← Eesti

3-21-1228/50

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1228 Haldusasi X kaebus - Eesti Kultu

§ 1lg 1).

Sihtotstarve tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt kindlat või määratud otstarvet

  1. Jõgevamaa ekspertgrupi raha jagamise korra p 3.1.
  2. kohaselt eraldatakse loomingulisi stipendiume füüsilistele isikutele loometööle pühendumise eesmärgil (haldusakti andmise ajal kehtinud redaktsioon – 31.01.2022 vastuse lisa 1). Vastustaja raha jagamise üldkorra p 5.5.
  3. kohaselt maksab vastustaja raha välja eralduse saajale
  4. Nimetatud sätetest koostoimes tuleneb, et saadud toetust või stipendiumi tuleb kasutada vastavalt selle eesmärgile. Stipendiumiga ei ole ettenähtud peale taotleja muu isiku toetamist. Isiku loometööd ei toetata sisuliselt olukorras, kus stipendium makstakse mistahes muu isiku kontole, mh heategevuseks vms. Selline toetus ei toeta konkreetselt kaebaja loometööle pühendumist. Loometööle pühendumise stipendiumi eesmärgiks tuleb ka pidada loome-isiku rahalist toetamist, mitte nt moraalse rahulolu saavutamist, et on olnud võimalik soovitud heategevust, maailmavaadet või muud kõrvalist isikut toetada. Kui stipendium on makstud muu isiku kontole, on üksnes sellel muul isikul nõudeõigus panga vastu pangakontole laekunud raha väljamaksmiseks. Vastustajalt ei saa ka mõistlikult eeldada kontrollimist, kas kaebajal on mingil õiguslikul alusel nõudeõigus muu kolmanda isiku vastu. Kuigi kaebaja võib oma pangakontole laekunud stipendiumit hiljem kasutada määratlemata kulutusteks, peab vastustajal olema siiski võimalik veenduda, et stipendium laekub kaebaja vara sekka. Stipendium, mis ei laeku kaebaja vara sekka, ei saa ka kaebaja loometööle pühendumise eesmärki toetada.
  5. Ka juhul, kui kaebaja pereliige hooldab faktiliselt kaebajat, ei tähenda see, et vastustaja antav stipendium tuleks kanda pereliikme pangakontole, millega see saaks osaks pereliikme varast. Ka eestkoste korral, mida kaebajale kohtule teadaolevalt määratud ei ole, peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna (perekonnaseaduse § 183 lg 3). Eeltoodu kinnitab ka, et kaebajat ei ole diskrimineeritud tema puudest tulenevalt. Kohtule ei nähtu ja kaebaja ei väida, et vastustaja kannaks puudeta isikust taotleja korral toetuse mõne muu isiku pangakontole. Puude olemasolu võib küll tähendada seda, et isiku suhtes tuleb teha kohandusi, et tal oleks võimalik teiste isikutega samaväärselt ühiskonnas osaleda. Puude olemasolul ei tähenda aga eeltoodu, et tuleks tagada stipendiumi saamise võimalus muu isiku, s.o pereliikme, muu hooldaja või sotsiaaltöötaja pangakontole. Saadav stipendium peab sõltumata sellest, millist abi kaebaja vajab, jääma kaebaja varasse. Seega tagatakse vajadusel praktikas hooldajale või eestkostjale pangakontole juurdepääs kas volikirja, kohtumääruse või seaduse alusel. Kohus märgib ka, et kaebaja on ise kinnitanud, et tema õel on juurdepääs kaebaja enda pangakontodele ning kaebaja enda pangakontodelt nähtuvad majandustehingud (kaebuse lisad 4 ja 29). Seega puudub vajadus mistahes kohanduseks vastustaja poolt.
  6. Kaebajat ei ole tema sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenevalt diskrimineeritud. Kohus saab aru, et seda kohtlemist tuleb eristada puude alusel kohtlemisest. Sotsiaalmajanduslik seisund kirjeldab üksikisiku või perekonna suhtelist asetust ühiskonnas ja on määratletud selliste teguritega nagu haridustase, amet, sissetulek, majanduslik heaolu, maja või auto omamine, vanus, rahvus, elukoht, perekonnaseis jne. 2 3 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=sihtotstarve&F=M https://www.kulka.ee/taotlemine/eesti-kultuurkapitali-raha-jagamise-uldkord 6

