Obsah (4)

§ 184§ 74§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2023, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11429 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Al

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 74lg 2 alusel pöörati mõistetud vangistus 3 aastat 6 kuud täitmisele osaliselt.

Koheselt kuulus ärakandmisele 11 kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel jäeti ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat ja 7 kuud täitmisele pööramata, kui Vladimir Raukhiyaynen ei pane 2 aasta 7 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 21 ettenähtud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.02.

1. Kohtuotsus jõustus 14.01.
2. Viru Maakohtu 19.01.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-11429 rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Natalja Maikova 01.03.2017 erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Vladimir Raukhiyaynenile Viru Maakohtu 29.12.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 7 kuud vangistust. Vladimir Raukhiyayneni karistuse kandmise algus on alates 03.01.
3. Kohtumäärus jõustus 06.04.
4. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 7 korda. Käesoleva kuriteo, s.o narkootikumide vahendamise pani isik toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vangistuses alustas kinnipeetav 29.06.2022 riigikeele A1 taseme kursuse läbimist ning 14.10.2022 alustati vestlustega kuritegeliku käitumise ajenditest (sh narkootikumid) ja tagajärgedest. Kinnipeetav pisendab oma süüd, väites, et mingit majanduslikku kasu pole tema saanud ning narkootikume hankis ta vaid sõbra palvel. Tunnistab, et sõbra abistamine oli viga. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vahistamist aadressil xxxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mida kinnipeetav üüris ning kuhu ta soovib elama minna peale vabanemist. Enne seda elas isik enda sõnul Venemaal kirikus koos kirikuõpetajatega, kuna tal puudusid dokumendid. Isik tuli enda sõnul Eestisse
5. aasta detsembris. Kinnipeetaval on xxxx pass kehtivusega kuni 10.04.
6. Ennetähtaegsel vabanemisel soovib Vladimir Raukhiyaynen elama asuda aadressile xxxx. Korteris on olemas kõik eluks vajalik ning kommunaalvõlad puuduvad. 3 Korter sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning korteri omanik (I. M.) on nõus kinnipeetava elama asumisega antud aadressile. 04.07.2022 algatas Politsei- ja Piirivalveamet pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Kinnipeetav vabatahtlikult elamisloast loobunud ei ole, kuid on vestlustel ametnikega avaldanud, et soovib minna elama Venemaale. Isik omab keskeriharidust. Ta on lõpetanud Kohtla-Järve polütehnikumi santehniku erialal. Eesti keelt ei valda. Isik suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt. Kinnipeetava sõnul töötas ta Venemaal kirikus söögi ja eluaseme eest. Eestisse tulles ta tööle ei asunud. Varasemalt töötas isik Eestis firmas OÜ P, mis pidi tegelema kalandusega. Väidetavalt on töötanud seal ametlikult kokku 8 aastat. Töötamise registri andmetel on kinnipeetav töötanud ettevõttes I OÜ xxxx alates 21.12.2021 kuni vahistamiseni. Kinnipeetava sõnul ta vangistuses tööle ei hakka, kuna tervis pole hea. Viru Vangla meditsiiniosakonna hinnangul on kinnipeetav töövõimeline. Isiku sõnul tal enne