järgi vangistusega 4 kuud, mida suurendati eelmise karistuse võrra, liitkaristus vangistus 9 kuud 28 päeva, millest vabanes 11.10.2019, tõkend – vahistamine, viibib alates 12.10.2021 Tallinna vanglas - süüdistuses
lg 2 p 2,3 ja
Süüdistus Artur Rätsepa süüdistatakse selles, et tema 2020 aasta algul, talvisel ajal ründas Tallinnas xxx territooriumil asuvas vagunis oma elukaaslast S A, sakutas S A juustest ja lõi teda korduvalt, vähemalt viiel korral kätega rinna ja selja piirkonda, põhjustades S A füüsilist valu. Samuti tema 21.08.2021 kella 13:55 ajal Xxx kinnistul asuvas ehitises sakutas S A juustest ning tõukas teda vastu selga, põhjustades S A füüsilist valu. Oma tahtliku tegevuse pani Artur Rätsep toime teise inimese valu tekitava väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti tema 21.08.2021 õhtusel ajal Xxx kinnistul asuvas ehitises lõi tahtlikult O K korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, paisates teda oma löökidega põrandale pikali. Seejärel peksis Artur Rätsep korduvalt, lühikeste vaheaegade järel pikali olevat O K käte ja jalgadega, sealhulgas lõi ta inimese tapmise eesmärgil O K telliskividega korduvalt, vähemalt viiel korral vastu pead, tekitades O K pea hulgivigastusi. Lisaks põhjustas Artur Rätsep peksmise ja pikali tõukamise tulemusena O K vasaku pindluu ja sääreluu murrud. O K suri Artur Rätsepa poolt tahtlikult temale põhjustatud pea tömbi trauma (s.o koljusisene vigastus koos peaaju kõvekelme rebendite ja õhuga koljuõõnes, hulgaliste koljuluude murdudega, verevalumitega kõõlustanul, põrutushaavadega pea piirkonnas ning nahaaluste verevalumitega paremal pool otsmikul) tagajärjel sündmuskohal. Oma tahtliku tegevusega pani Artur Rätsep toime teise inimese tapmise, s.o
Kohtumenetlus Kohtuistungil tunnistas Artur Rätsep ennast süüdi osaliselt. Artur Rätsep ei vaidlusta O K tapmist, kuid tema hinnangul oli tapmine provotseeritud kannatanu poolt, kes tarvitas eelnevalt A. Rätsepa suhtes vägivalda. Süüdistuses
Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus toob välja uuritud tõendid, millistele tugineb hinnangu andmisel. 1 Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: tunnistajad L K ja M K ning kohtuarstekspert A A. Kannatanu S A keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu tugineb kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tema kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlustele. Kannatanu V K ei saanud tervislikel põhjustel kohtuistungil osaleda, mistõttu tugineb kohus KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel tema kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlustele. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks.
lg 2 p 2,3 järgi esitatud süüdistus Artur Rätsepa poolt 2020 aasta algul, talvisel ajal xxx territooriumil asuvas vagunis oma elukaaslase S A juustest sakutamine ja tema vähemalt viiel korral kätega rinna ja selja piirkonda löömine, on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu ütlustega, mida toetavad ka tunnistaja L K ja süüdistatava enda ütlused. Kannatanu S A 25.11.2021 antud ütluste kohaselt 2020 aasta talvel, kui nad veel Arturiga vagunis Tondirabas elasid, peksis Artur teda ning L nägi seda kõike pealt. Kõigepealt haaras Artur teda juustest ja näost ning lükkas voodile. Siis Artur lõi teda kätega (ei olnud rusikas) vastu selga ja tahtis ka vastu nägu lüüa, kuid ta kaitses ennast. Artur lõi teda kuskil 5 korda ja ta tundis füüsilist valu. Miks Artur teda peksma hakkas, ei mäleta, kuid mäletab, et Artur oli purjus ja ta ise oli ka õlut joonud. Peale antud juhtumit olid tal sinikad