(10)Kohtule ei ole ilmselge, milles seisneb (puudest eraldiseisvalt) sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenev kaebaja ebavõrdne kohtlemine. Kaebaja ei ole seda ka kohtumenetluses täiendavalt selgitanud (vt 29.06.2021 määruse p 5). Kohtule ei nähtu asjast, et näiteks majanduslikult paremas seisundis, teistsuguse hariduse, rahvuse, elukoha või perekonnaseisuga vms inimestel võimaldataks stipendiumi saamist kolmanda isiku pangakontole. Samale seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 11.10.2021 määruse punktis 16.
  1. Kohus võib oletada, et mõnikord võib isik olla huvitatud toetuse või stipendiumi saamist mõne muu isiku kontole seetõttu, et tema enda kontod on tema enda vastu esitatud nõuete tõttu arestitud ja kontole laekuva summa vastu pöörataks mõni sissenõue (vt ka kaebuse lisa 31). Sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenevaks põhjendamatuks ebavõrdseks kohtlemiseks ei saa aga lugeda olukorda, kus isikul ei võimaldata sissenõudja nõude vältimiseks sissetulekuid mujale suunata.
  2. Vastustaja võimalik varasem ebaõiguse halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda sellise halduspraktika jätkamist, kui isiku suhtes on toimitud õiguspäraselt. Seetõttu ei ole oluline, kas ja mitu korda on varem toetust makstud kaebaja õe arveldusarvele või milliseid pangakontosid on taotlust esitades infosüsteemis võimalik sisestada. Vastustaja raha jagamise korra p 5.5.
  3. tuleb eesmärgipäraselt tõlgendada, et raha kuulub väljamaksmisele üksnes isikule endale, s.o tema panagakontole. Sealjuures reguleerib säte ka raha väljamaksmist pärast stipendiumi andmist haldusaktiga. Haldusaktiga ei ole määratletud stipendiumi maksmise viisi. Haldusakti või ka kohtuotsuse täitmine võib osutuda võimatuks ka isikust tulenevatel põhjustel, nt kui isik keeldub esitamast nõutavaid andmeid, kuhu ülekanne teha. III
  4. Kaebaja loometöötoetuse taotlus vaadati Jõgevamaa ekspertgrupi poolt 11.03.2021 sisuliselt läbi (3-21-1228, dtl 156 jj). Protokolli nr 5/2021-04M lisa 1 kohaselt jäeti kaebaja taotlus (järjekohaga 7, nr M04-101/0067 häältega 1/4 rahuldamata, kuna ekspertide kaalutlusotsuste kohaselt ei leidnud taotlus konkurentsis piisavalt toetust (3-21-1228, dtl 160 ja 168). Seega on kaebaja konkreetne taotlus sisuliselt läbi vaadatud ega ole menetluslike puuduste tõttu läbi vaatamata või menetlemata jäetud. 15.

§ 16

lg 6 sätestab, et (sihtkapitali) nõukogu otsuseid ei vaidlustata, välja arvatud juhud, kui on rikutud käesoleva paragrahvi

  1. ja
  2. lõiget. Sama paragrahvi lõiked 3 ja 5 sätestavad, et nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt viis nõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees (lg 3) ning nõukogu otsused protokollitakse ning tehakse teatavaks ühe nädala jooksul Kultuurkapitali juhatajale (lg 5).

§ 161

lg 2 alusel kohaldatakse ekspertgrupi töökorra kohta sama seaduse §-s 16 sihtkapitali nõukogude kohta sätestatut. Otsuste vaidlustamise kohta

§ 161

erisusi ette ei näe.

§ 1

lg 31 järgi kohaldatakse samas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades

erisusi. Kohus leiab, et

sätteid on võimalik tõlgendada põhiseaduskonformselt kehtivat halduspraktikat arvestades järgmiselt.

