lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 9, § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav DMITRI VIHRIN, isikukood: 38407190254; xxx Vabariigi kodakondsusega; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx; elukoht enne vahistamist: xxx (viibib Tallinna Vanglas vahi all – Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Harju Maakohtu 21.02.2020 otsusega nr 1-20-1456
lg 2 p 5,9 - § 25 lg 2 järgi
Karistus täidetud 10.10.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Tunnistada Dmitri Vihrin
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 1-22-4754 3. Tunnistada Dmitri Vihrin
lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4.
lg 1,2 alusel mõista Dmitri Vihrinile mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Dmitri Vihrinile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 (kaks) aastat, 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. 6.
lg 1 alusel lugeda Dmitri Vihrini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 19.03-20.03.2022, 01.04-02.04.2022, 11.05-12.05.2022, s.o 6 (kuus) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat, 2 (kaks) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda alates Dmitri Vihrini kahtlustatavana kinnipidamisest 27.06.
Samuti tema 19.03.2022 kella 21.15 ajal Tallinnas aadressil xxx asuvas kaupluses S võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 471,93 eurot ja nimelt: 8 tumedat šokolaadi Mersi maksumusega 5,49 eurot/tk, kogumaksumusega 43,92 eurot; 8 kommikarpi Mersi maksumusega 5,49 eurot/tk, kogumaksumusega 43,92 eurot; juhtmevaba kõlar maksumusega 49,90 eurot; 5 pudelit konjakit Hennessy 0,7 l maksumusega 31,90 eurot/tk, kogumaksumusega 159,50 eurot; 2 pudelit konjakit Hennessy 1 l maksumusega 59,90 eurot/tk, kogumaksumusega 119,80 eurot; 1 pudel viskit Jim Beam 1 l maksumusega 42,90 eurot; kõrvaklapid maksumusega 11,99 eurot. Eelnimetatud tooted, v.a kõrvaklapid, pani Dmitri Vihrin endaga kaasas olnud kohvrisse, millega ta möödus iseteeninduskassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kui turvatöötaja A T üritas Dmitri Vihrinit kauplusest lahkumisel takistada, tõukas Dmitri Vihrin A T ning üritas tasumata kaubaga kauplusest põgeneda. Dmitri Vihrin loobus kohvrist, milles oli tasumata kaup ning põgenes peas olevate kõrvaklappidega (maksumusega 11,99 eurot). Dmitri Vihrin, proovides põgeneda ning oma kinnipidamist takistada, ründas A T mitte vähem kui kahel korral, lüües kannatanut rusikaga näo piirkonda. Dmitri Vihrin tekitas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – marrastuse ja pindmise turse isiku vasakul näopoolel. Dmitri Vihrini poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Seega Dmitri Vihrin pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, see on
Samuti tema 11.03.2022 kella 15.52 ajal Tallinnas aadressil xxx asuvas kaupluses M võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M E OÜ-le kuuluvat kaupa kogusummas 67,07 eurot ja nimelt: - 2 pudelit viskit Jack Daniel’s Black Label 40% 1 l maksumusega 32,99 eurot/tk, kogumaksumusega 65,98 eurot; - alkohoolse joogi A.Le Coq Gin 330 ml maksumusega 0,99 eurot + 0,10 eurot pant, kogumaksumusega 1,09 eurot. Eelnimetatud tooted asetas endale seljakotti, möödus kassadest ja turvaväravatest ning lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kaup on kauplusele tagastamata. 3
Kohtumenetluse käik Harju Maakohtu 24.08.2022 kohtumäärusega anti Dmitri Vihrin üldmenetluses kohtu alla
lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 9 ja § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Samuti võeti menetlusse kannatanu AS S hagiavaldus varalise kahju hüvitamiseks summas 11,99 eurot ning kannatanu M E OÜ hagiavaldus varalise kahju hüvitamiseks summas 242,52 eurot. 24.10.2022 toimunud kohtuistungil esitas prokurör kohtule 4
lg 2 p 2 järgi ja karistamist 6 kuulise vangistusega, tema süüdi tunnistamist
lg 2 p 9 järgi ja karistamist 1 aastase vangistusega, tema süüdi tunnistamist
Prokurör palus mõista
lg 1 ja § 63 lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendada vastavalt lühimenetluse sätetele 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel palus prokurör arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.03-20.03.2022, s.o 2 päeva, 01.04-02.04.2022, s.o 2 päeva ja 11.05-12.05.2022, s.o 2 päeva, kokku 6 päeva, karistusaja hulka ja seega kuulub kandmisele vangistus 2 aastat 3 kuud ja 24 päeva. Karistuse alguseks palus prokurör lugeda 27.06.2022. Samuti leidis prokurör, et Dmitri Vihrinilt tuleb välja mõista S AS-i kasuks 11,99 eurot ja M E OÜ kasuks 242,59 eurot. Samuti tuleb välja mõista menetluskulud, see on sundraha 1635 eurot ja määratud kaitsjatasud. Kaitsja vaidles prokurörile vastu karistuse osas ja palus kohtul mõista Dmitri Vihrinile kergem karistus ning asendada see narkomaanide sõltuvusraviga. Ta märkis, et vaidlust kuritegude tõendatuse ja tsiviilhagide üle ei ole, Dmitri Vihrin võttis hagid omaks, ta on väljendanud kahetsust, mis on karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavaid asjaolusid kaitsja hinnangul ei ole. Dmitri Vihrini enda ütluste kohaselt on ta narkootikume juba kooliajast tarvitanud. Toimiku materjalide juures on Tartu Maakohtu kaks kohtumäärust, kus on mõlemas väga põhjalikult analüüsitud Dmitri Vihrini uimastisõltuvust. Nendest määrustest nähtub ka seda, et Dmitri Vihrini puhul on diagnoositud uimastisõltuvus ja ta ise kinnitas kohtuistungil, et esitatud süüdistuse kõik kuriteoepisoodid on ta toime pannud narkojoobes. Toimikus on mitmeid tõendeid selle kohta, mis kinnitavad Dmitri Vihrini ütlusi narkojoobes viibimise kohta kuritegude sooritamise ajal. Sõltuvusravi oleks võimalik kohaldada ainult siis, kui karistus on kuni 2 aastani. Prokuröri poolt nõutud karistus ületas 4 kuud selle piiri. Kaitsja palus kohtul kaaluda, kas Dmitri Vihrinile mõistetav liitkaristus võiks olla lühem just arvestades tema pikaajalist sõltuvust, seda, et ta on ravi vajav isik, arvestada karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja hinnata ka süü suurust. Kaitsja tõi välja, et röövimise süüdistus tugineb peamiselt sellel faktil, et 11,99 eurosed kõrvaklapid, mis Dmitri Vihrinile pähe jäid kauplusest lahkumise ajal, olid tal ka peas siis, kui juba füüsiline kontakt turvamehega toimus poe väliselt. Miks need talle pähe jäid, Dmitri Vihrin ei suuda põhjendada. Seoses nende väheväärtuslike klappidega on tegemist röövimise süüdistusega, kuid kaitsja palus võtta seda arvesse ja kaaluda võimalust kergema karistuse mõistmiseks. Dmitri Vihrin on esitanud ka vastava kirjaliku nõusoleku, ta on teadlik, et ravi kestab 1,5-3 aastani. Kaitsja leidis, et selline vangistusest vabastamine ja ravi kohaldamine oleks Dmitri Vihrinile võimalus normaalsesse ellu naasta. Samuti palus kaitsja kaaluda, arvestades Dmitri Vihrini tervislikku seisundit ja kuna menetluskulud on suured, kas oleks võimalik menetluskulud osaliselt riigi kanda jätta ja ülejäänud osas anda talle maksimaalne aastane tähtaeg menetluskulude tasumiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5