selja taga õlgade piirkonnas ja kaela piirkonnas, kuid need kadusid nädalaga ära. Kannatanu löömist süüdistatava poolt 2020 aasta alguses on kinnitanud tunnistaja L K. Nii kirjeldas tunnistaja, kuidas Artur Rätsep peksis kannatanut rusikatega rinda ja naine ohkas selle peale. Siis lõi A. Rätsep kannatanut oma jalaga kannatanu jalgadesse ja reite piirkonda. Lõi väga tugevasti, S ohkas, sest tal oli valus, kui teda rusikatega pekstakse. Kuigi kannatanu ja tunnistaja kirjeldavad kannatanu löömist Artur Rätsepa poolt mõningal määral erinevalt (kannatanu räägib selga löömisest, tunnistaja aga rinda löömisest ja jalgadega löömisest), kinnitavad mõlemad kannatanu löömise fakti A. Rätsepa poolt ning kohtul puudub alus nende ütlustes kahelda. Kohus arvestab, et kannatanu enda ütluste kohaselt oli ta ka ise alkoholi tarvitanud, mistõttu kohtu hinnangul võib tema mälu olla valikuline ning on igati usutav, et tunnistajale ei pruukinud kõik kannatanut kahjustav tegevus nähtav olla. Antud juhul on aga oluline, et kannatanu ja tunnistaja ütlustes puudub diametraalne vastuolu ning mõlemad räägivad süüdistatava poolt kannatanu korduvas löömises süüdistuses näidatud ajal ja kohas. Siinjuures on olulised ka süüdistatava enda ütlused, mille kohaselt on ta vagunis elades läinud mitmel korral kannatanule kätega kallale. Samuti ei eitanud süüdistatav, et on kannatanut ka juustest tirinud. 2 Kohtul puudub alus kahelda S A ütlustes, et Artur Rätsepa poolt tema juustest tirimise ja löömise tagajärjel tundis ta füüsilist valu. Riigikohtu selgituste kohaselt on üldtuntud asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Kohtupraktika kohaselt tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu (Riigikohtu lahend 3-1-1-29-15). Ilmselgelt saab valu tekitavaks pidada juustest tirimist, kuna süüdistatava ütluste kohaselt on ta soovinud kannatanut majast välja saada. Seega juba juustest tirimine on intensiivne ja valulik ning arvestades veel meesterahva poolt tehtud korduvaid lööke naisterahva rindkeresse ja selga, ei kahtle kohus, et valuaistingute tekkimine kannatanul pidi tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul pani Artur Rätsep teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tirides kannatanut juustest ning lüües teda korduvalt rinna ja selja piirkonda, pidi Artur Rätsep võimalikuks pidama ja möönma, et väärkohtleb enda elukaaslast ning tema füüsilise tegevuse tagajärjel võib kannatanu tunda valu. 21.08.2021 episood Artur Rätsepa poolt 21.08.2021 kella 13:55 ajal Xxx kinnistul asuvas ehitises S A juustest sakutamine ning tema vastu selga tõukamine on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu ütlustega. Riigikohus on märkinud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla kannatanu ütlus (Riigikohtu lahend 1-16-9964 p 6). Kannatanu S A 25.11.2021 antud ütluste kohaselt otsustas helistada politseisse (päevasel ajal 21.08.2021), kuna Artur oli jälle purjus ja riidles temaga. Olid enda kodus xxx ning Artur kargas talle kätega külge, haaras teda juustest ja tõukas ta majast välja. Artur sakutas ta juukseid kõvasti, tal oli väga valus ja nuttis. Peale juuste sakutamist lõi Artur teda käega vastu selga, tundis selle tagajärjel valu. Helistas maja ligidusest politseile, sest tahtis teada anda, et Artur tõstab tema vastu kätt ja tahtis, et politsei Arturi ära viiks. Häirekeskusele 21.08.2021 kell 14:00 tehtud kõne on 29.11.2021 asitõendina vaadeldud. Häirekeskusele tehtud kõne sisu on küll suures osas mõistetamatu, kuid sellest on siiski aru saada, et helistati peksmise tõttu ning peksjaks on Artur Rätsep. Kuigi