranud hagejale konkreetset ja lõplikku tähtaega lisatõendite või taotluste esitamiseks. 12.
4. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kõik tõendid oleks tulnud esitada seitse päeva enne kavandatud eelistungit ja hageja esindaja pidi sellest aru saama. Tõendite esitamise vajadus või poole sellekohane soov võib selguda ka alles eelistungil, mil kohus pooltega vaidluse ulatust, sh vaidluse all olevaid asjaolusid arutab ja selgitamiskohustust täidab, vajadusel mh tõendamiskoormuse osas. Seega ei saa poolelt eeldada kõigi tõendite esitamist enne eelistungit. Lisaks jäi eelistung praeguses asjas ära ja maakohus menetles asja kirjalikus menetluses, mistõttu ei ole põhjendatud siduda tõendite esitamise tähtaega eelistungi ajaga. 12.
5. Praegusel juhul ei ole hageja ka ise asjatundja arvamuse esitamisega põhjendamatult viivitanud. Hageja andis juba päev enne esialgu kavandatud eelistungit teada, et ta soovib esitada asjatundja arvamuse (dtl 119), ning esitas tõendi viis päeva hiljem, seejuures enne maakohtu
6. augusti
7. a kirjaga määratud lõplike seisukohtade esitamise tähtaja möödumist (
8. august 2022). Hageja väitel oli ta asjatundja arvamuse tellinud juba
9. augustil 2022, seega enne kavandatud eelistungit ja maakohtu
10. augusti
11. a kirja. Arvestades, et kostjad olid hagile vastanud
12. juunil 2022 ja esitanud täiendatud vastuse
13. juulil 2022 ning maakohus ei olnud enne
14. augustit 2022 pooltele tähtaegu tõendite või taotluste esitamiseks andnud, ei ole alust heita hagejale ette põhjendamatut viivitamist tõendi saamise ja kohtule esitamisega. 12.
15. Eelnevat arvestades ei olnud maakohtul

§ 238lg 3 p-st 3 tulenevalt alust hageja 15.

augustil 2022 esitatud asjatundja arvamuse tõendina vastuvõtmisest keelduda või seda asja lahendamisel arvestamata jätta.

1. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses ka seda, et
2. oktoobril 2013 väidetavalt esinenud otsusevõime puudumist ei ole nii pika aja möödumise tõttu enam võimalik usaldusväärselt kindlaks teha. See seisukoht ei õigusta hageja
3. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamuse vastuvõtmisest keeldumist või selle arvestamata jätmist. See, kas mitu aastat hiljem on võimalik teha kindlaks isiku otsusevõime puudumine konkreetse tehingu tegemise ajal, ei ole üldtuntud asjaolu, mille kohta maakohus saaks võtta seisukoha ilma ühelegi tõendile tuginemata. Kolleegiumi hinnangul ei ole välistatud, et valdkonna asjatundjad võivad suuta mh isiku haigusloo andmete põhjal öelda, kas konkreetsel ajahetkel esines isikul tema teo- või otsusevõimet mõjutav terviseprobleem ja kas see võis mõjutada tema arusaamist oma tegudest ja neid juhtida (TsÜS § 8 lg 2 teine lause) või tema võimet õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (TsÜS § 13 lg 1). Samuti võib nende asjaolude tuvastamine olla võimalik tõendeid kogumis hinnates, isegi kui tegemist on kaudsete tõenditega.
4. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus

§ 646ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei saaks praegusel 7

§ 392lg 1 p 4) ning asja lahendamist tuleks jätkata eelmenetluses.

1. Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja mõistis kostjate menetluskulude hüvitise hagejalt välja. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja hagi tagamise taotlustelt tasumata riigilõivud ja viivis neilt, kuna see, kelle kanda need kulud jäävad, sõltub menetluskulude kohta tehtavatest otsustustest.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 8