lg 2 p 2 järgi
lg 2 p 2 järgi on kuriteona karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel juhindub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Prokurör on süüdistusakti punktis 16.1 tõendina nimetanud asitõendi vaatlusprotokolli ja DVDplaati (I kd tl 28-31). Vaadeldud on DVD-le salvestatud politsei vormikaamera videosalvestusi. Kohus jätab asitõendi vaatlusprotokolli ja DVD-le salvestatud videosalvestused tõendina kõrvale osas, mis sisaldavad ütlusi. Nimelt nähtub vaatlusprotokollist ja salvestustelt, et kannatanu V V ja tunnistaja S V vestlevad politseiametnikega selgitades toimunud sündmuse asjaolusid. Sisuliselt kajastab see teave ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Vormikaamera salvestused on tehtud 26.12.2021 algusega kell 20.41 ja kell 20.47. Salvestustelt ei nähtu, et kannatanule ja tunnistajale oleks eelnevalt selgitatud nende õigusi ja kohustusi. Samuti ei nähtu toimikust, et neile oleks enne vormikaamera salvestustelt nähtuvat nende õigusi ja kohustusi näiteks mõne muu menetlustoimingu raames selgitatud. Kohus võib otsuse tegemisel tugineda üksnes seaduslikele tõenditele. Ütlus, mis on saadud nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt, kellele ei ole selgitatud nende õigusi ja kohustusi (näiteks õigust keelduda KrMS § 280 lg 3 järgi ütluste andmisest KrMS § 71–73 alusel), ei ole käsitatav seadusliku tõendina, sest selle saamisel on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (RKKKo nr 3-1-1-73-15, p 20). Seega pole vaatlusprotokoll ja vormikaamera salvestused käsitletavad seadusliku tõendina osas, mis sisaldavad ütlusi. Muus osas, millega on vaatlusprotokollis ja vormikaamera salvestustel fikseeritud teave tõendamiseseme asjaolude kohta, on tõendina lubatav, kuivõrd on saadud seaduslikult. Kohus märgib, et eelpool nimetatud tõendikogumist välja jäetud ütlusi peab kohus võimalikuks arvestada kannatanu ja tunnistaja S V ütuste usaldusväärsuse kontrollimiseks (RKKKo nr 118-1247, p 37). Kohtu hinnangul on kõik ülejäänud kohtulikul uurimisel kogutud tõendid kehalise väärkohtlemise kohta lubatavad ja asub nende põhjal seisukohale, et Dmitri Vihrin on toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes. Tema poolt toimepandud teo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kohtuliku uurimise käigus uuritud lubatavate tõenditega nende kogumis. Kannatanu V V on 26.12.2021 ülekuulamisel antud ütlustes (I kd tl 3-6) selgitanud, et 26.12.2021 kõndisid nad koos pojaga mööda xxx tänavat oma korterisse aadressil xxx. Kannatanu sai poja silmade, käitumise ja kõne järgi aru, et ta oli narkojoobes. Dmitri Vihrin rääkis, et tahab haarata noa ja kannatanut ning kannatanu naist S V ära tappa. Umbes kella 19.40 ajal jõudsid nad xxx maja juurde. V V ütles pojale, et ta on südametunnistuseta inimene ja ta ei taha poega enam rohkem näha ja et ta kaoks tema kodust minema. Pärast seda lõi Dmitri Vihrin kannatanut löökidega näkku jalust maha ja jätkas jalgadega kannatanu peksmist. Kannatanu tõusis üles ja jooksis trepikoja juurde, Dmitri Vihrin jõudis V V järele ja lõi veelkord ning kannatanu jooksis kaupluse K juurde. Kannatanu sõnul tunneb ta valu vasaku silma piirkonnas ja selgitab, et vestluse ajal pojaga ta pööras näoga poja poole ja poeg parema käega, mis oli rusikasse surutud, lõi teda vastu näo vasakut poolt. 6
Teist inimest käega näo piirkonda ja jalaga keha piirkonda lüües Dmitri Vihrin teadis, et põhjustab kannatanule valu. Samuti ta teadis, et sellise teguviisi tagajärjel tekivad kannatanule tervisekahjustused, s.o hematoom ja punetus, mis on inimese löömise tavapärased tagajärjed. Seega esinevad Dmitri Vihrini käitumises kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Dmitri Vihrini poolt
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning ta tuleb
Süüdistus
lg 1 - § 25 lg 2 järgi
lg 1 järgi on kuriteona karistatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Kõigepealt analüüsib kohus, kas süüdistatava poolt toimus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t kas tegemist oli süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. Ning edasi, kas süüdistatav kasutas asja hõivamiseks vägivalda. S AS-i avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt avastati 19.03.2022 kella 21.16 ajal M Sis aadressil Xxx isik, kes üritas maksmata kaubaga põgeneda ja lõi turvameest kaks korda. Isik anti üle politseile. Maksmata kaupa oli koguväärtuses 471,93 eurot: 8 tumedat šokolaadi Mersi maksumusega 5,49 eurot/tk, 8 kommikarpi Mersi maksumusega 5,49 eurot/tk, juhtmevaba kõlar maksumusega 49,90 eurot, 5 pudelit 0,7l Hennessyt maksumusega 31,90 eurot/tk, 2 pudelit 1l Hennessyt maksumusega 59,90 eurot/tk, 1 pudel 1l Jim Beami maksumusega 42,90 eurot ja kõrvaklapid maksumusega 11,99 eurot. Kogu kaup peale rikutud kõrvaklappide tagastati kauplusele. Kannatanu A T on 20.03.2022 kell 10.50 ja 20.03.2022 kell 11.40 ülekuulamistel antud ütlustes (I kd tl 55-64) selgitanud, et ta viibis 19.03.2022 turvatöötajana tööl Xxx, Tallinn asuvas M 8
lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Eelpool toodust nähtub, et Dmitri Vihrini teoplaan seisnes selles, et ta seadis endale eesmärgiks 19.03.2022 kella 21.15 ajal Tallinnas Xxx asuvast kauplusest S varastada kaupa kokku väärtuses 471,93 eurot. Sellise teguviisi eesmärgiks oli võõra vallasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et Dmitri Vihrin tegutses varguse osas kavatsetusega
lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Dmitri Vihrini varguse toimepanemise eesmärki tõendab ka asjaolu, et Dmitri Vihrinil oli kaasas fooliumkott varguse toimepanemiseks. Kuivõrd vargust asus takistama turvamees, kasutas ta turvamehe suhtes vägivalda, et hõivamine lõpule viia. Vägivalla osas tegutses Dmitri Vihrin kohtu hinnangul otsese tahtlusega
lg 3 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Teist inimest käega näkku lüües Dmitri Vihrin teadis, et põhjustab kannatanule valu. Samuti ta teadis, et sellise teguviisi tagajärjel tekivad kannatanule tervisekahjustused, s.o marrastus ja pindmine turse vasakul näopoolel, mis on inimese löömise tavapärased tagajärjed. Dmitri Vihrin tegi kõik endast oleneva, et asja hõivamine lõpule viia üritades koos varastatud kaubaga, s.o kõrvaklappidega, sündmuskohalt põgeneda, kuid kannatanu ütluste, videsalvestuse ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga on tõendatud, et asja hõivamine vägivallaga jäi lõpule viimata Dmitri Vihrini tahtest olenemata põhjustel. Dmitri Vihrin kasutas küll asja hõivamise lõpule viimiseks vägivalda, kuid sellele vaatamata hõivamise lõpule viimine ei õnnestunud, kuna turvamees pidas ta kinni. Kui turvamehel ei oleks kinni pidamine õnnestunud, oleks Dmitri Vihrin ka süüteo lõpule viinud. Sellist käitumist tuleb hinnata süüteokatsena
Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Eeltoodust tulenevalt pani Dmitri Vihrin toime
lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Süüdistus
näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistus 11.03.2022 varguse episoodis M E OÜ avalduse (I kd tl 148-149) kohaselt lahkus 11.03.2022 kella 15.52 ajal M kauplusest aadressil Xxx, Tallinn kahtlustatav (lisatud pilt) kauba eest tasumata. Kaup, millega isik lahkus, oli 2 pudelit Whisky Jack Daniel’s Black Label 40% 1l maksmusega 32,99 eurot/tk ja M.alk.jook A.Le Coq G:N 330 ml maksumusega 1,09 eurot, kokku kaubaga maksumusega 67,07 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 150-156) on vaadeldud Xxx, Tallinn asuva kaupluse turvakaamera salvestust 11.03.2022. Vaatlusprotokolli ja DVD plaadil asuva videosalvestuse kohaselt siseneb kauplusesse 15.50 ajal meesterahvas, kellel on seljas musta värvi jope, jalas tumedad püksid, tumedad jalanõud, peas musta värvi müts, näo ees mask, kannab prille. Ta siseneb müügisaali ja võtab ostukorvi. Seejärel meesterahvas liigub alkoholi osakonda ja võtab riiuli pealt 2 pudelit alkoholi ja paneb ostukorvi. Seejärel liigub ta alkoholi osakonnas edasi ja võtab riiulilt veel ühe purgi ja paneb ostukorvi. Kella 15.51 ajal tuleb meesterahvas välja pandud kaupadega konteinerite vahele, kükitab maha ja tema tegevust ei ole näha. Kella 15.52 ajal tõuseb meesterahvas uuesti püsti, kohendab seljakotti ja liigub tühja ostukorviga edasi. Seejärel paneb ta ostukorvi tagasi oma kohale ja väljub müügisaalist sissepääsu väravate kaudu kauba eest tasumata. 02.04.2022 Dmitri Vihrin kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd tl 192199) tunnistas ennast kuriteo toimepanemises süüdi ja selgitas, et varastas kõik kahtlustuses nimetatud kaubad, kuid ei soovinud midagi varguse kohta öelda. Varastatud alkohoolsed joogid ta tarbis ära. Ülekuulamise lisaks on sama pilt, mis nähtus M E OÜ avaldusest ning sellele on Dmitri Vihrin märkinud, et see on tema. Kohus leiab, et eelpool välja toodud tõendid annavad aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu M E OÜ avaldusest nähtub, lahkus 11.03.2022 kella 15.52 ajal Xxx, Tallinn asuvast M kauplusest meesterahvas kauba eest maksmata. Kaup, millega isik lahkus, oli 2 pudelit viskit Jack Daniel’s Black Label 40% 1l maksmusega 32,99 eurot/tk ja alkohoolne jook A.Le Coq G:N 330 ml maksumusega 1,09 eurot. Varguse toimepanemise asjaolud on nähtavad kaupluse turvakaamera salvestuselt, mis kinnitab avalduses kirjeldatud asjaolusid. M E OÜ avaldusele on lisatud pilt, mis turvakaamera salvestustest nähtuvalt on meesterahvast, kes salvestuses paneb toime varguse. Dmitri Vihrin on oma ütlustes kinnitanud, et varastas kõik kahtlustuses nimetatud kaubad ja tarbis alkohoolsed joogid ära. Kahtlustuses on nimetatud samad kaubad, mis on välja toodud M E OÜ avalduses. Samuti on Dmitri Vihrin kinnitanud, et M E OÜ avalduses toodud pildil on tema ehk on tõendatud, et videosalvestuselt nähtuv meesterahvas, kes pani toime varguse, on Dmitri Vihrin. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. M E OÜ avaldusest nähtub, et kaup, mille võttis poest Dmitri Vihrin ja mille eest ta ei maksnud, kuulus kauplusele. Seega, süüdistuses toodud kaup oli seni, kuni selle eest ei olnud tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Videosalvestuselt nähtub, et Dmitri Vihrin lahkus poest kaubaga ehk lettidelt võetud alkohoolsete jookidega nende eest maksmata. Sellise tegevusega murdis Dmitri Vihrin seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse ehk lõpetas M E OÜ valduse ja kehtestas uue valduse ilma M E OÜ nõusolekuta. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul 12
Süüdistus 18.03.2022 kell 16.46 varguse episoodis M E OÜ avalduse (I kd tl 157-158) kohaselt lahkus 18.03.2022 kella 16.46 ajal M kauplusest aadressil Xxx, Tallinn kahtlustatav (lisatud pilt) kauba eest tasumata. Kaup, millega isik lahkus, oli 2 pudelit Cognac Renault Avec 40% 700ml maksumusega 34,99 eurot/tk, kokku kaubaga maksumusega 69,98 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 159-164) on vaadeldud Xxx, Tallinn asuva kaupluse turvakaamera salvestust 18.03.2022. Vaatlusprotokolli ja DVD plaadil asuva videosalvestuse kohaselt siseneb kauplusesse 16.44 ajal meesterahvas, kellel on seljas musta värvi jope, jalas tumedad püksid, tumedad jalanõud, peas nokamüts Nike, näo ees mask, kannab prille. Ta siseneb müügisaali ja võtab ostukorvi. Seejärel meesterahvas liigub alkoholi osakonda ja võtab riiuli pealt 2 pudelit alkoholi ja paneb ostukorvi. Ta liigub müügisaalis edasi ja kella 16.45 ajal tuleb meesterahvas välja pandud kaupadega konteinerite vahele, kükitab maha ja tema tegevust ei ole näha. Kella 16.46 ajal tõuseb meesterahvas uuesti püsti, kohendab seljakotti ja liigub tühja ostukorviga edasi. Seejärel paneb ta ostukorvi tagasi oma kohale ja väljub müügisaalist sissepääsu väravate kaudu kauba eest tasumata. 