Obsah (7)

§ 96§ 80§ 97§ 99§ 102§ 98§ 105

Tsiviilasi nr 2-22-13490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2022, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasi A. R. hagi M. R

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja laps, kes ei ole veel 21-aastane. Seega on kostja hageja vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

4.

§ 97

p-st 2 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõendist (tlk 5) nähtub, et hageja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1. kursuse õpilane. Seega on hageja õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.
2. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Antud juhul tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada

§-des 99 ja 102 sätestatuga.

§ 99

lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 6. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 p-s 10 leidnud, et Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (

§ 97

lg-d 2 ja 3) ei oleks Riigikohtu arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest.

1. Seega analüüsib kohus hageja vajadusi, lähtudes õigustatud isiku kõikidest eluvajadustest, sealhulgas tema võimete kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutustest.
2. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja eeldatavaid vajadusi ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, on kulud sellises ulatuses põhjendatud osaliselt. Järgnevalt hindab kohus nõuet kulutuste lõikes. 2 Tsiviilasi nr 2-22-13490 Eluasemekulud Hageja on märkinud hagis eluasemekuludeks 78 eurot. Kohtuistungil selgitas, et eluasemekulud hõlmavad laenumakset, kommunaalkulusid, sh elekter ja sidekulud. Lisaks esitas hageja eluasemekulude kohta viie kuu väljavõtte (tl 30), millest nähtub, et keskmiselt moodustab eluasemekulu kuus 486,65 eurot, millest hageja ülalpidamiseks kuluks 121,66 eurot kuus. Hageja elab ema korteris koos kahe õega. Riigikohus on selgitanud, et lahuselav vanem ei pea lapsele elatist makstes kinni maksma teise vanema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenumakseid ega laenukindlustusmakseid (RKTK nr 3-2-1-69-13, p 16). Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et lapse eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu (p 20). Sealjuures tuleb arvesse võtta hageja kasutuses olevat eluruumi osa (mitte kogu kinnisasja) ja ka seda, et eluruum on ühiskasutuses (mis mõjutab kasutuseeliste väärtust). Kohus on seisukohal, et põhjendatud elamiskuluks ema korteris saab pidada 80 eurot. Transpordikulud Hageja kasutab ühistransporti, millest tulenevalt on tema kulutused kuus 15-20 eurot. Lisaks sõidab hageja ka jalgrattaga, mille hooldusele kulub aastas ca 75-100 eurot. Keskmiselt kulub hagejal kuus transpordikuludele ca 30 eurot. Kohus leiab, et transpordikulu summas 30 eurot kuus on põhjendatud. Toidukulud Hageja on enda toidukulude suuruseks märkinud 200 eurot. Kohus peab vastavat kulu põhjendatuks. Tervishoiukulud ja kulud hügieenile Hageja on tervishoiukuludeks märkinud 20 eurot, millele lisanduvad ka hügieenikulud 45 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja keskmiseks vajalikuks kuluks hügieenile ja tervishoiule saab pidada 40 eurot. Kulutused koolikohustuse täitmiseks Hageja on märkinud koolikohustuse kuludena 60 eurot, mis sisaldab praktikumide jaoks vajalike vahendite ostmist, nt riided, arvuti, kirjavahendid. Kohus leiab, et koolikohustuse täitmise kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. Vaba ajaga seotud kulutused Hageja on vabaajakulutuste maksumuseks märkinud keskmisel 70 eurot kuus, sh joonistamistarbed, jõusaal (aastane pakett 188,51 eurot), Postimehe tellimus (10 eurot kuus). Kohus nõustub, et põhjendatud kuluks saab pidada 50 eurot kuus. Riietusega seotud kulud Hageja selgitas, et riiete ja jalanõude ostmine on vajaduspõhine ning kuus kulub keskmiselt 50 eurot. Kohus peab vastavat summat põhjendatuks. Seega loeb kohus hageja vajalikeks kuludeks ühes kuus 490 eurot.
3. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 10 asunud seisukohale, et lapse täisealiseks saamine ainsana ei lõpeta vanema kohustust teda ülal pidada, ent seda vaid juhul, kui laps jätkab hariduse omandamist ning ta ei ole ise võimeline endale sissetulekut hankima. Õppimine seda resoluutselt ei välista, sestap on Riigikohus asunud seisukohale, et vanema kohustust täiskasvanud õppivale lapsele elatist anda on piiratud tema enda võimega seda ka iseseisvalt teha ning vanemal on võimalik vabaneda sellest või vähendada kohustust

§ 102lg-le 2 kohaselt.

Liiatigi on enesele osalise lisanduva elatise hankimine üliõpilaste seas väga levinud ja tavapärane. Ära ei saa unustada ka üliõpilase võimalust taotleda õppimise ajaks riigipoolseid 3 Tsiviilasi nr 2-22-13490 erinevaid toetusi, sh sõidutoetust, mis on spetsiaalselt mõeldud neile üliõpilastele, kelle elukoht on õppimiskohast erinev, starditoetust ning võimalust saada läbivalt kogu õpingute jooksul stipendiumi tublide õpitulemuste eest. Kohtumaterjalidest nähtub, et hageja õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx päevases õppes. Kuivõrd hageja käib päevases õppes, puudub hagejal sissetulek töötasu näol. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejat on seni suuremas osas ülal pidanud tema ema, kes on nõus hagejat toetama ka edaspidi. Seega on tuvastatud, et hageja ei oma vara ega muid sissetulekuid, mille arvelt ennast ise ülal pidada. 10. Kuivõrd tuvastatud on hageja abivajaduse ulatus, analüüsib kohus järgmisena kohustatud isiku varalist seisundit.

§ 97

p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid

§ 102

lg 1 tulenevalt on samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (

§ 98lg 1).

Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt. Riigikohtu lahendi 3-2-1-119-15 p-st 11 tuleneb, et kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb

§ 102

lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Ts

MS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Lõike 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kostja ei ole hagile vastanud. Samuti ei kasutanud kostja võimalust olla ärakuulatud kohtuistungil, ega esitanud tõendeid oma varandusliku seisundi kohta. Eeltoodust tulenevalt saab eeldada, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks.

1. Kuivõrd ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal, kes üldjuhul peavad kumbki katma poole lapse ülalpidamise vajadustest, on kummagi vanema ülalpidamiskohustuse suuruseks hageja vajalikke ja põhjendatud kulutusi arvestades 490:2=245 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja elatise summas 245 eurot kuus alates
2. septembrist 2022 kuni hageja A. R. õpingute lõpetamiseni kutseõppe omandamisel, kuid mitte kauem, kui hageja 21aastaseks saamiseni.
3. 14.09.
4. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas M. R. maksma tsiviilasja nr 2-22-13490 menetluse ajal A. R. elatist 100 eurot kuus. Vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud 4 Tsiviilasi nr 2-22-13490 kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohus juhib tähelepanu, et hagejal ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 14.09.
5. a hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja kohustused on sätestatud PHS § 55 lõikes 1, mille kohaselt on elatisabi saaja kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks PHS §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist: 1) hagi tagamise määruse tühistamine; 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega; 3) lapse kasvatamise lõpetamine; 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma; 5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised; 6) elatise maksmise alusdokumendi muutmine; 7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
7. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
8. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5