Obsah (8)

§ 17§ 18§ 43§ 45§ 19§ 27§ 47§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuaril 2023. a kell 11.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-

§ 17ja § 45 ning Pankr

S § 1 ja § 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada T V, isikukood xxx, pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. Kuna võlgniku pankrotivara moodustub alles pärast ühisvara jagamist, siis puudub pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara. II Kohtumääruse põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. 4 2-22-12017 PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgniku vara väärtuseks on hinnanguliselt 19 500 eurot. Võlgnikule kuulub pool ühisomandisse kuuluvast kinnistust asukohaga xxx maakond, 100% elamumaa, pindalaga 1331,0 m
3. Usaldusisik on aruandes välja toonud, et kinnistu hinnanguline väärtus võiks olla umbes 39 000 eurot. Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk BMW 518, registreerimismärgiga xxx,
4. a, sõiduki registrikanne on peatatud 01.10.
5. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu T OÜ-lt 850 eurot kuus ja pension 398.01 eurot kuus. Võlgniku täitmata kohustuste suuruseks on kokku 32 710.64 eurot (sh sissenõutavaks muutunud 26 766.08 eurot). Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pankrotivara moodustub alles pärast ühisvara jagamist, mistõttu moodustub pankrotivara alles pärast ühisvara jagamist. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara hinnangulises väärtuses summas 19 500 eurot ei kata võlgniku kohustusi summas 32 710.64 eurot, samuti ei võimalda võlgniku sissetulek täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikule kuuluv vara ja igakuine sissetulek ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
6. Võlgnik on maksejõuetusavalduses avaldanud soovi pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist või alternatiivselt võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

§ 19

lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et võlgnik ei ole makseraskustes, vaid tema püsiv maksejõuetuse on välja kujunenud, puudub alus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Seetõttu otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamise üle. Tulenevalt asjaolust, et võlgnikule kuulub vara, mille hinnanguline väärtus on 19 500 eurot, millest on võimalik moodustada pankrotivara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS 31 lg 1, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

1. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 5 2-22-12017 Usaldusisik on oma aruandes välja toonud, et Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule ja L O-V ühisvarana kinnistu registriosa nr xxx, asukohaga xxx maakond, 100% elamumaa, pindalaga 1331,0 m
2. Kinnistul elab võlgniku abikaasa ning selgituste kohaselt vajab kinnistu remonti. Maa-ameti hinnastatistika kohaselt on keskmine kinnistute m2 hind antud piirkonnas 378.14 eurot ja minimaalne 27.51 eurot. Usaldusisik on vaadanud teiste võõrandatavate kinnistute hindasid antud piirkonnas ning kinnistu hinnanguline väärtus võiks olla ca 39 000 eurot. Kuna kinnistu täpne seisukord ei ole usaldusisikule teada, siis võib kinnistu väärtus olla väiksem. Liiklusregistri andmetel on võlgnikule kuulunud Chrysler Grand Voyager, registrimärgiga xxx,
3. a ja Tiki Treiler C-300LP, registrimärgiga xxx,
4. a, millised on võõrandatud 23.07.2022 H K´ile, kes omakorda võõrandas sõiduki 03.08.2022 sõiduki K K´ile. Sõidukite kasutajaks on jäänud võlgnik, võlgnik on avaldanud, et elab koos H K´iga.
5. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45

lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 45

lg 1 alusel välja kuulutada ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 10. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tervise halvenemine ja sellest tulenevalt pikaaegne haiguslehel viibimine, millest tulenevalt ei olnud võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgniku makseraskused said alguse
2. a. 6 2-22-12017 Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik on võtnud erinevaid tarbe- ja väikelaene omamata laenude tagasimaksmiseks vastavat sissetulekut. Samuti märgib usaldusisik, et võlgnik on jätnud välja toomata, et tema ja tema abikaasa ühisomandis on kinnisvara. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
3. Kohus selgitab T V, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui T V soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek.
4. Kohus selgitab T V, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. T V tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
5. Martin Krupp on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks T V /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7