vangistust sissetulekuid ei olnud ning sellest tulenevalt ta võlgnevusi ei tasunud. Vangla 01.11.2022 andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 2094,04 eurot ja vabanemisfondis on 223,08 eurot. Ennetähtaegse vabanemise korral plaanib Vladimir Raukhiyaynen tööle asuda ettevõttes OÜ B, mille juhatuse liige S. Š. kinnitas telefonivestluses, et on nõus võtma kinnipeetava enda juurde tööle abitööliseks. Kinnipeetava vanemad on surnud, õde elab xxxx, kuid temaga on suhted katkenud. Elukaaslast kinnipeetaval ei ole. Isiku sõnul on tal varasemast kooselust alaealine laps, kes elab Venemaal ning kellega ta telefoni teel suhtleb. Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetaval lapsi pole. Kinnipeetava sõnul ei ole tal suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav kannab praegu karistust narkootilise aine suure koguses käitlemise eest, mis on toime pandud grupis. Isik ise leiab, et ta ei ole mõjutatav, kuid grupis toimepandud kuritegu viitab teatavale mõjutatavusele. Kinnipeetav esitas käesoleva menetluse raames lähedaseks isikuks üksnes T. Z., kuid tõi välja, et isikul pole telefoni. Seega pole võimalik antud isikuga kontakti saada ning puudub teave selle kohta, kas isik omab vabanemisel tugivõrgustikku lähedaste näol. Isiku sõnul tarvitas ta enne vangistust pidude ajal lahjat alkoholi, enamasti veini umbes 1-2 pudelit korraga. Enda sõnul tal alkoholi tarvitamisega probleemi pole ning ta ei näe vajadust alkoholi tarvitamist vähendada. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval sõltuvusi ei ole diagnoositud. Varasema riskhindamise kohaselt on ta narkootikumidest proovinud kokaiini, ecstasyt ja kanepit. Isiku enda sõnul ei ole tal probleeme narkootikumidega, on lihtsalt tarvitanud. Praegu kannab kinnipeetav karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetav räägib vestlusel väga kiiresti ning sellest tulenevalt kaovad tal sõnalõpud ära ja tema jutt pole arusaadav. Isik kaldub vestlusel tihti teemast kõrvale ning räägib muid lugusid, mitte ei vasta küsimustele. Isik käitub impulsiivselt, teeb otsuseid hetkeemotsioonidest lähtuvalt, ei mõtle teo tagajärgedele. Kinnipeetav on varasemalt seadnud eesmärgiks kasvatada last, loobuda vene kodakondsusest ning elada Eestis, kuid käesolevalt on avaldanud, et soovib elama asuda Venemaale. Kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid näitab see, et ta keeldub vangistuses tööle asumast. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse positiivselt. Isik on kriminaalhooldusel olles rikkunud kontrollnõudeid, ei elanud oma elukohas, ei käinud registreerimisel, käis välismaal ilma luba küsimata, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Isik kuulutati tagaotsitavaks. Kinnipeetava sõnul on tal motivatsioon loobuda kuritegude toimepanemisest olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%. Arvestades asjaoluga, et Politsei- ja Piirivalveametis on menetluses Vladimir Raukhiyayneni elamisloa kehtetuks tunnistamine, ei toeta vangla isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. 4 Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vladimir Raukhiyayneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 03.08.
7. Katseajal kohustada teda täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 pdes 2,21,4,8,9 sätestatud kohustusi.

Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. Vladimir Raukhiyaynen kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Iseloomustuses on keegi öelnud, et korraga võib ta ära juua 1-2 pudelit veini, kuid see on täielik jama.

1. aastal oli ta kontaktisikult palunud luba käia xxxx poja juures, et talle raha üle anda, kuid tagasi tulles sattus ta politsei omavoli alla ning temalt võeti ära dokumendid ja raha. Ilma dokumentideta ta aga ei saanud, sest teda kontrolliti igas kohas. Ta läks elama Baikali juures olevasse kirikusse. Selleks, et saada Venemaal välispassi, oli vaja sissekirjutust. Ta elas ja töötas kirikus ning pärast mungad aitasid tal passi teha. Kui ta tegi passi ära, siis läks ta konsulaati Peterburis, kus ütles, et teda ei lasta üle piiri ja talle öeldi, et mine Valgevene kaudu. Niimoodi ta tegi ja tuli Eestisse tagasi 09.12.
2. See ei ole õige, et ta tuli Eestisse tagasi
3. aasta detsembris. Ta ju peab last abistama ja peab selleks töötama. Ta tahab, et teda elektroonilise valve asemel saadetaks välja Venemaale. T. Z., kes on xxxx, on tema õe õde, kes viibib haiglas ega räägi midagi. Õde ei ole tema päris õde. Kui kohus otsustab, et ei saa teda Venemaale saata, siis taotleb ta ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Tal on olemas töökoht OÜ-s B, mis tegeleb koristusega, lumekoristusega, ta oleks seal lihttööline. I. M. on tema tuttava sugulane. See korter, kuhu ta kavatseb vabaneda, on tühi. Politsei- ja Piirivalveametis on menetluses tema suhtes elamisloa kehtetuks tunnistamine. Ta kirjutas, et on siin sündinud ja üles kasvanud. Praeguses olukorras on ta nõus sellega, et kaotab elamisloa. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladimir Raukhiyayneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla Vladimir Raukhiyayneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et võib-olla peab suhtuma teatud kriitikaga sellesse iseloomustusse, mis vangla poolt on antud. Seda põhjusel, et selle iseloomustuse allkirjastanud isik ei ole lihtsalt saanud kõigest aru, mida Vladimir Raukhiyaynen temale on rääkinud, kuivõrd Vladimir Raukhiyayneni jutt on kiire ja keelebarjääri tõttu ei ole ametnik temast aru saanud. Seda on iseloomustuse allkirjastanud isik ise mõtlemise ja käitumise blokis ka selgitanud. See puudutab eelkõige neid asjaolusid, millele protesteeris ägedalt vastu Vladimir Raukhiyaynen ise. Näiteks kas või see alkoholi tarvitamise kogus, samuti Eestisse tulemise aeg, mis on siia kirja pandud, mis tegelikult võivad olla siiski valed. Seega tuleb kriitiliselt suhtuda sellesse iseloomustusse ja mitte jätta tähelepanuta Vladimir Raukhiyayneni enda selgitusi. Vladimir Raukhiyayneni näol on tegemist Venemaa kodanikuga, kelle soov oleks peale vabanemist lahkuda Eestist ja asuda elama Venemaale. Sama meelt on ka Politseija Piirivalveamet, kes on algatanud tema suhtes elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Taolisi juhtumeid on ennegi ette tulnud ja inimesed, kui tegemist on võõrriigi kodanikega, on lahkunudki Eestist oma asukoha riiki. Seega tekiks selline olukord, et kui Vladimir Raukhiyaynen vabastada koos kohustusega lahkuda Eesti Vabariigist, siis oleks situatsioon umbes nagu hundid söönud lambad terved. Kuid nüüd kui juriidiliselt ei ole selline käik 5 võimalik, siis on kaitsja seisukohal, et Vladimir Raukhiyaynenit on võimalik vabastada vangistusest enne tähtaega ka elektroonilise valve alla. Eeldused selleks on olemas. Tal on olemas elukoht ja samuti töökoht. Karistus, mille ta on ära kandnud, on oma eesmärgi täitnud. Ei saa unustada seda, et temale mõistetud karistusest kuulus kohesele ärakandmisele 11 kuud ja praegu on ta sisuliselt sama aja uuesti vanglas veetnud. On tõsi, et eksisteerib kohtulahend, mis saatis ta tagasi karistust kandma kui ta saabus Venemaalt Eestisse ja seal on käsitletud asja selliselt, et Vladimir Raukhiyayneni poolt on toime pandud mitmeid rikkumisi. Kuid ei saa siiski täielikult välistada või mitte arvestada Vladimir Raukhiyayneni selgitusi selle kohta, miks ta ei saanud tagasi pöörduda Eesti Vabariiki. Seega tema selgitusi tuleks arvestada ja vastavalt sellele hinnata ka seda asjaolu, kas tema poolt nende kriminaalhoolduse tingimuste rikkumine oli tahtlik või ei olnud. Ja seda just sellest aspektist, et kuigi siis saadeti Vladimir Raukhiyaynen karistust kandma, siis sellest hetkest on möödunud aasta, et kas ja kuidas on see täiendav vanglas viibimine mõjutanud Vladimir Raukhiyayneni käitumist või mõjutab Vladimir Raukhiyayneni käitumist vabaduses. Mis puudutab nüüd uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, siis neid protsente ei saa kunagi arvestada, sest ei ole näha, kuidas on see arvutuskäik tekkinud, kuidas need protsendid on siia saadud ja mida need lõpuks peaksid siis näitama. Iseenesest need protsendid ei ole ju suured. Kui nüüd muid asjaolusid arvestada, siis kaitsja leiab küll, et Vladimir Raukhiyaynen on võimeline tema vabastamise korral ülejäänud karistuse ära kandma vabaduses kriminaalhooldusel olles, eelkõige siis arvestades neid kogemusi kriminaalhooldusega, mis ta sai enne vanglasse saatmist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Raukhiyaynen ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab karistust esimese astme kuriteo eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest korduvalt ja grupis. Kuigi tegemist on ainsa kehtiva kriminaalkaristusega, ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta seda, et Viru Maakohtu 29.12.2016 otsuse kohaselt kuulus isikule mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest

§ 74

lg 2 alusel koheselt ärakandmisele 11 kuud ning ülejäänud karistus, s.o 2 aastat 7 kuud vangistust jäeti

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta 7 kuu pikkuse katseajaga ning isik allutati kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et juba käitumiskontrolli alguses 01.03.2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande isikule mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik oli lahkunud Eesti Vabariigi territooriumilt ilma kriminaalhooldusametnikult luba saamata, ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kohtu määratud alalises elukohas ega taotlenud luba elukoha vahetamiseks. Kuivõrd süüdimõistetu viibis Venemaal, kuulutati ta Viru Maakohtu määrusega tagaotsitavaks ning tabamisel nähti ette kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine. Süüdimõistetu tabati ja vahistati alles 6 03.01.

1. Vladimir Raukhiyayneni poolt esitatud versiooni kohaselt on rikkumised toime pandud seetõttu, et ta sattus Venemaal sekeldustesse, mistõttu ei saanud tagasi Eestisse pöörduda enne
2. aasta lõppu. Samas aga märgib kohus, et isiku poolt esitatud versiooni on põhjalikult käsitletud ka Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2022 määruses, millega jäeti Viru Maakohtu 19.01.2022 määrus süüdimõistetule Viru Maakohtu 29.12.2016 otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramise kohta muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et süüdimõistetu versioon ei ole usaldusväärne, sest ta ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tema seisukohta toetaks ning aastatepikkuse Venemaal viibitud aja jooksul ei teavitanud ta toimuvast ametivõime ning Eestisse jõudnunagi tegeles ta esmalt muude olmetoimetustega, mitte ei pöördunud kriminaalhooldusesse. Tähelepanuväärne on ka see, et hoolimata kriminaalhooldajalt eitava vastuse saamisest, lahkus ta Eesti territooriumilt, millega rikkus tahtlikult käitumiskontrolli nõudeid. Käesoleva menetluse raames toimunud kohtuistungil avaldas Vladimir Raukhiyaynen, et ta tuli Eestisse tagasi 09.12.2021, kuid teada on, et ise ta kriminaalhooldusesse ei pöördunud. Töötamise registri andmetel on kinnipeetav töötanud ettevõttes I OÜ xxxx alates 21.12.2021 kuni vahistamiseni. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral on suuteline käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid korrektselt täitma, eriti arvestades seda, et ta on avaldanud soovi elama asuda Venemaale. Lisaks sellele märgib kohus, et kinnipeetav on selgitanud, et tal on vaja toetada oma poega ning selleks peab ta töötama, samas vangistuses on isik tööst keeldunud. Iseloomustusest nähtub, et isik keeldub tööst, kuna tervis ei ole hea, aga Viru Vangla meditsiiniosakond on hinnanud isiku töövõimeliseks ning vabaduses on isik enda sõnul motiveeritud asuma tööle, mistõttu ei pea kohus usutavaks isiku väiteid selle kohta, et ta ei saa vangistuses tööle asuda tervisest tulenevatel põhjustel, pigem on see seotud isiku negatiivsete hoiakutega vangistuses töötamise suhtes. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid 2094,04 eurot ja vabanemisfondis on tal 223,08 eurot. Arvestades asjaolu, et isik on pannud kuriteo toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, säilib kohtu hinnangul risk, et isik võib vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel panna toime uusi kuritegusid. Kuriteo toimepanemine grupis viitab sellele, et isikul on kriminaalse taustaga tuttavaid, kelle poolt ta võib olla mõjutatav. Kohus möönab, et isiku käitumises vangistuses esineb ka positiivseid asjaolusid, nimelt puuduvad tal distsiplinaarkaristused ja ta on alustanud riigikeele A1 taseme kursuse läbimist ning temaga viiakse läbi vestluseid kuritegeliku käitumise ajenditest ja tagajärgedest. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib pidada positiivseks seda, et isikul on olemas elukoht üürikorteri näol ning võimalus asuda tööle OÜ-s B xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu aga kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval ajal üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus, mistõttu jätab kohus Vladimir Raukhiyayneni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 200,16 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 06.01.2023 kohtumäärus 1-16-11429 jõustus
4. veebruaril 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent