KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-22-17079 Tsiviilasi I. K. avaldus täitemenetluse nr xx

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx on täitedokumendiks Põlva Maakohtu 16.09.
2. a kohtuotsus tsiviilasjas nr x-xxx-xx, millega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja igakuine elatusraha 2600 krooni kuni H. - K. K. täisealiseks saamiseni 26.09.
3. a ja edasi igakuiselt 1300 krooni kuni K. K. täisealiseks saamiseni 21.09.
4. a. Kohtuotsus jõustus 27.09.
5. a. Täitisregistrist nähtuvalt on sissenõudja esmakordselt esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse nimetatud kohtuotsuse täitmiseks 01.12.
6. a.
7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni
8. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates
9. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2).
10. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
11. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne
12. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
13. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu
14. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.
15. a, st 01.03.
16. a seisuga aegumata nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates
17. aprillist
18. a. 2
19. Üldjuhul jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kuna antud juhul on tegemist aga alaealistele lastele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimusega, tuleb erinormina kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Riigikohus on 02.12.
20. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-15 leidnud, et TsÜS § 164 lg 2 kehtib samal viisil nii neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud varasema PKS § 61 lg 1 järgi, mil elatist lapse ülalpidamiseks oli õigustatud nõudma tema vanem, kui ka kehtiva PKS § 97 p 1 järgi, mille kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise (p 11). TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Eeltoodust tulenevalt elatisnõude puhul aegumise tähtaja arvestamine peatub ja jätkub pärast peatumise tinginud asjaolu äralangemist, st pärast lapse täisealiseks saamist. H. - K. K. sai täisealiseks 26.09.
21. a ja K. K. 21.09.
22. a. TsÜS § 157 lg 5 kohaselt lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. H. - K. ja K. K. ülalpidamisnõude täitmise aegumine algas vastavalt 31.12.
23. a ja 31.12.
24. a. Seega H. - K. ja K. K. välja mõistetud elatisnõude täitmise aegumistähtaeg saabus vastavalt 01.01.
25. a ja 01.01.
26. a.
27. Menetlusosalised ei ole toonud välja muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et täitemenetluses nr xxx/xxxx/xxxx täiedokumendist tuleneva nõude täitmine on praeguseks hetkeks aegunud. Seetõttu rahuldab kohus avalduse täitemenetluse nr xxx/xxxx/xxxx lõpetamiseks selles täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu.
28. Kohus selgitab, et täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu ei välista puudutatud isiku väited, mille kohaselt ei tohiks täitemenetlust lõpetada. Nõuded aeguvad sõltumata sellest, kas isik on kohustuse täitnud või mitte. Aegumise mõtteks ja eesmärgiks ongi luua õigusrahu ja lõpetada pikka aega sissenõudmisel olnud ja tõenäoliselt perspektiivitute nõuete sissenõudmine. Seaduse järgi ei välista see nõude aegumist, kui nõue on täielikult või suuremas osas täitmata.
29. Kohus selgitab avaldajale, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril kohtutäituri seaduse § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtutäitur nõuab tasu sisse tavaliselt sama täiteasja raames, milles toimus täitemenetlus.
30. Kohus toimetab määruse

§ 466lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale.

Avaldajal tuleb täitemenetluse lõpetamiseks määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitedokumendist tulenevate nõuete osas täitemenetluse lõpetamine on võlgniku huvides, kuna võlgnik vabaneb sellega täitemenetluse aluseks oleva kohustuse täitmisest. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikud ei ole kohtule esitanud andmeid enda menetluskulude kohta ning toimiku 3 materjalidest nähtuvalt ei ole nad ka tasulist õigusabiteenust kasutanud. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks avaldaja hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Alo Noormets kohtunik 4