02.04.2022 Dmitri Vihrin kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd tl 192199) tunnistas ennast kuriteo toimepanemises süüdi ja selgitas, et varastas kõik kahtlustuses nimetatud kaubad, kuid ei soovinud midagi varguse kohta öelda. Varastatud alkohoolsed joogid ta tarbis ära. Ülekuulamise lisaks on sama pilt, mis nähtus M E OÜ avaldusest ning sellele on Dmitri Vihrin märkinud, et see on tema. Kohus leiab, et eelpool välja toodud tõendid annavad aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu M E OÜ avaldusest nähtub, lahkus 18.03.2022 kella 16.46 ajal Xxx, Tallinn asuvast M kauplusest meesterahvas kauba eest maksmata. Kaup, millega isik lahkus, oli 2 pudelit konjakit Renault Avec 40% 700ml maksumusega 34,99 eurot/tk. Varguse toimepanemise asjaolud on nähtavad kaupluse turvakaamera salvestuselt, mis kinnitab avalduses kirjeldatud asjaolusid. M E OÜ avaldusele on lisatud pilt, mis turvakaamera salvestustest nähtuvalt on meesterahvast, kes salvestuses paneb toime varguse. Dmitri Vihrin on oma ütlustes kinnitanud, et varastas kõik kahtlustuses nimetatud kaubad ja tarbis alkohoolsed joogid ära. Kahtlustuses on nimetatud samad kaubad, mis on välja toodud M E OÜ avalduses. Samuti on Dmitri Vihrin kinnitanud, et M E OÜ avalduses toodud pildil on tema ehk on tõendatud, et videosalvestuselt nähtuv meesterahvas, kes pani toime varguse, on Dmitri Vihrin. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. M E OÜ avaldusest nähtub, et kaup, mille võttis poest Dmitri Vihrin ja mille eest ta ei maksnud, kuulus kauplusele. Seega, süüdistuses toodud kaup oli seni, kuni selle eest ei olnud tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Videosalvestuselt nähtub, et Dmitri Vihrin lahkus poest kaubaga ehk lettidelt võetud alkohoolsete jookidega nende eest maksmata. Sellise tegevusega murdis Dmitri Vihrin seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse ehk lõpetas M E OÜ valduse võetud kauba üle ja kehtestas uue valduse ilma M E OÜ nõusolekuta. 13
Süüdistus 18.03.2022 kell 17.09 varguse episoodis M E OÜ avalduse (I kd tl 165-166) kohaselt lahkus 18.03.2022 kella 17.09 ajal M kauplusest aadressil Xxx, Tallinn kahtlustatav (lisatud pilt) kauba eest tasumata. Kaup, millega isik lahkus, oli 1 pudel Cognac Renault Avec 40% 700ml maksumusega 34,99 eurot ja Brandy Grand Empereur VSOP 40% 700ml maksumusega 21,49 eurot, kokku kaubaga väärtuses 56,48 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 167-172) on vaadeldud Xxx, Tallinn asuva kaupluse turvakaamera salvestust 18.03.2022. Vaatlusprotokolli ja DVD plaadil asuva videosalvestuse kohaselt siseneb kauplusesse 17.06 ajal meesterahvas, kellel on seljas musta värvi jope, jalas tumedad püksid, tumedad jalanõud, peas nokamüts Nike, näo ees mask, kannab prille, kotiga Puma. Ta siseneb müügisaali ja võtab ostukorvi. Seejärel meesterahvas liigub alkoholi osakonda ja võtab riiuli pealt 2 pudelit alkoholi ja paneb ostukorvi. Ta liigub müügisaalis edasi ja kella 17.08 ajal tuleb meesterahvas välja pandud kaupadega konteinerite vahele, kükitab maha ja tema tegevust ei ole näha. Kella 17.09 ajal tõuseb meesterahvas uuesti püsti ja liigub tühja ostukorviga edasi. Seejärel paneb ta ostukorvi tagasi oma kohale ja väljub müügisaalist sissepääsu väravate kaudu kauba eest tasumata. 02.04.2022 Dmitri Vihrin kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd tl 192199) tunnistas ennast kuriteo toimepanemises süüdi ja selgitas, et varastas kõik kahtlustuses nimetatud kaubad, kuid ei soovinud midagi varguse kohta öelda. Varastatud alkohoolsed joogid ta tarbis ära. Ülekuulamise lisaks on sama pilt, mis nähtus M E OÜ avaldusest ning sellele on Dmitri Vihrin märkinud, et see on tema. Kohus leiab, et eelpool välja toodud tõendid annavad aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu M E OÜ avaldusest nähtub, lahkus 18.03.2022 kella 17.09 ajal Xxx, Tallinn asuvast M kauplusest meesterahvas kauba eest maksmata. Kaup, millega isik lahkus, oli 1 pudel konjakit Renault Avec 40% 700ml maksumusega 34,99 eurot ja Brandy Grand Empereur VSOP 40% 700ml maksumusega 21,49 eurot. Varguse toimepanemise asjaolud on nähtavad kaupluse turvakaamera salvestuselt, mis kinnitab avalduses kirjeldatud asjaolusid. M E OÜ avaldusele on lisatud pilt, mis turvakaamera salvestustest nähtuvalt on meesterahvast, kes salvestuses paneb toime varguse. Dmitri Vihrin on oma ütlustes kinnitanud, et varastas kõik kahtlustuses nimetatud kaubad ja tarbis alkohoolsed joogid ära. Kahtlustuses on nimetatud samad kaubad, mis on välja toodud M E OÜ avalduses. Samuti on Dmitri Vihrin kinnitanud, et M E OÜ avalduses toodud pildil on tema ehk on tõendatud, et videosalvestuselt nähtuv meesterahvas, kes pani toime varguse, on Dmitri Vihrin. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. M E OÜ avaldusest nähtub, et kaup, mille võttis poest Dmitri Vihrin ja mille eest ta ei maksnud, kuulus kauplusele. Seega, süüdistuses toodud kaup oli seni, kuni selle eest ei olnud tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Videosalvestuselt nähtub, et Dmitri Vihrin lahkus poest kaubaga ehk lettidelt võetud alkohoolsete jookidega nende eest maksmata. Sellise tegevusega 14