erinevalt esimesest episoodist kannatanu juustest tirimist ja selga tõukamist süüdistatava poolt keegi pealt ei näinud, ei tähenda, et süüdistatav ei oleks kannatanu suhtes vägivaldne olnud. Teatavasti leiavadki paljud peresisesed vägivallajuhtumid aset vaid lööja ja kannatanu juuresolekul ning loota kuriteosündmuse pealtnägijale on pigem vähene. Samas on oluline tähele panna, et tunnistaja L K ütluste kohaselt oli süüdistatav alkoholijoobes tihti kannatanu suhtes vägivaldne, ehk süüdistatava tegutsemist mõlema teo puhul saab pidada sarnaseks. Seejuures on oluline, et ka süüdistatav on jaatanud kannatanu juustest sakutamist, kuna talle ei meeldi koristamata elamine ja/või kannatanu poolt alkoholi tarvitamine ning ta on tahtnud kannatanut majast välja saada. Kuna süüdistatav ei eitanud, et tarvitas 21.08.2021 alkoholi, ei kahtle kohus, et Artur Rätsep pani ka 21.08.2021 Xxx kinnistul asuvas ehitises toime süüdistuses kirjeldatud teo. Kuna selga tõukamist saab pidada omaseks vägivaldsele isikule ajal, mil ta kedagi jõudu rakendades tahab uksest välja saada ning kannatanu juustest sakutamist saab pidada A. Rätsepa tavapäraseks käitumiseks, on kannatanu ütlused tema suhtes aset leidnud vägivalla kohta usutavad ning Artur Rätsepa poolt 21.08.2021 toime pandu piisavalt tõendatud. 3 Sarnaselt esimesele episoodile ei kahtle kohus S A ütlustes, et tundis Artur Rätsepa poolt tema juustest tirimise ja tõukamise tagajärjel valu ning valuaistingute tekkimine kannatanul pidi tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul pani ka selles episoodis Artur Rätsep teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tirides kannatanut juustest ning tõugates teda selga pidi Artur Rätsep võimalikuks pidama ja möönma, et väärkohtleb enda elukaaslast ning tema füüsilise tegevuse tagajärjel võib kannatanu tunda valu. Kuna antud kriminaalasja raames on tuvastatud, et Artur Rätsep väärkohtles korduvalt enda lähisuhtes olevat kannatanut nii 2020 aasta alguses kui ka 21.08.2021 ning süüdistatava tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, vastutab Artur Rätsep
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.
lg 1 järgi esitatud süüdistus Vaidlus puudub selles, et O Ki surm saabus süüdistuses näidatud ajal ja kohas, s.o 21.08.2021 õhtusel ajal Xxx kinnistul asuvas ehitises pärast seda, kui Artur Rätsep ründas tüli käigus O Ki. Vaidlus puudub ka selles, et pärast O Ki surma saabumist otsustas Artur Rätsep surnukehast vabaneda, milleks kinnitas surnukeha külge telliskividest raskused ning lohistas surnukeha enda elukoha lähedal asuvasse kraavi. Nii võis süüdistatava enda ütlustest välja lugeda, et tarvitas 21.08.2021 Oiga alkoholi (ostis kolm 0,7 Lauaviina ja õlut), tülitsesid ning pärast seda, kui A. Rätsep oli Oi tõuganud ja löönud, O kukkus ning jäi lamama. Kui O kukkus, siis vaatasid, et liigutab, norskab, mõtles, et ei hakka Oi ülesse ajama, et las rahuneb maha, et homme hommikul räägivad jutud sirgeks. Heitsid magama. Hommikul tõusis üles, hakkas Oi ülesse ajama, aga O oli juba kivistunud, sai aru, et O on surnud. Võttis Oi jalgadest kinni ja lohistas Oi kõige ligemale kraavi. Pani traatidega kokku seotud kivid talle külge. Kuna seal oli vähe vett ja kõrge rohi, siis otsustas Oi keha ära peita. Oli šokiseisundis, kõhu ümbruses selja peale oli raskus peale pandud, tavalised telliskivid. Enda tegevust O Ki surnukehast vabanemiseks on Artur Rätsep näidanud ka 14.10.2021 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollis. Nii näitas Artur Rätsep, kuidas ta lohistas O Ki surnukeha majast välja, kuhu vastu O Ki pea lohistamisel