Obsah (5)

§ 633§ 634§ 442§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2

) § 657 lg 1 punktiga 21 jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 18. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja poolt 31.07.2022 esitatud täiendava tõendi tsiviilasja materjalide juurde võtmise võimalikkuse osas. Hageja esitas 31.07.2022 helisalvestise hageja vestlusest naabriga, kes kostja teate ukselt eemaldas. Hageja soovib nimetatud tõendiga tõendada asjaolu, et hageja ei rikkunud ise oma korteriust liimiga nagu kohtutäitur väidab, vaid need liimijäljed olid uksel juba siis, kui naaber eemaldas kohtutäituri teate. Hageja leiab, et esinevad alused tõendi vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses, kuna maakohus ei juhtinud kordagi hageja tähelepanu asjaolule, et hageja väidete kohta puuduvad kohtu arvates usaldusväärsed tõendid ning hageja peab neid veel täiendavalt tõendama. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.

§ 633

lg 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida järgmist: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada.

§ 633

lg 5 kohaselt juhul kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus ning

§ 633

lõike 4 kohaselt lisatakse kaebusele dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud ja mille vastuvõtmist apellant kohtult taotleb. Seega tuleb apellandil etteheited maakohtu otsusele esitada apellatsioonkaebuses ning lisada sellele tõendid, mida apellant ei saanud maakohtu poolsete rikkumiste tõttu maakohtus esitada. Hageja on esitanud etteheite maakohtu otsusele selle kohta, et maakohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid, alles pärast vastustaja poolt apellatsioonkaebusele vastuse esitamist.

§ 634

lg 1 kohaselt võib apellant kaebust muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni, mistõttu ei ole hageja poolt maakohtu otsusele täiendavate etteheidete tegemine pärast apellatsioonitähtaja möödumist lubatav ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Samuti ei ole antud juhul tulenevalt

§ 633

lõikest 4 ja

§ 634

lõikest 1 lubatav pärast apellatsioonitähtaja möödumist täiendavate tõendite esitamine, mistõttu jätab ringkonnakohus hageja 31.07.2022 taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata ja tõendi vastu võtmata. 19. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu otsuse põhjendav osa peab vastama

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei 5 2-21-15178 nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on seda teinud nõuetekohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid põhjendusi ei korda.

Samas on maakohtu otsust vajalik täiendada hageja nõude õigusliku kvalifitseerimise ja sellest tuleneva tõendamiskoormuse jaotuse osas. Maakohtu poolt hageja nõude kvalifitseerimata jätmine ei muuda aga maakohtu otsuse ülejäänud põhjendusi ega lõppjäreldust ebaõigeks ja ringkonnakohus saab selle rikkumise ise kõrvaldada. Järgnevalt esitab ringkonnakohus puuduolevad põhjendused ja vastab apellatsioonkaebuse väidetele.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja paigutas hagejale kuuluva korteriomandi, aadressil XXX, Tallinn, uksele hoiustamisteate ning hageja paigutas mõni päev hiljem naabri poolt maha võetud hoiustamisteatise tagasi uksele selle fotojäädvustamiseks. Hageja väitel kahjustas kostja hagejale kuuluva korteri ust hoiustamisteate liimimisega uksele. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduses (RVastS) reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega (vt Riigikohtu 30.01.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-8492, p 13). Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt nt Riigikohtu 12.12.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14). RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja (vt Riigikohtu 01.06.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11). Samuti on hagejal võimalik kostja vastu esitada nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuna hageja omandit on rikutud. Ka sellisel juhul on kostja poolt õigusvastase kahju tekitamise tõendamise koormus hagejal.
2. Eeltoodust tulenevalt tuli käesolevas asjas hagejal tõendada, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt hagejale kahju. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puuduvad tõendid selle kohta, et kostja paigutas hoiustamisteate hageja korteri uksele liimiga, mida polnud hiljem enam võimalik ust kahjustamata kõrvaldada. Maakohus luges seejuures põhjendatult ebapiisavaks tõendiks hagejale saadetud SMS-id (tl 62 ja 64). Nendest ei nähtu, et ust kahjustanud liimijäljed olid tekkinud just kostja poolt hoiustamisteate paigaldamisest. Ehkki on tõendatud, et hagejale kuuluval korteri uksel on kahjustused, ei ole nende tekkimist võimalik omistada kostjale. Nimelt ei ole vaidluse all, et kostja poolt paigaldatud hoiustamisteade on ukselt eemaldatud ja seejärel uuesti tagasi pandud. Selliste toimingute tõttu ei saanud kohtul tekkida veendumust, et kostja on uksele tekkinud kahjustuste põhjustajaks.
3. Samuti on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et kostja ei ole rikkunud menetlusdokumentide kättetoimetamisel sätestatud korda. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Ebaõige on hageja arusaam, et maakohus on pannud hagejale kohustuse kohtutäiturit võlgniku asukoha muutumisest teavitada. Maakohtu järeldus põhineb osaliselt sellel, et olukorras, kus võlgnikule oli 11.01.2021 aadressile Tallinn, XXX saadetud täitmisteade, ei informeerinud hageja kohtutäiturit sellest, et tegemist ei ole enam võlgniku õige aadressiga. Arvestades seda ja samuti asjaolu, et viimaseks võlgniku aadressiks oli äriregistri 6 2-21-15178 andmesüsteemi kohaselt hageja korteri aadress, käitus kohtutäitur 14.01.2021 hoiustamisteate kättetoimetamisel õigesti.
4. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

24. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Kostja on kinnitanud, et temal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 7