Süüdistus 01.04.2022 varguse episoodis M E OÜ avalduste (I kd tl 132-134) kohaselt lahkus 01.04.2022 kella 12.42 ajal M kauplusest aadressil Xxx, Tallinn mees mustas Nike pesapallimütsis, mustas jopes, tumesinistes pükstes, mustades tossudes (lisatud pilt) kauba eest tasumata. Kaup, millega isik lahkus, oli Cognac Chat.de Mon. V.S.O.P. 40% 700ml, Tube hinnaga 48,99 eurot. Tunnistaja S P on 01.04.2022 ülekuulamistel antud ütlustes (I kd tl 135-139) selgitanud, 01.04.2022, viibides oma turvamehe töökohal kaupluses M XX aadressil Xxx, Tallinn, avastas ta videot analüüsides alkoholiosakonnas, kuidas mees, kes riietatud halli pesapallimütsi Nike, musta jopesse, tumesinistesse pükstesse, mustadesse botastesse, üle õla must kott pealdisega Puma, võttis kell 12.41 alkoholiosakonnas riiulilt ühe pudeli Coqnac 700ml Chat.de maksumusega 48,99 eurot. Suundus tööstuskaupde osakonda, kus pani konjaki oma kotti ja ületas kassaliini kell 12.42 kauba eest maksmata ja lahkus kinnipidamiseta. Sama mees tuli 01.04.2022 taas kauplusesse. Tunnistaja pidas ta kinni ja andis üle politseile. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed, kuivõrd need on loogilises seoses ja leiavad kinnitust teiste kogutud tõenditega ning on eluliselt usutavad. Tunnistaja ütlusi kinnitavad M E OÜ avaldus, asitõendi vaatlusprotokoll ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 141-145a) on vaadeldud Xxx, Tallinn asuva kaupluse turvakaamera salvestust 01.04.2022. Vaatlusprotokolli kohaselt 12.36 ajal siseneb kauplusesse meesterahvas, kellel on seljas musta värvi jope, jalas tumedad püksid, mustad jalanõud, peas musta värvi nokamüts Nike, näomaskiga ja üle õla kotiga Puma. Meesterahvas siseneb müügisaali kell 12.40 ja võtab ostukorvi. Ta liigub müügisaalis ringi ja võtab alkoholi osakonnas riiuli pealt pudeli alkoholi ja paneb korvi. Seejärel meesterahvas liigub müügisaalis ja 12.41 ajal läheb konteinerite juurde väljapandud kaupadedega. Seal ta kükitab kauba vahele maha ja tema tegevust ei ole näha. Kell 12.42 meesterahvas tõuseb püsti ja liigub edasi tühja ostukorviga. Seejärel väljub meesterahvas müügisaalist infoleti kaudu ja lahkub kauplusest kauba eest maksmata. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (I kd tl 184-188) kohaselt peeti 01.04.2022 kella 18.40 ajal xxx, Tallinn kahtlustatavana kinni Dmitri Vihrin muuhulgas kuivõrd kuriteo pealtnägija või kannatanu osutas temale kui kuriteo toimepanijale ja kuriteojäljed viitasid temale kui kuriteo toimepannud isikule. Dmitri Vihrinil oli kinnipidamisel seljas musta värvi jope, musta värvi pusa, tumesinist värvi dressipüksid, tumesinist värvi tossud, tumedat värvi nokamütus. 02.04.2022 Dmitri Vihrin kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd tl 192199) tunnistas ennast kuriteo toimepanemises süüdi ja selgitas, et varastas kõik kahtlustuses nimetatud kaubad, kuid ei soovinud midagi varguse kohta öelda. Varastatud alkohoolsed joogid 15
Nagu M E OÜ avaldusest nähtub, lahkus 01.04.2022 kella 12.42 ajal Xxx, Tallinn asuvast M kauplusest meesterahvas kauba eest maksmata. Kaup, millega isik lahkus, oli konjak Chat.de Mon. V.S.O.P. 40% 700ml, Tube hinnaga 48,99 eurot. Avalduses kirjeldatud asjaolusid kinnitavad tunnistaja S P ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud turvakaamera salvestust. M E OÜ avaldusele on lisatud pilt, mis asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on meesterahvast, kes turvakaamera salvestusest nähtuvalt paneb toime varguse. Dmitri Vihrin on oma ütlustes kinnitanud, et varastas kahtlustuses nimetatud kauba ja tarbis alkohoolse joogi ära. Kahtlustuses on nimetatud sama kaup, mis on välja toodud M E OÜ avalduses. Samuti on Dmitri Vihrin kinnitanud, et M E OÜ avalduses toodud pildil on tema ehk on tõendatud, et asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv meesterahvas, kes pani toime varguse, on Dmitri Vihrin. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka tunnistaja ütlused, kelle sõnul tuli varguse toime pannud meesterahvas samal kuupäeval, s.o 01.04.2022, tagasi kauplusesse ja ta pidas meesterahva kinni ning andis üle politseile. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti kaupluses sel kuupäeval kinni Dmitri Vihrin. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. M E OÜ avaldusest nähtub, et kaup, mille võttis poest Dmitri Vihrin ja mille eest ta ei maksnud, kuulus kauplusele. Seega, süüdistuses toodud kaup oli seni, kuni selle eest ei olnud tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tunnistaja ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Dmitri Vihrin lahkus poest kaubaga ehk letilt võetud alkohoolse joogiga selle eest maksmata. Sellise tegevusega murdis Dmitri Vihrin seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse ehk lõpetas M E OÜ valduse võetud kauba üle ja kehtestas uue valduse ilma M E OÜ nõusolekuta. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi, asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt peitis süüdistatav alkohoolse joogi oma kaasas olnud kotti ja lahkus poest kauba eest tasumata. Tema enda sõnul tarbis ta hiljem alkohoolse joogi ära. Seega oli valduse murdmise eesmärgiks asja enese kasuks pööramine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja kauba tal kaasas olnud kotti peitmist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga
Süüdistus 11.05.2022 varguse katse episoodis Prokurör on süüdistusakti punktis 16.7 tõendina nimetanud tunnistaja I S 11.05.2022 ülekuulamise protokollis fikseeritud ütlused (I kd tl 204-207). Nimetatud protokoll on koostatud osaliselt eesti keeles ja osaliselt vene keeles, st eesti keeles on tunnistaja poolt allkirjastatud õigused ja kohustused ning vene keeles on käsikirjaliselt kirja pandud ütlused. Menetlustoimingu juures protokolli kohaselt tõlki ei viibinud. Protokolli märkuste lahtrisse on vene keeles kirjutatud, et kirjutatud omakäeliselt ja õigesti. Protokolli ankeetandmetesse ei ole märgitud mis on tunnistaja emakeel ja milline on tema eesti keele oskus. Seega puudub kohtul veendumus, arvestades, et ütlused on kirjas vene keeles, et tunnistaja eesti keele oskus oleks sellisel tasemel, mis võimaldaks tal aru saada eesti keeles vormistatud ülekuulamise protokollist ja nimelt eesti keeles kirja pandud õigustest ja kohustustest ning seega puuduvad kohtul kindlad andmed selle kohta, et tunnistajale selgitati enne ütluste andmist tema õigusi ja kohustusi talle arusaadavas keeles. KrMS § 161 lg 1 tulenevalt kui on vaja tõlkida võõrkeelset 16