kukkus ning kuhu suunas ta surnukeha lohistas: kõigepealt läks tema jalgupidi kraavi ja seejärel lohistas vette Oi surnukeha, siis liikus tagasi maja juurde, võttis majast ukse kõrvalt juhtme või traadi, pani selle maha, valis ahju kõrvalt välja neli täis suuruses punakat värvi telliskivi. Siis näitab, kuidas ta telliskivid traadi külge sidus. Siis tõstis telliskivid sülle ja läks surnukeha juurde, kaks telliskivi asetas ta Oi surnukeha paremale poole roiete kõrvale ja teised kaks üle keha teisele poole, traat mööda selga. Peale telliskivide surnukeha külgedele asetamist vajutas ta surnukeha seljale, et see madalamale vajuks. Ka sündmuskohal viibinud S A andis ütlusi, kuidas järgmise päeva hommikul ärgates hakkas Artur koheselt telliskividega tegelema ja vedas Oi surnukeha majast välja, ei näinud, kuidas Artur Oi välja tassis, ainult läbi une kuulis, et tassib midagi rasket. Ärgates nägi verd ahju ees maas. Nägi, kuidas Artur vähemalt 6-10 telliskivi traadiga kokku sidus. Artur võttis õuest kaks suurt musta värvi kilekotti ja keeras Oi keha kõhuli sinna kottide peale ja hakkas Oi keha välja lohistama. Jälgis Arturi tegevust aknast, nägi, et Artur vedas Oi majast kraavi suunas mööda teerada, mis läheb paralleelselt kraaviga ja metsa suunas. Artur tuli tagasi umbes poole tunni pärast ning Artur oli veidi märg põlvedest alla poole. Seda, et leitud surnukeha surmaaeg võis olla ligikaudu 2 kuud tagasi, toetab ka 12.10.2021 koostatud laiba vaatlusprotokoll, milles on muuhulgas märgitud, et surnukeha on tugevate roiskumise tunnustega. Surnukehalt võeti DNA-proov. Kuriteo toimepanemise ligikaudse aja tõi 11.10.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollis välja ka kohtuarst-ekspert A A selgitades, et surma aeg oli ca 2 kuud 4 tagasi ning surnukehal tuvastatud vigastustest nähtuvalt järeldas, et tõenäoline surmapõhjus on kõva tömbi esemega löökidest põhjustatud tömp aju-kolju trauma. Kuriteo toimepanemise kohta, surnud isikut ning surnukehast vabanemise viisi kinnitavad lisaks eelviidatud Artur Rätsepa ja S A ütlustele ning ütluste ja olustiku seostamise protokollile ka laiba vaatlusprotokoll, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid ning ekspertiisiaktid. Surnukeha leidmine on talletatud 11.10.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollis. Protokolli kohaselt oli sündmuskohaks xxx krundi ja xxx krundi piir ning xxx aadressil asuv krunt, xxx. Sündmuskoha täies ulatuses esile toomiseks on kasutatud Maanteeameti satelliitkaardi väljalõiget, millel on sündmuskoht märgistatud punast värvi joonega. Sündmuskoha vaatlust alustati Xxx tee 15 krundil asuvast äärest, mis jagab piiri xxx krundiga. Liigutakse Xxx tee poolt mööda kraaviäärt kagu suunas. Xxx teelt umbes 100 meetri kaugusel vesises kraavis on näha surnukeha. Surnukeha on kõhuli asendis, parem käsi kõverdatud pea all, vasak käsi küünarliigesest kõverdatud keha all, jalad sirgelt. Surnukeha seljal on näha pruunikat värvi juhet, mis on seotud kahe punakat värvi telliskivi külge, mis asetsevad vees surnukehast paremal pool alumiste roiete kõrgusel. Surnukeha keeramisel selili tulevad surnukeha kõhu alt nähtavale veel kaks juhtme teisele poolele otsa seotud punakat värvi telliskivi. Juhe, mille ühe poole otsa on seotud kaks ja teise poole otsa on seotud kaks telliskivi, pakendatakse (pakend nr 1.3). Seega on leitud surnukehalt näha talle telliskividest raskuste asetamine süüdistatava poolt kirjeldatud viisil ning vastavalt 12.10.2021 koostatud laiba vaatlusprotokollile võeti surnukehalt DNA proov. Ekspertiisiakti nr xxx eksperdiarvamuse punkt 1.
ning nimetatud säte näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Riigikohus on selgitanud, et süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista
kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. /…/
objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang (3-1-1-1-15 p 11.1). Nii Artur Rätsepa kui ka sündmuskohal viibinud S A ütlustest saab välja lugeda, et Artur Rätsepa ja O Ki vahel aset leidnud füüsilise konflikti alguseks oli O Ki poolt Artur Rätsepale sõrmedega silma torkamine. Seega möönab kohus, et just füüsilise konflikti algatajaks võis olla O K. Hinnates aga sündmust kui tervikut, s.o konfliktile eelnenud ja järgnenud aega ning Artur Rätsepa poolt tarvitatud vägivalla ulatust ja intensiivsust, aga ka Artur Rätsepa ja O Ki omavahelist läbisaamist ning nende isikuomadusi, leiab kohus, et rääkida O Ki suhtes vägivalla tarvitamise ajal Artur Rätsepal esinenud tugevast hingelise erutuse seisundist puudub igasugune alus. Kohus arvestab S A ütlusi, millest nähtuvalt oli just Artur Rätsep see, kes hakkas Oile etteheiteid tegema. Nii kirjeldas ta, et Artur oli konflikti algatajaks või süüdistajaks ja O püüdis kogu aeg midagi tõestada, et pole vaja vaielda. Järsku tõusis O püsti ja läks kätega Arturi poole, sõrmed ette sirutatud ning selliselt sõrmed ees liikudes tabas O Arturi silma. Peale seda kargas Artur püsti ja hakkas rusikatega Oi peksma. Ta ei aidanud Oi, kuna varasemalt olid ka sarnased peksmised Arturi ja Oi vahel, Artur peksis Oi kukkumiseni, seejärel oli O veidi pikali, siis tõusis püsti ja lahkus koju. Samuti 9 tõi S A välja, et Artur on muidu rahuliku iseloomuga, kui ta on kaine, kuid purjus peaga on vägivaldne isegi loomade suhtes, Arturil on purjus peaga äkiline iseloom. Sellistest ütlustest saab välja lugeda, et Artur Rätsep oli isikuks, kes alkoholi tarvitanuna oli oma olemuselt agressiivne ning kes lahendaski temale ebameeldivaid või mittemeelepäraseid olukordi vägivallaga. Seda, et agressiivne ja tülinorija oli pigem Artur Rätsep, mitte O K, kinnitavad ka tunnistaja L K ütlused. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt on S rääkinud, et Artur väga tihti peksab Oi, kes ei saanud vastu anda, kuna Oil oli mingi kehaõõne avamisega seotud operatsioon ja seepärast oli nõrk. Teab, et O oli pidevalt nende juures, sest kui helistas, siis pidevalt sattus nende taustal oleva vestluse peale, kui vestles Sga. S rääkis, et kui Artur toob teenitud raha koju, siis ostab alkoholi ja O on kohe kohal. Arvab, et 2021 juuli alguses ei kuulnud taustal enam Oi häält. Kui küsis Slt, et kus on nende sõber O, vastas S, et kust tema teab, võib-olla anti Oile sotsiaalmaja või leidis mõne muu mahajäetud maja, võib-olla leidis endale naisterahva. Küsis ka Arturi käest ja Artur ütles telefoni teel, et võib-olla leidis teise koha, et kust tema teab. Ka tunnistaja M Ki ütlustest nähtuvalt võis A. Rätsep kõrgemas joobeastmes muutuda agressiivseks. Kuigi tunnistaja tõi ka välja, et agressiivsus A. Rätsepa juures väljendus selles, et loopis vihahoos mingi tuhatoosi või tassi, aga kallale ei tulnud, selles mõttes ohtu ei tajunud, ei tähenda see automaatselt, et Artur Rätsepale ei oleks füüsiline vägivald omane. Siinjuures on oluline, et antud asja raames on tuvastatud A. Rätsepa poolt enda elukaaslase korduv kehaline väärkohtlemine ning A. Rätsepa vägivaldsusele kalduvale iseloomuomadusele on osundanud ka L K, andes ütlusi, mille kohaselt oli A. Rätsep pidevalt joobes olekus agressiivne, ettearvamatu ja impulsiivne, võis kallale tulla ja alati peksis St. Arvestades, et tunnistaja M K oli Artur Rätsepa tööandja, on ka igati loogiline, et M Ki juuresolekul ei näidanud Artur Rätsep enda nö tõelist loomust. Samas ka asjade loopimine isiku juures, kellest sõltub A. Rätsepa sissetulek ja tema heaolu, näitab piisavalt selgelt A. Rätsepa omadust kergesti ärrituda