lg 2 p 4, 8 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 3 aastat 7 kuud, tingimisi katseajaga 3 aastat, millest 6 kuud allutatuna elektroonilisele valvele Viru Maakohtu 15.12.2020 määrus, millega pöörati Viru Maakohtu 21.11.2018 otsusega Veevo Grauberg-Toomemäele tingimisi mõistetud ärakandmata karistus 3 aastat 7 kuud vangistust täitmisele Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Alar Häidberg Süüdimõistetu Veevo Grauberg-Toomemägi (isikukood: 39610150275; vabanemisjärgne elukoht: x.xxxxxxxxxx xx x-x, xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx-xxxxx xxx-xxxxxxxxxxxxx, viibib vangistuses xxxxxxx xxxxxxxx ) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Raul Tosmann tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p 4, 8 järgi ja karistatud vangistusega 7 kuud.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 18.05.2016 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus 3 aastat vangistust ja Veevo Grauberg-Toomemäele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust.
lg 5 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Veevo Grauberg-Toomemägi 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, allub elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates seadme paigaldamisest ja täidab talle
Viru Maakohtu 15.12.2020 määrusega pöörati Veevo Grauberg-Toomemäele Viru Maakohtu 21.11.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 aastat 7 kuud vangistust täitmisele. Veevo Grauberg-Toomemägi viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 26.03.2021 ja lõpeb 26.10.
lg 2 p 1 - mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
lg 2 p 8 - osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamisele;
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Kinnipeetava iseloomustusele on lisatud dokument, millest nähtub, et 20.12.2022 teostas kriminaalhooldusametnik Piret Karlep elukohakontrolli aadressil x.xxxxxxxx xx x-x xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx, et kontrollida Veevo GraubergToomemägi elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on elukohas võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Veevo Grauberg-Toomemäe tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör märgib, et V. Grauberg-Toomemäge on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja vangistuses viibib teist korda. Tegemist on õigusrikkujaga, kes on kuritegusid kahel korral toime pannud vägivallaga (röövimised). Antud ajal on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on keeldunud täitmast ITK. Eeltoodust saab järeldada, et süüdimõistetu ei suuda isegi vangla range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu on väheusutav, et V. Grauberg-Toomemägi suudaks käituda õiguskuulekalt vabaduses ning täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Ta on varasemalt toime pannud uued kuriteod 3 katseajal ja rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. V. Grauberg-Toomemäe võimalikku ohtlikkust näitavad nii tema poolt toime pandud korduvad kuriteod, tema varasem elukäik, suhtumine õiguskorda, kui ka küsitav motivatsioon teha oma elus muutusi. Isiku suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud. Ta ei lahenda tekkinud probleeme sihipäraselt, samuti puudub oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Sellise suhtumise korral puudub veendumus, et V. Grauberg-Toomemägi suudaks edaspidi vabaduses elada seaduskuulekalt. Riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. Elukoha olemasolu ja lähedase toetus ei ole takistanud toime panemast uusi kuritegusid. Millest tingituna peaksid need praegu ära hoidma uued kuriteod, seda ei nähtu vangla poolt esitatud iseloomustusest. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Prokurör leiab, et Veevo Grauberg-Toomemäe tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kohtuistung 27.01.2023 Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu kinnitas, et kuriteod tema puhul ei jätku. Ta on vangistuses aru saanud, et kõik, mis ta on teinud, on vale ja on otsustanud, et alkohol, narkootilised ja psühhotroopsed ained tekitavad sõltuvust ja pahandust. Ta ei ole vihane ja ei taha teha kellelegi liiga. Tal on vägivallakuritegusid mitu tükki ja kui peaks välja saama, siis võtab kohe esimesel päeval Töötukassas arvele ja hakkab osalema tööharjutuse koolitustel, mida soovitas tema korteriomanik A.T . Soov on olla Jehoova usu tunnistaja, õppida piiblit ja jumalat, osaleda nendel koolitustel ja vestlustel ning olla hea inimene. Väljas oleks võimalus teenida tööharjutustel rohkem, kui vanglas, et saaks oma võlgasid tasuda kiiremini, et oleks võimalus alustada uut elu puhtalt lehelt ja mitte enam tarvitada alkoholi ega narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, võtta ennast kokku, näidata ennast heast küljest ja harida ennast väga palju. Tal on omandatud põhiharidus. Vanglas käib iga kuu psühhiaatri juures. Väljas on olemas psühhiaater dr. Aleksandr Spivak. Pöördub kohe tema poole ja tema saab aidata. Kui on väga suured mured, stress, ärevus, siis saab minna ka psühhiaatriahaiglasse 20 päevaks. Tal on kehtivad distsiplinaarkaristused, kuna