Obsah (6)

§ 15§ 6§ 13§ 23§ 14§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-155 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise j

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 sätestatud alused ja

§ 6⁸ p 6 nimetatud põhimõte.

Taotluse põhjendused on alljärgnevad: 1.1. PPA selgitab esmalt, et Tadžikistani kodanik X (sündinud XX XX XXXX Tadžikistanis) (edaspidi isik) peeti 22.01.2023 kell 13:15

§ 15

lg 1 alusel PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse järelevalveametnike poolt 48-tunniks kinni aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isikule PPA poolt väljastatud pikaajaline D-liiki viisa nr EST100255264 oli tunnistatud kehtetuks 18.01.2023 PPA otsusega nr 0076/

1. Seega alates 18.01.2023 viibib X Schengeni viisaruumis, sh Eestis, ilma seadusliku aluseta. 1.
2. Tadžikistani kodanik X ehk isik saabus Schengeni viisaruumi 05.12.2022 Eesti Vabariigi kaudu (Narva maantee piiripunkt) kasutades selleks Tadžikistani kodaniku passi nr XXXXXX (kehtivus 1 26.04.2022-25.04.2032) ja Eesti pikaajalist D-liiki viisat nr EST100255264 (esialgne kehtivus 05.12.2022-04.12.2023). Tema lühiajalise töötamise registreering (edaspidi LTR) oli PPA-s registreeritud ettevõttesse SOLPINE OÜ (reg. kood 12579376) ajavahemikuks 01.10.202228.12.2023, aga Eestisse jõudes alustas isik tööd hoopiski ettevõttes BOLT Technology OÜ (reg. kood 12417834) toidukullerina, kuhu isikule ei oldud taotletud LTR-i ehk isiku töötamine ei olnud PPA-s registreeritud. 28.12.2022 pani X Eestis viibides toime süüteo, rikkudes mootorsõidukit juhtides liiklusmärgi nr 312 „mootorsõidukite sõidu keeld“ nõudeid ning osutades ajutiselt Eestis viibiva välismaalasena samal ajal BOLT toidukulleri teenust, omamata selleks kehtivat PPA poolt väljastatud LTR-i. Oma tegudega rikkus isik liiklusseadust (edaspidi LS) § 16 lg 2 ja välismaalaste seadust (VMS) § 104 lg 2 nõudeid. Isiku toimepandud süüteod olid kvalifitseeritavad LS § 242 lg 1 ja VMS § 304 järgi kui väärteod. Isiku suhtes alustati väärteomenetlus ning isik oli nõus tema suhtes kiirmenetluse läbiviimisega. Kiirmenetluse otsusega määrati isikule liitkaristusena rahatrahv 160 eurot. 18.01.2023 teostas X taas BOLT toidukulleri teenust. Isik peeti kinni väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 44 lg 1 p 3 ja 4 alusel (isik võib jätkuvalt toime panna väärtegusid ning võib menetlusest kõrvale hoiduda) ning 19.01.2023 andis rikkuja oma tegudest aru Harju Maakohtus. Kuna varasemalt määratud rahatrahv soovitud mõju ei avaldanud ning isik jätkas õigusrikkumiste toimepanemist, jagas kohus kohtuvälise menetleja seisukohta, et kasvatatavat mõju omab menetlusaluse isiku suhtes üksnes aresti kandmine. 19.01.2023 Harju Maakohtu otsusega nr 4-23-221 tunnistati Tadžikistani kodaniku X süüdi VMS § 304 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõisteti karistuseks 4 päeva aresti. 18.01.2023 viis piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnik isiku suhtes läbi küsitluse. Läbiviidud küsitluse raames isik kinnitas, et Eestisse saabudes asus tööle ettevõttesse Bolt Technology OÜ, kuna tal polnud võimalik kohe tööle asuda ettevõttesse Solpine OÜ. Isik arvas, et kui ta avab LHV pangas ettevõtluskonto ja tasub riigile kohustuslikke makse, on tema poolt kõik seadustatud ning seejärel alustas tööd toiduveo teenust osutava kullerina. 18.01.2023 PPA otsusega nr 0076/2023 tunnistati kehtetuks Xi Eesti pikaajaline D-liiki viisa nr EST100255264 VMS § 78 lg 2 p 3 ja 6 alusel (väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ning isik kujutab ohtu avalikule korrale). Kuna isiku pikaajaline D-liiki viisa oli kehtetuks tunnistatud, lisaks oli PPA eelnevalt kindlaks teinud, et isikul puuduvad muud viibimisõigused teistes Schengeni liikmesriikides (lühi- või pikaajalised viisad, tähtvõi pikaajalised elamisload, muud kodakondsused), viibib isik Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. Välismaalase suhtes, kes viibib Eesti territooriumil ilma seadusliku aluseta, on PPA kohustatud alustama illegaalimenetlust ning koostama ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. PPA hindas saadud teavet kogumis ja isiku varasemat käitumist Eesti õigusruumis ning leidis, et isik ei ole usaldusväärne välismaalane ning isiku suhtes esinevad lahkumisettekirjutuse sundtäitmise asjaolud. PPA koostas isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052263994 Eestist lahkumiseks, mille isik peab täitma kohe ning kohaldas tema suhtes Schengeni sissesõidukeelu 5 (viieks) aastaks. Taotluse esitamise hetkeks on isiku lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustus täitmata ja kuulub sundtäitmisele. 1.
3. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Xil käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. Xile tehti 18.01.2023 ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele. Tulenevalt

