Obsah (5)

§ 37§ 28§ 35§ 25§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13.12.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7852 Tsiviilas

§ 37

lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes

§ 28

-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid.

§ 37

lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 13. Käesolevas asjas on tuvastatud, et pooled abiellusid 03.06.2004 ja poolte abielu lahutati 13.01.2020 kohtuotsusega. Perekonnaseaduse (

) § 66 punktist 2 tulenevalt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub (kohtuotsus jõustus 13.01.2020). 4 2-20-7852 Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut. Poolte varalistele suhetele kohaldatakse abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Ühisvara koosseis tuleb

§ 35

järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 13.01.2020), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. 14. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis.

§ 25

kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

§ 38

kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. 15. Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara on üldjuhul ühisvara

§ 25järgi.

Ühisvara koosseis määratakse

§ 37lg 1¹ järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.

Varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse (

§ 35p 3).

Pooled ei vaidle korteriomandi kuuluvuse üle nende ühisvarasse. Ühisvarasse kuuluv asi kuulub ka abikaasade ühisomandisse. Ühisvara jagamise nõude aluseks on

§ 37lg 1.

Ühisvara jagamise kohalduvad kaasomandis olema asja jagamise sätted kaasomandi lõpetamisel (

§ 37lg 3, AÕS § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2).

Pooled vaidlevad ühisvara jagamise viisi üle. Pooltel on vaidlus ka selle üle, kas poolte ühine kohustus, V M ja AS Hansapank (praegune Swedbank AS) vahel sõlmitud laenuleping nr xxx, mis võeti korteriomandi xxx ostmiseks, on poolte vahel jagatud kohtuväliselt. Hageja leidis, et laenulepingust tulenevad kohustused on pooled jaganud kohtuväliselt, poolte kokkuleppe kohaselt hüvitab hageja kostjale 50% laenu tagasimaksetest, kandes vastava summa kostja pangakontole. Laenukohustuse ennetähtaegne täitmine ei ole mõlema poole huvides, sest arvestades poolte majanduslikku seisundit, puudub pooltel võimalus elusasemelaenu lepinguga sarnastel soodsatel tingimustel laenu võtmiseks. Kostja oli seisukohal, et pooled ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi kohtuväliselt jaganud. Kohus leiab, et hageja poolt poole laenumaksete kandmist kostja pangakontole, kes on sõlmitud laenulepingu pooleks, kuigi laen on poolte ühine kohustus, ei saa käsitleda kui laenu kohtuvälist jagamist. Pooltel on solidaarne kohustus panga ees.

1. Kaaludes poolte esitatud korteriomandi jagamise viise, on põhjendatud see müüa avalikul enampakkumisel. Korteriomandi avalikul enampakkumisel müümisel saab täidetud poolte laenukohustus panga ees, ülejäänud müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Korteriomandit ei ole võimalik vastu kostja tahtmist jätta kostja ainuomandisse. Korteriomandi kaasomandisse jätmisel ei saabu poolte vahel õigusrahu, kuna siis peaks kostja, kes korteriomandit ei soovi, taotlema kaasomandi lõpetamist. Korteriomandi hageja ainuomandisse jätmisega, laenumaksete jätkamisega, hagejale hüvitise maksmisega kostja ei nõustunud, kuna kostja ei soovi jätkata laenumaksete tasumist või maksta hagejale hüvitist.
2. Hageja palus jagada poolte vahel kasutuseelis, mõistes kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitis 150 eurot kuus alates 14.01.2020 kuni kohtulahendi jõustumiseni. Alates 2020.a jaanuarikuust on korteriomand olnud kostja ainukasutuses. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt kasutuseeliste jagamist ja hagejale kuuluva osa kostjalt väljamõistmist alates 14.01.2020, s.o abielu lahutamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Hageja hinnangul moodustab korteriomandi üürihind vähemalt 300 eurot kuus, millest tulenevalt on hagejal õigus saada kasutuseelisena ½ kogu üürihinnast, ehk 150 eurot kuus. Hageja tõendas üürihinda väljavõttega portaalist city
4. Omaniku täielik võim asja üle AÕS § 68 lg 1 mõttes ja õigus asja vallata, kasutada ja käsutada tähendab ühisomanike puhul AÕS § 70 lg-t 4 arvestades ühisomanike ühist täielikku võimu kogu ühisomandis oleva asja üle, sh ühist (osadeks jagamata) õigust asja vallata, kasutada ja käsutada AÕS § 68 lg 1 mõttes. Kuna perekonnaseadusega reguleerimata osas tuleb ühisomandile AÕS § 70 lg 6 kaudu kohaldada kaasomandi sätteid, hõlmab ühisomanike ühine täielik võim asja üle AÕS § 71 lg 2 laiendava tõlgendamise kaudu ka ühisomanike ühist õigust saada asja vilja ja kasutuseeliseid. 5 2-20-7852 Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab määrata korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüri järgi. Kohus peab tegema kindlaks, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kasutuseeliseid perioodi 14.01.2020 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, s.t kas kostja kasutas korteriomandit üksi ja takistas hagejal seda kasutamast. Vaidlust ei ole et peale abielu lahutamist kolis hageja koos poolte alaealise lapsega korterist välja üürikorterisse. 03.08.2020 menetlusdokumendis märkis hageja, et poolte kooselu lõppemise tõttu on ühisomandi objektiks oleva korteriomandi kaasvaldus välistatud ja hageja ei pea võimalikuks jagada korteriomandi valdust võõra inimesega ja seda ei saa hagejalt hea usu põhimõttest tulenevalt ka oodata. 19.02.2020 saatis hageja kostjale kirja maksta tasu korteri kasutamise eest, kandes hageja pangakontole 170 eurot kuus alates 2020.aasta veebruarist kuni 2021.a veebruarini. Seejärel võib hüvitise suurus muutuda. Hageja esitas kohtule ka kostja poolt hagejale saadetud sõnumid 17.02.2020 ja 25.02.2020, kus kostja keelas hagejal või kellelgi teisel kostja elukohta tungida ilma kostja selgesõnalise nõusolekuta ja kui hageja otsustab omavoliliselt sisse tungida kostja elukohta, siis hageja jaoks parimal juhul vahetab kostja ukseluku. Kostja asjakohased väited on, et hageja kolis omal soovil elama teise kohta ja kostja korduvatele pakkumistele tagasi kolida andis hageja eitava vastuse. Kostja nõudis hagejalt, kes elab mujal, et hageja tuleks korterisse ainult kostja juuresolekul ja seda põhjusel, et hageja tuli ja viis asju ära omal äranägemisel, kostjat sellest teavitamata. Lisaks kostja ei tea millega hageja korteris tema äraolekul tegeleb. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tuvastamist, et hageja kolis vabatahtlikult korterist ära, kuna ei pidanud võimalikuks jagada korteriomandi valdust võõra inimesega, s.t kostjaga. Kostja ei vahetanud korteri ukselukke. Kostja soovis vaid seda, et arvestades hageja toimetamist korteris kostjat sellest teavitamata, tuleks korterisse vaid kostja juuresolekul. Seega ei ole alust kostjalt hageja kasuks hüvitist välja mõista. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte kantud menetluskulud mõlema poole enda kanda. Kohus oli andnud mõlemale poolele menetlusabi menetluskulude kandmiseks ja hagejale veel riigi õigusabi. Kuna poolte varanduslik olukord ei ole paranenud, vabastab kohus pooled menetluskulude ja riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu lahendab kohus eraldi määrusega. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 6