nende põhjuseks on olnud tema enda psüühikahäired, ravimite mittemanustamine. Ta kogus neid, et saada suuremat doosi, et olla mõni päev rahulikult. Ühe kinnipeetavaga käitus vägivaldselt, tõukas teda endast eemale, sest ta ropendas vene keeles väga koledasti. Vabastamise korral kohustub alluma elektroonilise valvele ja annab selleks nõusoleku. Süüdimõistetu kaitsja avaldas kohtuistungil, et vangla iseloomustavate materjalide kohaselt on isikul diagnoositud psüühikahäired, psühholoogilised probleemid ja ta saab ka vastavat ravi, kuid see ravi ei toimi selles keskkonnas, kus isik viibib vaimse tervise tõttu. Tal on raskusi teistega, sest ta ise tunneb, et ta on impulsiivne, peab eemale hoiduma teistest, et mitte konflikti sattuda. Ta ei suuda seda olukorda valitseda ja seetõttu ta on palunud psühhiaatrite abi, et nad neid annuseid temale suurendaks, et ta suudaks keskenduda ja tal ei tekiks mõtlemishäireid ning põhjendamatuid ärevushäireid. Ta on mõelnud ka, et kuidas oma endisest kriminaalsest keskkonnast välja pääseda, sest ta ei soovi oma endisse elukohta minna. Ta on otsinud endale elukoha läbi A.T , et ta asuks elama xxxxxx-xxxxxxx, kus on eelmine kontingent, kellega ta on toime pannud varasemad kuriteod, et nendega kokku ta ei puutuks ka juhuslikult. Vaatamata sellele, et isikul on kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mida ka Riigikohus märgib tingimisi enne tähtaega vabastamist välistavate alustena, palub kaitsja kaaluda võimalust Veevo GraubergToomemägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve alla, milleks on tema nõusolek olemas. Katseajal käitumiskontroll seada ja need kohustused märkida ära. Kaitsja nõustub kõigi nende kohustustega. Kui isik on elektroonilise valve all, siis ta ei saa eraldi omaette elades õigustada oma käitumist, et teda sunniti või häiriti, et ta ei suutnud ennast valitseda. Isik saab loota ainult iseenda peale ja ta usub, et ta saab iseendaga hakkama. 4 II Kohtu põhjendus
lg 2 p 1 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Veevo Grauberg-Toomemägi on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist, et süüdimõistetul Veevo GraubergToomemäel on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral olemas nõuetele vastav elukoht; süüdimõistetu on vangistuse vältel osalenud majandustöödel ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Negatiivseteks asjaoludeks on süüteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ning käitumine vangistuse jooksul. Veevo Grauberg-Toomemägi on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, vangistuses viibib teist korda. Käesolevalt kannab süüdimõistetu karistust varguse toimepanemise eest, kui see on toimepandud korduvalt ja sissetungimisega. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud lisaks vargustele ka kehalise väärkohtlemine, röövi ja arvutikelmuse eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, impulsiivsus, grupi mõju, mõtlematu käitumine, puudulikud toimetuleku- ja probleemilahendusoskused. Süüdimõistetu varasem käitumine näitab, et ta ei tule toime käitumiskontrolli kontrollnõuete täitmisega ning paneb uue kuriteo toime katseajal. Korduv süütegude toimepanek näitab, et süüdimõistetu ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Viru Maakohtu 15.12.2020.a. kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-18-8662 nähtub, et Veevo Grauberg-Toomemägi rikkus katseajal korduvalt kohustust mitte tarvitada narkootikume ning ei ilmunud registreerimistele ja rikkus elektroonilise valve reegleid, mistõttu pöörati süüdimõistetule Viru Maakohtu 21.11.2018.a. kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat 7 kuud vangistust täitmisele. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel esineb süüdimõistetul probleeme ka alkoholi kuritarvitamisega. Isik on alkoholijoobes pannud toime nii kuritegusid kui ka väärtegusid. Negatiivne on, et vangistuse vältel on süüdimõistetul neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust on võimalik järeldada, et süüdimõistetu ei suuda isegi vangla range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu on väheusutav, et süüdimõistetu suudaks käituda õiguskuulekalt vabaduses. Negatiivne on, et süüdimõistetu on keeldunud individuaalse täitmiskava raames osalemast Tagasilanguse tugigrupi töös, mistõttu programm jäi läbimata. Eeltoodust järeldab kohus, et on väheusutav, et süüdimõistetu suudaks korrektselt täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid (näit. 5 osaleda sotsiaalprogrammis), kuna ta on suhtunud senise vangistuse vältel valikuliselt individuaalse täitmiskava täitmisse, mille on jätnud osaliselt täitmata. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Veevo Grauberg-Toomemägi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Veevo Grauberg-Toomemägi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja ei ole ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Veevo Grauberg-Toomemäele riigi õigusabi summas 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Veevo Grauberg-Toomemäelt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks. allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.