p 4 järgi ja temale mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 23.11.2010 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 2 kuud vangistust ja V. Lubjale mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 15 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates 19.05.
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p 2 keelata alkoholi tarvitamine,
lg 2 p 4 alusel kohustada otsima endale töökoha 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist või võtma end arvele Eesti Töötukassas,
lg 2 p 7 alusel keelata suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi kuritarvitavate isikutega ilma eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata,
lg 2 p 8 alusel kohustada osalema sõltuvusainete tarvitamist käsitlevas sotsiaalprogrammis ning
lg 4 alusel kohustada osalema xxxxxx pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör R. Kilg nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kohtule saadetud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Negatiivsed on süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Samuti on probleemne asjaolu, et vabanemisjärgseks elukohaks saaks V. Lubjale xxxxx xxxxx turvakodu, kus elavad ka teised vanglast vabanenud isikud, mistõttu säilib kinnipeetava igapäevane suhtlus varasemalt kriminaalkorras karistatud isikutega. V. Lubja on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta viiendat korda. Seega kriminaalkaristus ja vangistus ei ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. V. Lubjal on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja negatiivne suhtumine ühiskonda. Ta kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, mille ta pani toime alkoholijoobes. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt puuduvad tal toetavad lähedased, kes võiksid teda vabaduses erinevate eluraskuste ilmnemisel toetada, ja kindel töökoht. Vangistuses ei ole isik läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi ega omandanud kutset, sest selleks puudub tal motivatsioon. Samuti kinnipeetav õigustab või eitab täielikult nii varasemaid kui ka praegust kuritegu. Eelnev viitab, et V. Lubjale mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki ning ta ei ole mõistnud toimepandud kuritegude raskust. Sellest tulenevalt säilib väga suure tõenäosusega kõrge oht, et süüdimõistetu võib jätkata uute kuritegude toimepanemist, kuna 3 puudub sisemine motivatsioon kuritegelikku käitumist muuta. Eelnevale tuginedes prokurör leiab, et V. Lubja tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. 22.11.2022 esitas Tartu Vangla maakohtule õiendi, mille kohaselt, kinnipeetav soovis lisatingimusena jalavõru paigaldamist. V. Lubja esitas vastava taotluse 14.11.2022. 15.11.2022 koostas kriminaalhooldusametnik lisa jalavõru paigaldamise tingimuste osas ennetähtaegse vabanemise korral. Vabanemisjärgne elukoht on xxxxxxx. Tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud. Kohtuistungil väljendatud seisukohad V. Lubja selgitas kohtuistungil, et soovib ennetähtaega vanglat vabaneda. Tööle soovib minna xxxx tallu. Esialgselt asuks elama xxxxxxx, sealt saaks ülalpidamise; ollakse nõus teda vanglast vabanemisel sinna elama võtma; seal elaks aasta. V.Lubja selgitusel ei ole temale pakutud sotsiaalprogrammide läbimist. Töövõimetusprotsent on tal xxxx kuid tööd teha saab , ka talutöid ning ka labidaga kaevata saab, on talus töötanud. Vabanemisfondis olevat raha ta saab kasutada vaid vanglast vabanemisel. Kaitsja Aivar Kello oli seisukohal, et V.Lubja poolt antud viimane iseloomustus kajastab endist iseloomustust ning seda ei saa täiel määral arvestada. Kuna kaitsealune V.Lubja soovib ennetähtaegselt vabaneda, siis ma tema kaitsjana igati seda soovi ka toetab. V.Lubja on temale avaldanud et viimane iseloomustus on sama mis eelmisel korral , kui ta soovis vabaneda. See ei vasta praegusele olukorrale, sest iseloomustuse koostaja kriminaalhooldaja ei ole kontrollinud reaalset olukorda. Kohus peaks suhtuma sellesse iseloomustusse oluliselt kriitilisemalt. V. Lubjal on pikk vangistus juba ära kantud. Eelmine, asja eest mõistetud karistus ei tohiks olla domineeriv asjaolu, mis takistaks tal vabaneda enne tähtaega. Kaitsja taotles kohtul anda V.Lubjale võimalus ja vabastada ta enne tähtaega vangistusest. Kaitsja esitas kaitsjatasu taotluse 97,20 €. Kohtu põhjendused Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Vangistusseaduse § 76 lg 4 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.
lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on V. Lubja temale mõistetud vangistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on
lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.
lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks
Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud 4 materjalide põhjal võib asuda seisukohale, et V. Lubjal on olemas xxxxxxx turvakodus. Seega on kohtu hinnangul formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab
lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. V. Lubjal on 2 kehtivat kriminaalkaristust kelmuse ja mõrva eest. Reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Süüdimõistetut on ka varasemalt karistatud tapmise eest – kuigi tegemist ei ole enam kehtiva karistusega, siis mitme tapmise sooritamine iseloomustab V. Lubjat kui inimest, kellele tegelikult ei ole suureks eneseületuseks teise inimese ära tapmine ja seda ka korduvalt. Kohtu hinnangul on V. Lubja uute kuritegude sooritamise soodusteguriteks eelkõige alkoholi kuritarvitamine, suutmatus vabaduses olles vabaneda enda sõltuvuskäitumisest, asotsiaalsed eluviisid (lävimine alkoholi kuritarvitavate ja kriminaalset eluviisi viljelevate isikutega) ja impulsiivne käitumine. Kohtu hinnangul ka ei nähtu vangla iseloomustusest, et V. Lubja oleks valmis oma seniseid vaateid elule muutma, sest kinnipeetav on keeldunud osalemast sotsiaalprogrammides ja vestlustel. Samuti ei ole kinnipeetav pikkade aastate jooksul enne vangistust oma käitumist korrigeerinud ja tema kuriteod on muutunud ajas järjest raskemaks, päädides lõppkokkuvõttes mitme inimese tapmisega. Kohtul ei ole seetõttu alust arvata, et vanglast ennetähtaegsel vabastamisel V. Lubja suudaks alluda kriminaalhooldusele, sh alkoholi tarvitamise keelule ning hoiduda uute kuritegude sooritamisest. Et vanglas isik alkoholi ei tarvita, ei saa asuda seisukohale, et selline käitumine säilib V. Lubjal ka edaspidiselt vabaduses, olles varasemalt ilmselt igapäevane alkoholitarvitaja – vanglas lihtsalt ei ole kinnipeetavatele alkohol tarvitamiseks kättesaadav. Range kontrolli kadumisel võib V. Lubja aga väga suure tõenäosusega enda sõltuvuskäitumist jätkata, sest teda ei ole ka varasemad vangistused alkoholi tarvitamisest loobuda aidanud. Seega asjaolu, et kinnipeetav vangistuses ei tarvita alkoholi, ei välista, et range elukorralduse kadumisel selline seisund katkeks. Järelikult esineb V. Lubja puhul väga suur oht, et ta jätkab vabaduses alkoholi liigtarvitamist ja ka uute kuritegude sooritamist just tulenevalt enda sõltuvusprobleemist ja impulsiivsest käitumisest. Kuigi süüdimõistetu sõnul ta kedagi ilma põhjuseta ei puuduta, siis inimestevahelistes suhetes ei saa siiski tõsikindlalt välistada olukordi, mil V. Lubja, olles ka alkoholijoobes, konflikti tekkides uuesti teisele inimesele raskeid tervisekahjustusi või surma ei põhjustaks – senini on süüdimõistetu sellise käitumise tagajärjel surnud kaks inimest. Kuna V. Lubjal on alkoholi kuritarvitamisega pikaajalised probleemid, ei ole tõenäoline, et ta vabaduses suudaks pikema aja jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduda või pöörduks, alluks ravile. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et V. Lubjast lähtuv retsidiivsusoht oleks madal. Seda ilmestavad selgelt korduv karistatus ja õigusvastase ning alkohooliku eluviisi kulmineerumine kahe inimese tapmisega. Samuti V. Lubja pisendab sooritatud kuritegude raskust. Enne vabanemist tegi süüdimõistetu erinevaid juhutöid ning tal on omandatud ka mitmed erialased oskused. Samuti viljeles V. Lubja mingil määral asotsiaalseid eluviise, millega ka kaasnes alkoholi kuritarvitamine. Vabanedes on V. Lubjale garanteeritud elukoht rehabilitatsioonikeskuses, kuid tal puudub sotsiaalne lähivõrgustik lähedaste näol. Kuigi isik on väljendanud vangistuses olles valmisolekut oma elu sisuliselt ümber korraldama, siis kohtu hinnangul suurendavad kuritegeliku käitumise riski märkimisväärselt alkoholisõltuvus, lähivõrgustiku puudumine kui ka asotsiaalsed eluviisid. V. Lubja tutvusringkonna moodustasid 5 enamuses asotsiaalse ja kriminaalse taustaga isikud. Seega on süüdimõistetul välja kujunenud ilmselt kuritegelikud hoiakud ja senini ei ole ta suutnud vabaduses käituda seaduskuulekalt. V. Lubja pani alkoholijoobeseisundis toime väga rasked kuriteod, mis päädisid kahe inimese elu enneaegse kustutamisega. Seega pole kohtul usku ka sellesse, et käitumiskontroll oleks isikule mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Süüdimõistetu ise ei näe kriminaalhooldusel perspektiivi. Samuti ei taha ta osaleda käitumist suunavates programmides. Kriminaalhooldus paraku samuti ei garanteeri, et V. Lubja vabanemisel ei hakkaks lühikese aja jooksul uuesti alkoholi kuritarvitama ja ei sooritaks selle mõjul uusi süütegusid. Ka varasemad karistused, sh mitmed vanglakaristused ei ole süüdimõistetut õiguskuulekamale teele suunanud. Kohtu hinnangul, arvestades eeltoodud isikut iseloomustavat materjali, ei ole V. Lubja ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt põhjendatud. Temast lähtuv oht uute, sh raskemaliigiliste kuritegude toimepanemiseks on liialt suur. Kuigi on positiivne, et V. Lubjal on olemas vabanemisjärgselt elukoht, ei kaalu see asjaolu üles tema kuritegelikke hoiakuid ja alkoholi tarvitamise probleeme. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul ei ole V. Lubja puhul võimalik jaatada, et tema puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V. Lubja ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole vangla ega ka kinnipeetava poolt esile toodud selliseid erakordseid asjaolusid, mis kohut veenaks süüdimõistetu edaspidises valmiduses õiguskuulekaks käitumiseks vabaduses – V. Lubja lubadused, tuginedes tema senisele elukäigule, selleks piisavat kaalu ei oma. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsja tasu 97,20 eurot, mis tuleb jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumiseks määratud pikendatud tähtaeg-6 kuud kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.