§ 13

lg 1 ettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. PPA leiab, et X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on 2 proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. X puhul on põgenemisoht põhjendatav

§ 6

⁸ p 6 kohaselt, sest välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X ei kasutanud talle väljastatud viisat eesmärgipäraselt. Vaatamata sellele, et isik oli teadlik, et tema viibimine Schengeni alal on seotud kindla eesmärgiga – töötamine Eestis, viisa on väljastatud Eestis töötamiseks kindlate tingimuste järgides, töötas Bolt toidukullerina olles eelnevalt juba karistatud samalaadse rikkumise eest. PPA leiab, et X on oma tegevusega loonud reaalse ohu avalikule korrale. Maakohus nõustus PPA seisukohaga ning mõistis isiku suhtes raskeima karistuse liigi – aresti. Samuti X andis PPA-le teada, et ta ei soovi lahkumiskohustuse täita. PPA peab vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi Xi kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, sest tema huvi jääda Schengeni alale on suurem, kui kodumaale naasta. Vastavalt

§ 14

lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Tadžikistani Vabariiki. Tiheda lennuühenduse Eesti ja Tadžikistani vahel puudumise tõttu ei ole võimalik X väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA on broneerinud isikule lennupiletid 01.02.2023 kell 12:30 väljuvale lennule Tallinn-Istanbul-Dušanbe. Lisaks on PPA kohustatud taotlema Türgi Vabariigilt transiidiluba vähemalt viis päeva enne planeeritavat reisi, et lennureis saaks toimuda soovitud kuupäeval.

1. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde.
2. Kohtuistungil märkis X, et ta soovib juhul, kui tal ei ole mingit võimalust Eestisse jääda, võimalikult kiiresti koju saada. Samuti märkis ta, et tal ei ole pretensioone kinnipidamistingimuste osas. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 15lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5.

§ 15

lg 1 sätestab, et 1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 3

§ 23

lg 1 p 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. 6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht.

§ 68

p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub siinkohal PPA seisukoha selles, et isik on oma käitumisega näidanud, et tema suhtes esineb põgenemisoht. Eeltoodu järeldub eelkõige sellest, et ta on 18.01.2023 PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroos tehtud küsitlusel selgelt väljendanud, et ta ei soovi ei Eestist ega Schengenist lahkuda (lahkumiskohustust täita), sest vajab siinolekut töötamiseks, et tasuda Eestisse tulekuks naabritelt võetud laenud ja vaja ka raha laste pulmade korraldamiseks. Selle seisukoha tõepärasust kinnitab täiendavalt ka asjaolu, et isik ei kasutanud talle väljastatud viisat eesmärgipäraselt. Vaatamata sellele, et isik oli teadlik, et tema viibimine Schengeni alal on seotud kindla eesmärgiga – töötamine Eestis ettevõttes SOLPINE OÜ ja ta viisa on väljastatud Eestis töötamiseks kindlaid tingimusi järgides, töötas ta jätkuvalt Bolt toidukullerina, olles eelnevalt juba karistatud samalaadse rikkumise eest. Kohus nõustub PPA-ga ja leiab, et isik on oma tegevusega loonud ka reaalse ohu avalikule korrale. Eeltooduga on nõustunud ka Harju Maakohus asjas nr 4-23-221 ning tunnistades X süüdi VMS § 304 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõistes karistuseks aresti 4 (neli) päeva. Kohus märgib, et see näitab kohtu hinnangul isiku suhtumist Eestis kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav juhul, kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.

1. Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes põhjendatult ei ole. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on käesoleval juhul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. PPA on juba broneerinud isikule lennupiletid 01.02.2023 kell 12:30 väljuvale lennule Tallinn-Istanbul-Dušanbe. Lisaks on PPA kohustatud taotlema Türgi Vabariigilt transiidiluba vähemalt viis päeva enne planeeritavat reisi, et lennureis saaks toimuda soovitud kuupäeval, seega võib juhtuda, et väljasaatmine võib sellele põhjusel veidi edasi liikuda. Seetõttu on kinnipidamise kuni kolmenädalaline tähtaeg õigustatud. 4
2. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.02.2023 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5