Nagu O E AS avaldusest nähtub, varastas Dmitri Vihrin AS O E kauplusest G T (Xxx) järgmised kaubad: maapähkli halvaa 300g maksumusega 1,74 eurot, jäätise G maksumusega 0,44 eurot ja kreemisaia maksumusega 0,78 eurot, kokku kaupa maksumusega 2,96 eurot. Avalduses kirjeldatud asjaolusid kinnitab kaupluse turvakaamera salvestus, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Sellelt nähtub kuidas meesterahvas võtab erinevat kaupa, paneb taskusse ja põue, maksab seejärel tuletikkude eest, kuid ülejäänud kauba eest jätab tasutama. Pärast kassaderivi läbimist peetakse ta kinni. Et varguse pani toime Dmitri Vihrin, kinnitab kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti avalduses nimetatud kaupluses samal kuupäeval vahetult peale süüteo toimepanemist kinni Dmitri Vihrin. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. O E AS avaldusest nähtub, et kaup, mille võttis poest Dmitri Vihrin ja mille eest ta ei maksnud, kuulus kauplusele. Seega, süüdistuses toodud kaup oli seni, kuni selle eest ei olnud tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Turvakaamera salvestusest nähtub, et Dmitri Vihrin läbis kassaderivi avalduses nimetatud kauba eest maksmata. Seega asus Dmitri Vihrin ilma senise valdaja nõusolekuta O E AS valdust lõpetama ja kehtestama võetud kauba üle uut valdust ehk 17
Subjektiivsest küljest eeldab
koosseis tahtlust kõikide objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ning lisaks äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus talle mittekuuluva ehk võõra kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi, turvakaamera salvestuse kohaselt peitis süüdistatav kauba taskusse ja põue ning möödus kassaderivist kauba eest tasumata. Seega oli tema eesmärgiks asja enese kasuks pööramine ja tema teoplaan seisnes selles, et ta tahtis O E AS avalduses toodud kuupäeval ja kaupluses toime panna avalduses nimetatud kauba varguse. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja kauba peitmist taskusse ja põue, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga
Süüdistus 27.06.2022 varguse katse episoodis Tunnistaja S V on 27.06.2022 ülekuulamistel antud ütlustes (II kd tl 2) selgitanud, et olles tööl 27.06.2022 turvatöötajana L C aadressil xxx, Tallinn, said nad väljakutse kauplusest S. Nad jõudsid kohale ja teenindaja ütles, et proovikabiinis meesterahvas pani kotti poe riided. Meesterahvas oli keskmist kasvu, valge nokamütsiga, päikeseprillidega, mustas T-särgis ja tumedate lühikeste pükstega. Mees väljus kauplusest turvaväratest mööda toote eest maksmata kell 11.36. Nad pidasid meesterahva kinni. Turvakontrolli käigus tuvastati, et fooliumkotis oli jope hinnaga 129,95 eurot. Kohale kutsuti politsei, isik anti politseile üle. Kaup tagastatud rikkumata kauplusele. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed, kuivõrd need on loogilises seoses ja leiavad kinnitust teiste kogutud tõenditega ning on eluliselt usutavad. Tunnistaja ütlusi kinnitavad kinnipeetu üleandmise avaldus, S E AS avaldused, asitõendi vaatlusprotokoll ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Kinnipeetu üleandmise avalduse (II kd tl 3) kohaselt peeti 27.06.2022 kell 11.36 kinni õigusrikuja xxx asuvas L C . Toimus vargus Sist. Kinni peeti meesterahvas, kellel olid lühikesed püksid, must särk, peas hele nokamüts, mustad jalatsid. Turvakontrolli käigus avastati süstlad, nuga, fooliumkott, varastatud Si riided. Ta anti üle politseile. S E AS avalduste (II kd tl 4-5) kohaselt varastati 27.06.2022 L Ci Sist Helly Hansen Cre Softshell Jacket 2.0 hinnaga 129,95 eurot. Toode tagastati kauplusele. Olemas videosalvestus. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (II kd tl 6-9) kohaselt peeti 27.06.2022 kella 12.45 ajal xxx kahtlustatavana kinni Dmitri Vihrin muuhulgas kuivõrd ta tabati kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda ja kuriteo pealtnägija või kannatanu osutas temale kui kuriteo toimepanijale. Dmitri Vihrinil oli kinnipidamisel valge nokamüts, mustad päikeseprillid, must T-särk, tumedad laigulised püksid, mustad tossud, must seljakott valge kirjaga. Asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 211-217) on vaadeldud S E AS kaupluse poolt edastatud videofaile 27.06.2022 ajavahemikul 11.35-11.38 xxx kaupluses S toimunud sündmusest. Vaatlusprotokollist nähtub, et kaupluse müügisaali siseneb meesterahvas, kes on pikemat kasvu, kõhna kehaehitusega, peas nokamüts, päikeseprillid, seljas tume T-särk, seljakott, jalas kirjud/laigulised lühikesed püksid. Meesterahvas võtab müügisaalist jope ning suundub sellega proovikabiini. Mingi aja pärast väljub ta proovikabiinist ning tema käes jopet ei ole. Seejärel 18
Nagu S E AS avaldustest nähtub, varastati 27.06.2022 L Ci Sist Helly Hansen Cre Softshell Jacket 2.0 hinnaga 129,95 eurot, mis tagastati kauplusele. Avalduses kirjeldatud asjaolusid kinnitavad tunnistaja S Vi ütlused, kelle sõnul 27.06.2022 xxx asuvast L Ci kauplusest S võttis meesterahvas riided, pani proovikabiinis kotti ja väljus kauplusest toote eest maksmata kell 11.36. Meesterahvas peeti kinni, turvakontrolli käigus tuvastati fooliumkoti sees jope hinnaga 129,95 eurot, mis tagastati kauplusele. Tunnistaja ütlusi kinnitab omakorda asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud kaupluse S poolt edastatud videofaile. Samuti kinnitab tunnistaja ütlusi kinnipeetu üleandmise avaldus. E varguse pani toime Dmitri Vihrin, kinnitab kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti avalduses nimetatud aadressil samal kuupäeval vahetult peale süüteo toimepanemist kinni Dmitri Vihrin. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. S E AS avaldustest nähtub, et jope, mille võttis poest Dmitri Vihrin ja mille eest ta ei maksnud, kuulus kauplusele. Seega, süüdistuses toodud jope oli seni, kuni selle eest ei olnud tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tunnistaja ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Dmitri Vihrin läbis kaupluse turvaväravad ja lahkus kauplusest avalduses nimetatud jope eest maksmata. Seega asus Dmitri Vihrin ilma senise valdaja nõusolekuta S E AS valdust lõpetama ja kehtestama võetud kauba üle uut valdust ehk asus vahetult süütegu toime panema. Poest võetud jope fooliumkotti peitmise, turvaväravatest möödumise ja kauplusest lahkumisega, oli Dmitri Vihrin teinud kõik endast oleneva, et saabuks koosseisupärane tagajärg ning kõrvaliste asjaolude mitteilmnemisel, milleks käesoleval juhul oli kinnipidamine, oleks süüdistatav varguse ka lõpule viinud. Kuivõrd Dmitri Vihrin peeti varguse toimepanemiselt kinni, jäi tegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata süüteokatsena
