Obsah (6)

§ 47§ 28§ 151§ 121§ 152§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1612 Määruse kuupäev 20. detsember 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Urmas Valge kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise

) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

kohaselt lubatav.

1. Kohus leiab, et U. Valge taotlus lisada juba menetluses olevale heastamiskaebusele täiendavad tuvastamis- ja heastamisnõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna täiendavate nõuete lisamine ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ning mh ei ole heastamiskaebuse esitamisel läbitud täies ulatuses kohustuslik kohtueelne menetlus.
2. Käesolevas asjas on kaebuse eesmärk kohustada Tartu Vanglat asendama
3. augustil 2022 kaebajalt ära võetud kilekotid.
4. Kõigepealt märgib kohus, et kuna menetlusse võetud heastamisnõude sisulisel lahendamisel peab kohus nagunii andma hinnangu, kas Tartu Vangla
5. augusti
6. a tegevus kilekottide äravõtmisel oli õiguspärane või mitte, puudub kohtul vajadus menetleda mainitud heastamisnõude kõrval sellega seotud tuvastamisnõuet. Kuna nii
7. juuni kui ka
8. augusti
9. a toimingu sisuks on kaebaja omandis olnud kilekottide äravõtmine, ei näe kohus vajadust eraldiseisvalt hinnata, kas lisaks augustikuisele kilekottide äravõtmisele oli õiguspärane ka
10. juunil 2022 ära võetud kilekottide äravõtmine, kuna kohus annab sellele sisuliselt hinnangu juba
11. augusti
12. a kilekottide äravõtmise õiguspärasuse hindamisel. Arvestades, et kohus on praeguses asjas 3 korduvalt kaebajale selgitanud, milliste nõuete menetlemine on võimalik, ning tuginedes kaebaja kohtumenetluses osalemise kogemusele peab kaebaja olema teadlik tuvastamiskaebuse lubatavuse tingimustest ja asjaolust, et tuvastamiskaebuse esitamine on võimalik vaid erandlikel juhtudel. Seepärast ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust tuvastamisnõude põhjendatud huvi täpsustada. 24.

§ 47

lg-st 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab nii heastamis- kui ka hüvitamisnõude halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

1. Tartu Halduskohus märkis juba
2. augusti
3. a määruses, et kuivõrd kaebaja ei ole
4. juunil 2022 ära võetud kilekottide asendamise taotlusega vangla poole pöördunud, kuna Tartu Vangla poolt
5. augustil 2022 esitatud dokumentidest ilmneb, et kaebaja on
6. juunil 2022 esitanud vanglale pöördumise nr 1-11/229-1, milles nõuab talle kuuluvate kilekottide tagastamist, kuid nende asendamise võimalust ei ole kaebaja mainitud taotluses välja toonud, on seega kaebajal vastavas osas kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja ei ole antud juhul kohut teavitanud, et tal oleks erinevalt varasemast käesolevaks hetkeks kohtueelne menetlus läbitud. Samuti ei nähtu kohtuasja materjalidest ning kaebaja ei ole välja toonud mh seda, et kaebajal oleks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist kompenseerida, dubleerida, restaureerida, reserveerida või materialiseerida
7. juunil 2022 kaebajalt ära võetud kilekotid. Vastavalt

§ 28

lg-le 2 ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Võttes arvesse käesolevas asjas kohtu poolt kaebajale antud selgitusi, mille kohaselt tuleb nii heastamis- kui ka hüvitamiskaebuse esitamisel kaebajal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, ning kaebajal peab oma kohtusse pöördumise kogemusest olema teada asjaolu, et kaebajal on kohustus esitada oma väidete kinnituseks tõendeid või tõendite esitamise võimatuse korral tuleb sellest kohtule teada anda, et kohus saaks vajalikud tõendid (sh kohtueelse menetluse materjalid) ise välja nõuda, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust täpsustada kohtueelse menetluse läbimist.

1. Lisaks ei pea kohus otstarbekaks lisada menetluses olevale heastamiskaebusele kaebaja heastamisnõuet
2. juunil 2022 ära võetud kilekottide tagastamiseks. Kohus jääb
3. septembri
4. a kohtunõudes märgitu juurde ning märgib taaskord, et kuna
5. juunil 2022 ära võetud kilekottide tagastamine ei ole võimalik, siis sellest tulenevalt ei ole võimalik rahuldada ka heastamiskaebust nende kilekottide tagastamiseks.
6. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. II 28.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Vastavalt

§ 121

lg 2 p-le 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 29. Kohus leiab, et U. Valge kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi antud juhul intensiivselt rikutud ja kohus ei pea kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tegemist ka 4 keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.

1. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud heastamiskaebuse alused on sätestatud RVastS-s. RVastS § 7 lg-st 1 koosmõjus RVastS §-ga 11 tulenevalt peavad heastamisnõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) õigusvastaste tagajärgede tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja tagajärje tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Eeltoodust tulenevalt on oluline muuhulgas välja selgitada, kas vangla tegevus
2. augustil 2022 kaebaja kilekottide äravõtmisel oli õigusvastane ning kas kaebaja oli kasutanud esmased õiguskaitsevandid.
3. Tartu Vangla direktori
4. veebruari
5. a käskkirja nr 1-1/22 punktiga 1.10 muudeti Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.
6. kolmandat täpploendit ja see sõnastati järgmiselt: „viis paberkotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks“. Muudatuse tulemusena ei saa kinnipeetavad vanglas enam kasutada kilekotte ning neile on lubatud paberkotid. Käskkirjas on piirangu kehtestamist põhjendatud sellega, et vangla praktikas on sagenenud kilekottidest keelatud esemete valmistamine (isevalmistatud nöörid, treeningvahendid jms) ja isevalmistatud nööre kasutatakse enesevigastuste tekitamiseks, mistõttu on vajalik sätestada sellekohane piirang ning lubada selle asemel kasutada paberkotte.
7. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et Tartu Vangla kodukorras ei ole selgelt märgitud, et kinnipeetavatele on keelatud kilekotid, nähtub see Tartu Vangla direktori
8. veebruari
9. a käskkirjast nr 1-1/22, milles on rõhutatud kilekottide piirangu sätestamise vajadust ning kilekottide asemel paberkottide kasutamise lubamist. Seega võib öelda, et Tartu Vangla direktori
10. veebruari
11. a käskkirja nr 1-1/22 tagajärjel kaotasid kinnipeetavad neile varem antud võimaluse kasutada kilekotte.
12. Vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks on vanglal laiaulatuslik kaalutlusõigus otsustamaks kinnipeetavatele lubatud ja keelatud esemete üle vanglas. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Vangla võib siiski kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS § 4¹ lg 2).
13. Kohtu hinnangul ei ole vangla kilekottide keelustamise ja selle asemel paberkottide lubamisega ning sellest tulenevalt
14. augustil 2022 kaebaja valduses olnud kilekottide äravõtmisega ületanud oma volitusi ega ole sekkunud kaebaja õigustesse ülemääraselt. Käskkirja põhjendustest nähtub, et kilekottide keelustamise tingis peaasjalikult asjaolu, et vanglas on kasutatud kilekotte vangla julgeolekut kahjustaval viisil, sest nimetatud esemest on valmistatud tihti keelatud esemeid (isevalmistatud nöörid, treeningvahendid jms). Vangla pädevuses on hinnata vangla julgeolekut ohustavaid asjaolusid ning kui praktikas on esemete lubamisega kaasnenud piisavalt palju olukordi, kus lubatud eseme kasutamisega on kaasnenud vangla julgeolekut ohustavaid mõjutusi, võib vangla julgeoleku tagamise eesmärgil sellise eseme keelustada. Sisuliselt on vangla üksnes asendanud ühe asjade hoiustamise vahendi teisega (kilekoti asemel on lubatud paberkott). Kaebajal on jätkuvalt võimalik kasutada isiklike esemete hoiustamiseks ja transportimiseks muid vahendeid, mis analoogselt kilekotiga kaitsevad neid 5 võimaliku mustuse ja tolmu eest. Samuti ei saa asuda seisukohale, et esemete hoiustamiseks on kilekott asjakohasem ja efektiivsem vahend kui paberkott. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et VangS § 68 lg 2 kohaselt kuuluvad vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele, ei pea kohus tõenäoliseks, et kohtuvaidluse tulemusena võiks kohus tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasuse.
15. Lisaks ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud Tartu Vangla direktori
16. veebruari
17. a käskkirja nr 1-1/
18. Lisaks oli kaebajal võimalik talle tekitatud kahju vältimiseks toimetada ise kilekotid kambrist ära (nt paigutada lattu). Olukorras, kus osad kaebaja kilekotid võeti ära juba
19. juunil 2022 ning kaebaja teadmisel oli tema omanduses veel kilekotte, mida vangla ei olnud läbiotsimise käigus kaebajalt ära võtnud, oli seega kaebajal võimalik
20. augustil 2022 ära võetud kilekottide äravõtmist ja hävitamist vältida.
21. Ühtlasi ei saa kohtu hinnangul
22. augustil 2022 kaebajalt kilekottide äravõtmine kaebaja õigusi intensiivselt riivata, sest muude alternatiivsete esemete hoiustamise viiside kasutamise kaudu on kaebajale jätkuvalt isiklike esemete hoiustamine tagatud.
23. Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole praeguses olukorras intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, jätab kohus U. Valge kaebuse

§ 152lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 38.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti. Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda võimalikud menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6