ning enesevalitsust kaotada. Olulised on tunnistaja M Ki ütlused ka osas, kus ta taasiseseisvumispäeva järgselt Arturit tema juures otsimas käis ning kui ta Oi ei näinud, vastas Artur, et ta ei tea, ei ole Oi juba mõnda aega näinud ning äkki ütles midagi sellist, et võib-olla läks kuskile Ida-Virumaale sugulaste juurde. Kuna nii tunnistaja L K kui ka M Ki ütluste kohaselt ütles A. Rätsep, et ei tea, kus O on, saab süüdistatavat pidada külmalt kalkuleerivaks isikuks, kes tegi kõik endast oleneva, et ennast ja tapmist ei oleks võimalik seostada. Juhul, kui Artur Rätsep oleks tõesti kasutanud O Ki suhtes vägivalda äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tõttu, oleks loogiline ja eluliselt usutav, et selline seisund möödub ning pärast O Ki suhtes vägivalla tarvitamist oleks Artur Rätsep tundnud mingitki süüd tehtu üle, sealhulgas ka O Ki eluliste näitajate vastu, kutsunud abi vms. Midagi sellist aga ei toimunud. Vastupidi, S A ütluste kohaselt ütles Artur talle, et tal on vaja tumedat värvi telliskive, et need ei ole nii märgatavad ja on raskemad kui heledat värvi telliskivid, samuti tegi Artur sellel õhtul veel endale kohvi ja läks magama. A. Rätsepa enda ütluste kohaselt koristas ta järgmisel päeval kivid, pani ahju serva tagasi ning põrandal oleva verepleki pesi puhtaks. Selliselt saab käituda ainult isik, kes on harjunud vägivalda tarvitama ning kelle ainsaks mõtteks pärast tegu on selle varjamine. Nimetatut toetavad ka S A ütlused, et Artur muretses, et Oi vanemad hakkavad Oi otsima, näiteks helistama, Artur ostis uue simkaardi ja pani Oi telefoni sisse. Süüdistatava tegelikku suhtumist enda teosse ilmestavad ka tema ütlused, et hakkas vangi panemist kartma. Lähtudes eelviidatud kannatanu ja tunnistajate ütlustest puudub kohtu hinnangul igasugune seos kaitsja poolt osundatud Artur Rätsepa keerulise elujärje ja võimaliku provotseeritud tapmise vahel. 10 Asjaolu, et Artur Rätsepal oli vähene haridus või jäi ta ilma vanemlikust hoolitsusest, ei osunda kuidagi äkki tekkinud tugevale hingelisele traumale, vaid pigem oskamatusele ja suutmatusele probleeme õigesti lahendada. Samuti eitas S A, et O oleks neilt midagi nõudnud, palus ainult aidata töö leidmisega. Seega kaitsja poolt osundatu, nagu oleks O väitnud, et see maja, kus A. Rätsep elas, oleks justkui tema oma ja nemad oleksid pidanud temale maksma mingit raha või üüri või mida iganes, ei vasta tegelikkusele. Kohus arvestab siinjuures ka S A ütlustega, mille kohaselt pakkus Artur hea meelega Oile viina ning ka M Ki ütluste kohaselt ei olnud A. Rätsep selline üksi jooja, A. Rätsepal oli oma kaaslast vaja. Seega ei saa ka kuidagi uskuda, et Oi pidev viibimine A. Rätsepa juures, A. Rätsepa kulul alkoholi tarvitamine ning jalgratta ja/või raha laenamine oleks tekitanud A. Rätsepas aja jooksul sellist allasurutud nördimust, mis päädis 21.08.2021 tugeva hingelise erutusena ning mille tõttu saaks rääkida provotseeritud tapmisest
Kuna S. A ütluste kohaselt ei rääkinud O ka maja põlema panemisest, ei mõju usutavalt ka A. Rätsepa vastupidised ütlused. Seda enam, et A. Rätsepa ütlustest nähtuvalt olid tema suhted O Kiga väga head, pidas teda usaldusväärseks inimeseks ning ilmselgelt ei saaks selliseks isikuks pidada kedagi, kes esitaks nõudmisi, ähvardaks maja maha põletada või hirmutaks väidetavalt kunagi tapetud isiku matmiskohale vihjamise kaudu vms. Kuna nii A. Rätsepa kui ka S. A ütluste kohaselt A. Rätsep O. Ki juttu ammu aastaid tagasi maetud laibast päris tõsiselt ei võtnud, ei oma kohtu hinnangul antud asjas ka tähtsust 08.11.2021 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll, kus A. Rätsep osutas kohale, mida näitas temale O K ning selgitas, kuhu tema ja ta sõber kunagi ühe mehe olid matnud ja prügi peale visanud. Seda enam, et vastavalt 08.11.2021 koostatud vaatlusprotokollile A. Rätsepa poolt osundatud kohast