Obsah (10)

§ 407§ 444§ 163§ 174§ 3111§ 138§ 175§ 477§ 218§ 177

Tsiviilasi nr 2-22-14208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14208 Tsiv

) § 3111 lg 51 alusel kättetoimetatuks saatmisest viie tööpäeva möödudes. Kohus loeb hagiavalduse koos lisadega ning 28.09.2022 menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kättetoimetatuks 14.10.2022. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2/4 KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.

1. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 15 600 eurot, viivisest 160,70 eurot, kahjuhüvitis 450 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 24.09.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
2. Hageja viitab hagiavalduses VÕS § 113 lg-le 1 ning märgib, et nõuab kostjalt viivist määraga 0,35% päevas. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest ei nähtu, et pooled oleksid viivisemääras kokku leppinud. Seega puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt viivist seadusjärgsest (antud juhul VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud) määrast kõrgemas määras. Üksnes hageja poolt arvel viivisemäära märkimist ei saa pidada poolte kokkuleppeks viivisemäära kohta, seda üldjuhul isegi siis, kui kostja oleks arve allkirjastanud (vt ka Riigikohtu 17.12.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Seega ei ole hageja viivisenõue 08.08.–23.09.2022 eest õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata 2405,50 euro (2566,20 – 160,70 (s.o 15 600 * 0,08 / 365 * 47)) ulatuses. 6.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv hageja kanda ning muud menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust, poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et riigilõivu suurus esitatud ja rahuldatud nõudeid arvestades on erinev, samas ei ole hagi osaline rahuldamata jätmine seotud kostja vastuväitega. 7.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimekirja järgi on tema menetluskuluks riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulu 581,25 eurot (4,65 t * 125 eurot/t käibemaksuta). Kohus toimetas menetluskulude nimekirja kostjale kätte

§ 3111lg 51 alusel 23.11.2022, kostja ei ole seisukohta esitanud.

Hagihind on 19 864,20 eurot ja rahuldatud osa arvestades 17 458,70 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 17 458,70 eurot 3/4 riigilõivu 980 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 980 eurot.

§ 138

lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulud menetlusosalise esindaja kulud.

§ 175

lg 1 I lause järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas menetluskulude suurusele on esitatud vastuväide. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (

§ 174lg 8).

Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (

§ 477

lg-d 5 ja 7) (vt nt Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Hagejat esindas

§ 218lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja.

Esindaja tunnitasu 125 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus peab ajakulu põhjendatuks 2 t ulatuses. Asi ei ole õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas, vaidlust poolte vahel ei toimunud. Hagiavaldusest nähtuvalt analüüsis ja täpsustas hageja lepinguline esindaja asjaolusid juba kohtueelses menetluses. Esindatavale menetluse käigust ülevaate andmist ei pea vastaspool hüvitama. Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 250 eurot (2 t * 125 eurot/t). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1230 eurot (980 + 250). Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata riigilõivu 70 euro ja lepinguse esindaja kulu 331,25 euro, kokku 401,25 euro ulatuses.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4