§ 16

lg 6 on vastu võetud koos

algse redaktsiooniga 01.06.1994 ja jõustunud 01.07.1994. Sel ajal puudus Eesti õiguskorras kodifitseeritud haldusmenetluse põhimõtted ja haldusmenetlust kujundas valdavalt kohtupraktika. Sellele viitab ka asjaolu, et

§ 1

lg 31, mille kohaselt kohaldatakse vastustaja tegevusele haldusmenetluse seadust, jõustus alles 01.08.2002 haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seadusega4. Vaadeldes

§ 16

lg 6 koosmõjus sama paragrahvi lgtega 3 ja 5, mille rikkumise korral on selgesõnaliselt vaidlustamine lubatud, ilmneb sellest, et seadusandja on pidanud võimalikuks vastustaja otsuse vaidlustamist menetluslike või vormiliste rikkumiste 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/184811 7

(10)tõttu. Vastustaja tegevus stipendiumite andmisel on suures osas diskretsiooniline. See tähendab, et vastustajal on piiratud vahendite jagamisel äärmiselt lai kaalutlusõigus otsustamaks, millist kunstnikku, esinejat või sportlast toetada. Sellised sisulised kaalumisotsused ei ole objektiivselt vaidemenetluses või kohtumenetluses kontrollitavad. Riigikohus on juba 14.10.2003 otsuses nr 3-3-1-54-03, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Ka kehtiv HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on ka 09.08.2016 otsuses selgitanud, et kui võistlus toimub mh tööde kunstilise taseme alusel, võivad žüriiliikmete hinnangud sisaldada ka subjektiivseid elemente ning neid ei pruugi olla võimalik kohtumenetluses kehtivate mõõdupuude järgi põhjendada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus teleoloogilisest tõlgendusest lähtuvalt, et seadusandja on soovinud

§ 16

lg 6 sätestamisega välistada küll vastustaja otsuste sisulise kontrolli võimalust, kuid mitte otsuse vormi- või menetlusnõuete järgmise kontrolli. Seadusandja on küll proovinud seaduse vastuvõtmisel loetleda menetlusnõudeid, mille rikkumine peab kohus kontrollima, kuid arvestades veel väljakujunemata halduspraktikat

  1. aastal, ei ole see täiel määral õnnestunud. Selline laiendav tõlgendus on kooskõlas nii põhiseaduse § 15 lg-ga 1 kui ka kehtiva kohtupraktika ja seadusandlusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal on käesolevas asjas kaebeõigus üksnes menetlus- ja vorminõuete järgmise kontrollimise osas. Osas, milles vastustajal on kaalutlusõigus, eelkõige nõuetele vastavate taotluste seast kandidatuuride valimine, puudub kohtuliku kontrolli võimalus otsuse sisulise õigsuse üle täielikult. Kultuurkapitalil, sh selle allüksustel on väga lai kaalutlusõigus, kellele toetust anda. Kuna toetust antakse kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi toetamiseks5, ei ole sellised otsused ka objektiivselt kohtu poolt hinnatavad. Kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorum. Arvestades ka konkreetse hinnangulise otsuse õigusliku regulatsiooni hõredust, hindamist spetsiifiliste õigusväliste teadmiste, mitte õiguslike kriteeriumide alusel ning seda, et üksikisikul puudub subjektiivne õigus saada Kultuurkapitalilt toetust, vaid toetust antakse avaliku huvi edendamiseks, puudub kohtul asja olemusest tulenevalt võimalus sisulist hindamist kontrollida (vt Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p 14). Kaebaja taotlust ei ole jäetud läbi vaatamata, vaid seda on sisuliselt hinnatud ja otsustatud jätte rahuldamata, mis viitab menetluslike puuduste puudumisele. Küsimus sellest, kas toetus tulnuks Eesti kultuuri säilitamiseks ja edasiarendamiseks anda ühele või teisele loomeinimesele, ei ole enam õiguslik, vaid esteetiline ja otstarbekuse küsimus, kuhu kohus ei sekku. Eeltoodust puudub ka vajadus põhjenduste järele, miks kaebaja kandidatuur ei osutunud valituks.
  2. Kohus hindab 11.03.2021 haldusakti selle andmise aja seisuga. Asjas ei ole vaidluse all, et sellel kuupäeval selline otsus tehti. Otsusest teavitamisega viivitamine ei mõjuta otsuse õiguspärasust ega tingi kaebaja taotluse rahuldamist. Haldusakti andmise või kättetoimetamisega viivitamine toob õiguslikke tagajärgi üksnes erandlikel juhtudel, kui seda sätestab seadus. Näiteks sätestab MKS § 98 maksusumma määramise aegumistähtaja ning KonkS § 27 lg 5, et koondumine on lubatud, kui Konkurentsiamet ei ole ühtegi otsust teinud. Tegemist on erandliku regulatsiooniga ning analoogset eran5 Jõgeva ekspertgrupi tegevuse eesmärgid on sisult samasugused: https://www.kulka.ee/ekspertgrupid/jogevamaa/raha-jagamise-kord p 2.1 8