kaevetööde käigus midagi tõenduslikku tähtsust omavat ei avastatud. Seda aga, et A. Rätsep pidas O. K sõbraks, selliseks toredaks poisiks, kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja M K. Ka tunnistaja L K ütluste kohaselt kui helistas Sle, andis Artur toru edasi Oile, et saa tuttavaks, see on nende sõber O. O. Ki ja A. Rätsepa sõprussidemeid toetavad ka A. Rätsepa enda ütlused, et lubas O. Kil enda rattaga sõita, andis kõneaja laadimiseks O. K raha ning osundas telefoni nö väidetavale pantimisele. On igati usutav, et juhul, kui tegelikkuses oleks A. Rätsep pidanud O. Ki ennast ja S. A ohustavaks, midagi sellist A. Rätsep teinud ei oleks. Pigem näitab Artur Rätsepa käitumine 21.08.2021 äkki tekkinud viha O Ki vastu ning nii andis süüdistatav kohtuistungil ka ise ütlusi, mille kohaselt läks tal veri keema, see viha kees peale ja läks niimoodi. Ka S A ütluste kohaselt hakkas Artur Oi uuesti peksma, kuna Artur oli ikka vihane Oi peale silma pärast. Isegi juhul, kui uskuda A. Rätsepa ütlusi, et tal oli silm verine 4-5 päeva, ei olnud ilmselgelt tegemist ka olukorraga, kus O. Ki tegevuse tõttu oleks A. Rätsep tundnud ennast kuidagi ohustatuna või olnud meeleheites. Arvestades siinjuures juba eespool tuvastatut, et Artur Rätsep jätkas O Ki peksmist ka pärast seda, kui O K oli juba liikumatuna maas, ei saa rääkida Artur Rätsepa meeleheitlikust soovist ennast ka kaitsta vms. Hinnates A. Rätsepa käitumist tervikuna on kohtu hinnangul selgelt tuvastatav A. Rätsepas tekkinud viha O. Ki suhtes, mida A. Rätsep ei osanud teisiti väljendada kui O Ki peksmisega lisaks jalgade ja rusikatega ka kättejuhtuvate eseme – telliskiviga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Artur Rätsepa tegevus süüdistuses näidatud ajal ja kohas on õigesti kvalifitseeritud ning see vastab
Kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita Artur Rätsepal esinevat hingelise erutuse seisundit O Ki tapmise ajal. Tegemist oli alkoholijoobes aset leidnud teoga ning on üldteada, et joove mõjutab inimese käitumist, et ta võib muutuda agressiivsemaks ning ei mõtle üldtagajärgedele. Lähtudes Artur Rätsepal tuvastatud eluohtlike tervisekahjustuste ulatusest ning nende tekkepõhjustest ei kahtle kohus, et Artur Rätsep pani O Ki tapmise toime tahtlikult. Kohus nõustub prokuröriga, et tegemist on otsese tahtlusega. Lähtudes kohtus tuvastatust, et Artur Rätsep ja O K käisid tihedalt läbi ning nende vahel suuremaid tülisid ei olnud, puudub kohtul veendumus, et O Ki surm oleks olnud Artur Rätsepa eesmärk. Lüües aga O Ki korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning pekstes pikali olevat O Ki käte ja jalgadega, sealhulgas telliskividega korduvalt vastu pead, sai Artur Rätsep lähtuvalt enda elukogemusest ja arusaamisvõimest kindlasti aru, et O Ki surm on tema teo vältimatu 11 tagajärg, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et A. Rätsep oleks lootnud võimalikku tagajärge vältida. A. Rätsep ei kutsunud O K abi ega väljendanud S A ütlustest lähtuvalt mingeid kahetsusele viitavaid emotsioone (A. Rätsep otsis telliskive, millega surnukehast vabaneda, jõi samal õhtul kohvi ja läks magama). Selline süüdistatava teojärgne käitumine ei osunda samuti sellele, et A. Rätsep oleks lootnud tagajärje mittesaabumist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõendite pinnalt on kinnitamist leidnud, et süüdistatav Artur Rätsep pani toime talle inkrimineeritud kuriteo, s.o
Süüdistatava tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
kohaselt ei välista ka tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1811, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7). Süüdistatav Artur Rätsep pani toime
lg 2 p 2,3 ja
Kuna
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas A. Rätsepale saab
Karistusregistri andmetel karistati A. Rätsepa viimati 15.04.2019 otsusega