Subjektiivsest küljest eeldab
koosseis tahtlust kõikide objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ning lisaks äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus talle mittekuuluva ehk võõra kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi, kogutud tõendite kohaselt pani süüdistatav kauba fooliumkotti ning möödus turvaväravatest ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. Seega oli tema eesmärgiks asja enese kasuks pööramine ja tema teoplaan seisnes selles, et ta tahtis S E AS avaldustes toodud kuupäeval ja kaupluses toime panna avalduses nimetatud kauba varguse. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, tema poolt fooliumkoti kauplusesse kaasa võtmist ja kauba peitmist fooliumkotti, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga
Dmitri Vihrini kavatsetust varguse toimepanemiseks kinnitab ka üldteada asjaolu, et fooliumkotte kasutatakse varguste toimepanemisel selleks, et turvaväravate signaal ei hakkaks turvaelementide tõttu tööle. Varguse episoodide kokkuvõte 19
lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Dmitri Vihrin toime pannud kuus vargust, milledest kaks jäid katse staadiumisse. Samas on tegemist olukorraga, kus neli vargust on lõpule viidud, mistõttu tuleb süüdistatavale inkrimineeritud sama kvalifikatsiooniga süüteod kogumis kvalifitseerida lõpuleviidud kuriteona. Süüdistatavat süüdistatakse varguste toimepanemises süstemaatiliselt. Süstemaatilisus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod subsumeeritakse üksikult
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks sooritab isik süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKK nr 3-1-1-87-08 p 10). Samuti ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Dmitri Vihrin pani toime kuus varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 11.03.2022 kuni 27.06.2022. Seejuures on teda eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 21.02.2020 otsusega nr 120-1456 (II kd tl 27-29)
lg 2 p 5,9 - § 25 lg 2 järgi süstemaatilise varguse katse eest reaalse vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 20.10.2021 (II kd tl 40-46). Seega pani Dmitri Vihrin süstemaatilise varguse toimepanemise eest karistuse kandmise vabanemise järgselt uue varguse toime ca 5 kuu möödudes ehk jätkates lühikese ajavahemiku järel mitmete varguste toimepanemist. Kohtu hinnangul on varguste toimepanemine kujunenud Dmitri Vihrini elustiiliks. Tema ütluste ja kohtus antud selgituste pinnalt on võimalik järeldada, et vargusi paneb ta toime nii varastatud kauba ära tarvitamiseks kui ka elatusvahendite või narkootiliste ainete jaoks rahaliste vahendite hankimiseks. Selline teguviis viitab kohtu hinnangul selgelt süüdistatava väljakujunenud harjumusele ning süütegude faktiline korduvus täidab süstemaatilisuse koosseisu, mistõttu tuleb Dmitri Vihrini käitumine kvalifitseerida
Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Dmitri Vihrin oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuspraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-14-07, p 6). Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui 20
lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest on ettenähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Süüdistatava süüd hinnates lähtub kohus kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsusest ja tekitatud tervisekahjustuste ulatusest. Kohus luges tõendatuks, et süüdistatav väärkohtles kannatanut vähemalt ühe käe löögi ja vähemalt ühe jalalöögiga põhjustades kannatanule füüsilist valu, vasaku silma piirkonnas hematoomi ja vasaku käe välisküljel punetuse. Arvestades seda, et lööke oli mitu ning esimese löögi tagajärjel kannatanu ka kukkus, mis viitab jõulisemale löögile, on süüdistatava teosüü liiga suur selleks, et mõista talle rahaline karistus ning talle tuleb mõista vangistuslik karistus. Samas võib süüdistatava süüd pidada keskmisest alla poole jäävaks, kuivõrd tekitatud tervisekahjustused olid kerged. Kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid. Samas kohtu hinnangul on Dmitri Vihrin väljendanud siirast kahetsust, mida tuleb arvesse võtta karistust kergendava asjaoluna. Seetõttu leiab kohus, et Dmitri Vihrinile on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra ja peab põhjendatuks karistada Dmitri Vihrinit
lg 2 p 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 - § 25 lg 2 järgi toimepandud kuriteo eest on ette nähtud kahe- kuni kümneaastane vangistus. Süüdistatava süüd hinnates lähtub kohus röövimisel kasutatud vägivalla intensiivsusest ja ulatusest, röövimise objektiks olnud esemete väärtusest, tekitatud kahjust. Dmitri Vihrin kasutas röövimisel kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, kuid samas tema poolt kasutatud füüsiline vägivald põhjustas kannatanule kerge tervisekahjustuse. Kohus arvestab aga ka seda, et löök ei olnud ühekordne, löögiliigutusi oli vähemalt kaks. Dmitri Vihrin püüdis varastada kaupa kogusummas 471,93 eurot, kuid kuivõrd tal ei õnnestunud kogu kaubaga turvamehe sekkumise tõttu kauplusest põgeneda, lahkus ta poest üksnes kõrvaklappidega väärtusega 11,99 eurot, tekitades selles ulatuses ka kahju. Seega oli tekitatud kahju väike. Dmitri Vihrini tegu jäi katse staadiumi. Seetõttu võib süüdistatava süüd röövimise toimepanemises pidada väikseks. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Dmitri Vihrin on väljendanud kahetsust, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus arvestab ka seda, et Dmitri Vihrin on varasemalt varavastaste kuritegude eest kahel korral kriminaalkorras karistatud. Seetõttu leiab kohus, et Dmitri Vihrinile on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra miinummäära lähedaselt ja peab põhjendatuks karistada Dmitri Vihrinit
lg 1 - § 25 lg 2 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Süüdistatava süüd hinnates lähtub kohus eelkõige varastatu väärtusest ja toimepandud varguseepisoodide rohkusest. Dmitri Vihrini puhul välistab rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamise nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli Dmitri Vihrini tulu pärast tulumaksu mahaarvamist