(10)dit ei näe ette ka

. Kohtule ei nähtu ka otsusega teavitamise viivitamise osas kaebaja mistahes ebavõrdset kohtlemist tema sotsiaalmajandusliku seisundi või puude tõttu. Otsusest teadasaamisest viivitus ei ole tinginud ka viivitust kaebemenetluse alustamisel, kuivõrd kaebaja on mõlemad 11.03.2021 otsused vaidlustanud samas kaebuses (vt kohtuotsuse osad II ja III) ning konkreetse asja asjaolusid arvestades ei oleks ka kohtueelne vaidlustamine toonud kaasa teistsugust tulemust (vt eelmine punkt). IV

  1. Kaebaja esitas 19.05.2021 Jõgevamaa ekspertgrupile loomingulise stipendiumi taotluse maalikunsti valdkonnas (haldusasjas nr 3-21-1626, kaebuse lisa 1). Kaebaja taotluses toodud pangakonto number (lõpuga 431), kuulub kaebaja õele (3-21-1626, dtl 257) Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, s.o oma pangakonto andmete esitamiseks (lisa 2). Vastustaja tugines Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p-le 5.5.1, mis sätestab, et Kultuurkapital maksab otsusega määratud raha eralduse saajale välja kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest, kui lepingus, käesolevas korras või erikorras ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja saatis esitatud andmed uuesti (samas). Vastustaja 08.10.2021 vastusest kaebusele haldusasjas nr 3-21-1626 nähtub, et Jõgevamaa ekspertgrupi 11.06.2021 protokolli nr 12 lisa 1 kohaselt jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, kuna Jõgevamaa ekspertgrupp ei menetle taotlusi millele taotleja ei ole lisanud oma pangakonto andmeid (järjekohanr 11, taotlus nr M04-102/0112, dtl 233 ja 239), hääletustulemusega 1/
  3. Kaebajale pidi olema 19.05.2021 teada, et toetuse saamiseks on nõutav tema enda panagakonto andmed (vt kohtuotsuse eelnevad osad). Kuigi kohtul ei ole värskeimat, 08.06.2021 parandatud taotlust, ei väide kumbki pool, et kaebaja ei oleks saanud vastustaja nõudest aru või oleks 08.06.2021 esitanud mõne endale kuuluva pangakonto andmed. Ka kaebaja hilisemad väited (3-21-1626 dtl 58) ja kaebus viitavad sellele, et kaebaja on jätkuvalt jäänud enda algse taotluse juurde, et toetus kantaks selle määramisel tema õe kontole. Olukorras, kus kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks oli juba kord tähtaeg antud, ei tule sama puuduse kõrvaldamiseks tähtaega anda korduvalt. Kaebaja seisukohtadest ka nähtub, et ta ei pea seda nõuet õigustatuks ega soovi oma pangakonto andmeid anda. Seega ei oleks kaebajale veelkord sama puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmine olnud ka eesmärgipärane.
  4. Haldusmenetlus isiku taotluse alusel toimub reeglina kahes etapis: - hinnatakse taotluse nõuetele vastavust, sh kontrollitakse, kas esitatud on nõutavad andmed ja dokumendid, tasutud riigilõiv, taotlus allkirjastatud vms; - kui taotlus on nõuetekohane, otsustatakse sisuliselt, kas taotlus lahendada. Käesoleval juhul leidis vastustaja, et kaebaja taotlus ei vasta nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, ei hinnatagi taotlust sisuliselt. Protokolli lisas on toodud minimaalsed põhjendused, miks taotlust ei menetletud, s.o sisuliselt läbi ei vaadatud. Arvestades konkursi alusel antavate toetuste menetlemise eripära, võibki protokollis olla kajastatud üksnes põhiline kaalutlus, mida on võimalik hiljem kohtumenetluses avada. Kohustust esitada oma pangakonto andmed, on kohus käsitlenud eelnevalt. Samuti on kohus käsitlenud kaebajat sotsiaalmajandusliku seisundi ja puude tõttu erinevalt kohtlemist, mistõttu kohus neid põhjendusi ei korda. Kohtul puudub mõistlik kahtlus, et selle otsuse, sh hääletamise teel on teinud ekspertgrupp. Ka on läbi viidud eelnev haldusmenetlus, s.o antud kaebajale võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Puudub ka mistahes vajadus taotluse menetlemise kohta täiendavalt isikuid üle kuulata. Kohus märgib, et ka 9

(10)sisulise menetlemise korral ei ole esteetilis-kunstilistest vaidlustes vastustaja kaalutlused või muud põhjendused sisulise valiku kohta kohtulikult kontrollitavad (vt kohtuotsuse osa III). V
  1. Kaebaja on esitanud kahjunõude vastustaja kahe tegevuse peale – loomingulise stipendiumi välja maksmata jätmine, mida kohus käsitles osas II; ning 17.06.2021 otsus, millega jäeti kaebaja loometöötoetuse taotlus rahuldamata, mida kohus käsitles osas IV. Kohus on eelnevalt sedastanud, et vastustaja tegevus on õiguspärane. Seega puudub kahjunõude rahuldamise esmane tingimus ehk vastustaja tegevuse õigusvastasus (RVastS § 7 lg 1). Kohus märgib, et tuleb eristada erinevaid toetuseid: - isiku põhiõiguste tagamiseks loodud toetused, nt abi saamiseks vanaduse, puude, töökaotuse või puuduse korral (PS § 28 lg 2), kus toetuse saamisest sõltub otseselt isiku elu, tervis ja igapäevane hakkama saamine; - riigi poolt vabatahtlikult antavad toetused, mille osas võib isikul olla mõistlik veendumus, et kuni ta vastab kindlaks määratud objektiivsetele nõuetele, siis ta selle toetuse ka saab (erinevad ettevõtlustoetused, ettevõtluse alustamise toetus TTTS § 19 mõttes jne); - kunstiliste ja esteetiliste hinnangute alusel antav toetus, auhind või konkursivõit, mille lõplik hinnangute õigsus ei ole kohtulikult kontrollitav (nt kes on parim kunstnik või klaverimängija). Isikul on õigustatud ootus, et riik tema esmavajadused rahuldab; ka võib olla isikul teatud määral õigustatud ootus, et kui tema taotlus vastab objektiivsetele nõuetele ning kaalutlusõigust võimaldav osa puudub, et esitatud taotlus rahuldatakse. Küll aga ei teki inimesel õigustatud ootust, et tema loomelist tööd või tegevust peetakse toetuse vääriliseks. Õigustatud ootus ei tähenda siinkohal, kas konkreetselt kaebajal ootus tekkis, vaid seda, kas ka keskmise kõrvaltvaataja pilguga nähtub, et vastustaja tegevus õigustas kaebaja poolt stipendiumi saamise ootust või lootust. Sellist tegevust või lubadust vastustaja tegevusest ei nähtu; sh on vastustaja varem jätnud kaebaja taotluseid rahuldamata. Kaebajale pidi ka vastustaja järjekindlast seisukohast, et esitada tuleb isikliku pangakonto andmed, selge olema, et talle võidakse jätta toetus andmata või välja maksmata. Seetõttu oli kaebaja arvestus, et stipendium on tulemas, alusetu. Ka mistahes pettumus haldusorgani tegevuses, sh kui see ei ole seotud otseselt inimväärikuse ja toimetule tagamiseks antavate toetustega, ei pea olema riive möönmisel rahaliselt hüvitatav. Lisaks oli kaebajal lihtne puudus kõrvaldada ning sellise puuduse kõrvaldamine ei tungi inimväärikuse ega eraelu kaitse tuuma. Kui isik taotleb avaliku võimu kandjalt riigieelarvest toetust, on tavapärane, et see kantakse isiku enda pangakontole, mitte vabalt valitud muu isiku kontole või muuks otstarbeks. Kaebaja väidetud tagajärjed ei ole proportsioonis vastustaja tegevuse, kaebajalt nõutu ega ka keskmise isiku vaatest mõistlikult ettenähtavaga. Seega ka õigusvastase tegevuse möönmisel, tuleks kahju hüvitis jätta välja mõistmata (RVastS § 13 lg 1 p-d 1, 3 ja 4). VI
  2. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse kõigi nõuete osas rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse jõustumisel ja avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.