lg 2 p 5,9 - § 25 lg 2 järgi liitkaristusega
Seega on Dmitri Vihrini puhul karistusliigina võimalik kohaldada üksnes vangistust. Dmitri Vihrin on toime pannud 6 varguse episoodi, millest 4 on lõpule viidud vargused ja 2 episoodi jäid katsestaadiumisse. Lõpule viidud vargustega tekitas Dmitri Vihrin kokku varalise kahju summas 242,52 eurot M E OÜ-le, kes on selles summas esitanud ka tsiviilhagi, millega Dmitri Vihrin istungil nõustus. Dmitri Vihrin paneb vargusi toime süstemaatiliselt olles nii varem süstemaatiliste varguste toime panemise eest karistatud, kui ka nähtuvalt käesolevas kriminaalasjas etteheidetavate varguste toimepanemise arvust. Arvestades nimetatud asjaolusid 21
lg 2 p 9 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus ei pea võimalikuks kergemate karistuste kaetuks lugemist raskeima karistusega, kuna Dmitri Vihrin on toime pannud eriliigilised kuriteod ning vastasel juhul jääb arvestamata mõne kuriteo ebaõigus (RKKKo nr 3-1-1-20-16, p 16). Kohus peab aga võimalikuks liikaristuse mõistmisel karistusi liita üksikaristustest raskeimat suurendades, jättes mõistetavad karistused täies ulatuses liitmata. Nimelt on süüdistatav toime pannud peamiselt varavastased süüteod, milledest üks eristub kasutatud vägivalla poolest. Samas tuleb arvestada kõikide Dmitri Vihrini kuritegude ebaõigusega. Seega mõistab kohus Dmitri Vihrinile liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes Dmitri Vihrinile liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 16). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 8). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et teda on varavastaste süütegude toimepanemise eest varasemalt karistatud, tema teod on ajas muutunud raskemaks, lisandunud on vägivald. Varasemalt on ta uue kuriteo toime pannud katseajal ning viimane karistus oli reaalne vangistus. Seega varasem teadmine, et uue teo toimepanemine katseajal tingib ka uue karistuse kohaldamise, ei sundinud süüdistatavat loobuma uute süütegude toimepanemisest. Dmitri Vihrin on varasemalt jätkanud katseajal õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvale karistusest vabastamisele, ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid raskendab seda. Lisaks eeldaks katseaeg käitumiskontrolliga kindla elukoha olemasolu. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et varasemalt on Dmitri Vihrin öelnud oma elukohaks Xxx, Tallinn, seda viimati tema vahistamisel. Samas 24.10.2022 toimunud kohtuistungil ütles Dmitri Vihrin, et tema elukoht enne kinnipidamist oli xxx. Xxx, Tallinn elab Dmitri Vihrini isa, kelle suhtes Dmitri Vihrin pani toime vägivalla kuriteo, mistõttu, kuigi Dmitri Vihrini sõnul nad on isaga ära leppinud, ei ole kohus veendunud, et Dmitri Vihrinil oleks võimalik isa juurde elama asuda. Hostelis elamine aga eeldab rahaliste vahendite olemasolu. Arvestades Dmitri Vihrini majanduslikku seisu puudub kohtul veendumus, et Dmitri Vihrinil oleks vabaduses viibides olemas kindel elukoht. Samuti on süüdistatav oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei sobi 22
lg 1 alusel, kuna Dmitri Vihrin pani talle süüks arvatavad teod toime narkojoobes. Kuivõrd kohus määras Dmitri Vihrinile karistuseks rohkem kui kaheaastase vangistuse, ei saa kohus mõistetud vangistust raviga asendada, kuna
Kohus peab aga vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui Dmitri Vihrinile mõistetav karistus jääks kaheaastase vangistuse piiridesse, ei peaks kohus põhjendatuks Dmitri Vihrini karistuse asendamist raviga. Nimelt eeldab karistuse asendamine raviga samuti käitumiskontrollile allutamist, mis omakorda eeldab kindla elukoha olemasolu. Nagu kohus varasemalt juba välja tõi, ei ole kohus veendunud, et Dmitri Vihrinil oleks olemas kindel elukoht. Samuti ei ole kohtu hinnangul karistuse raviga asendamine põhjendatud, kui kohtul puudub tõsikindel veendumus, et süüdistatav tahab ja soovib narkootikumide tarvitamisest loobuda ja ennast ravida. Dmitri Vihrini käitumine istungil oli ravi kohaldamise osas kohtu hinnangul pigem ükskõikne. Tema enda sõnul on ta varasemalt Viljandi haiglas narkoravil viibinud nädal aega, kuid ta ei sobinud neile ravile, mistõttu saadeti ta sealt minema. Kriminaalasja hulgas olevast 10.11.2020 kohtumäärusest 120-1456 nähtub, et Dmitri Vihrin katkestas ravi nädal pärast ravile asumist. Ka määrusest nähtuvalt on kohtu hinnangul olnud isiku motivatsioon muutusteks madal. Ravi kohaldamine eeldab, et süüdistatav näitaks ka ise üles huvi ravile minna, näiteks sellega, et ta ise suhtleb raviasutusega, kindlustades endale seal koha enne kohtult ravi kohaldamise taotlemist. Midagi seesugust Dmitri Vihrin teinud ei ole. Varasemad katsed Dmitri Vihrini ravimiseks õnnestunud ei ole ning kohtu hinnangul puudub ka käesoleval ajal veendumus, et Dmitri Vihrini puhul oleks ravi kohaldamine tulemuslik. Nii luges kohus Dmitri Vihrini käitumisest istungil välja, et tema soov on vabaneda vanglast ning ravi soov on kantud just tahtest vanglast vabaneda, mitte tegelikust soovist end ravida. Tsiviilhagid Kannatanu AS S on 21.03.2022 esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 11,99 eurot Dmitri Vihrini vastu seoses Dmitri Vihrini poolt 19.03.2022 kella 21.15 ajal Xxx asuvast Si kauplusest röövimise katse toimepanemise käigus S AS-le kuuluvate kahjustada saanud kõrvaklappidega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 24.10.2022 toimunud kohtuistungil Dmitri Vihrin nõustus AS S poolt esitatud tsiviilhagiga ega vaidlustanud seda. Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel AS S esitatud tsiviilhagi summas 11,99 eurot täielikult rahuldada ning Dmitri Vihrinilt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. Kannatanu M E OÜ on 12.04.2022 esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 242,52 eurot Dmitri Vihrini vastu seoses Dmitri Vihrini poolt 11.03.2022, 18.03.2022 kella 16.46 ja 18.03.2022 kella 17.09 ajal, 01.04.2022 toime pandud vargustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 23
lg 2 kohaselt on
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.