Kuna pärast viimast kohtuotsust jätkas A. Rätsep kuritegude toimepanemist, ei ole järelikult isegi vangistus A. Rätsepa õiguskuulekust taganud ning kergemaliigilise karistuse kohaldamine ei oleks kuidagi piisav A. Rätsepa kuritegelike hoiakute muutmiseks. Rahalise karistuse kohaldamise välistab ka episoodide rohkus ning kuritegude iseloom ning kohtu hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud mõista korduvalt enda elukaaslase suhtes vägivallatsenud isikule kergemat karistusliiki, mistõttu tuleb A. Rätsepa karistada vangistusega. Hinnates A. Rätsepa süü suurust
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus nii teo korduvust kui ka kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust. Kohtus leidis tõendamist, et A. Rätsep väärkohtles enda elukaaslast kahel korral ning naisterahva korduv löömine ja tõukamine ning juustest sakutamine välistab karistuse mõistmise miinimummääras. Seda enam, et vastavalt
§-le 58 p 4 kohaselt on karistust raskendavaks asjaoluks ka süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Kuna kannatanu suhtes aset leidnud vägivalla tagajärjed ei olnud kannatanu tervist oluliselt kahjustavad, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Selline karistus on piisav, 12 et A. Rätsep mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning ühiskonnaohtlikele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Seda ka olukorras, kus vägivald võib kaasneda kannatanu enda ebaadekvaatsest käitumisest, antud juhul kannatanu poolt koos süüdistatavaga alkoholi tarvitamisest ning selle käigus aset leidnud tülitsemisest.
lõike 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 6-15 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 10 aastat ja 6 kuud. Artur Rätsepa süü suuruse hindamisel kohus arvestab, et süüdistatava teo olemus, s.o kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (löökide rohkus) ning ulatuslikud tervisekahjustused annaksid piisava aluse mõista karistuse sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemal. Seda enam, et kohtus tuvastatu kohaselt O K vastupanu ei osutanud ning oli täielikult A. Rätsepa meelevallas. Kohus nõustub ka prokuröriga selles, et A. Rätsepa kahetsust ei saa antud juhul pidada karistust kergendavaks asjaoluks, kuna see on paljasõnaline ja ei ole siiras. Prokurör on õigesti osundanud, et olukorras, kus Artur oli täiesti teadlik sellest, milline suhe oli Oil oma emaga, ei andnud isegi anonüümset vihjet, kus kohast võiks O. Ki surnukeha leida, et saaks O. Ki austaval viisil sängitada. Pigem kahetses A. Rätsep seda, et ei tegelenud surnukeha peitmisega põhjalikumalt ning tema tegu sai seetõttu õiguskaitseorganitele teatavaks. Arvestades aga ka raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Siinjuures arvestab kohus, et tegemist ei olnud kavatsetult toime pandud kuriteoga. Seega vastab nimetatud karistus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et A. Rätsep mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et inimelu tuleb väärtustada ning alkoholi kuritarvitamine ei vähenda toimepandud teo tagajärgi või vastutuse ulatust, igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus. Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks kohaldada üksikkaristustest raskeima suurendamist
lg 1 alusel, kuna see vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.
lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 11 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti Artur Rätsep kinni 12.10.2021 kell 18:55, vahistati Harju Maakohtu kohtumääruse alusel. Seega tuleb Artur Rätsepa suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning arvates eelvangistuse karistusaja hulka, tuleb ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks lugeda 12.10.
lg 1 järgi ja mõista talle põhikaristuseks vangistus 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Artur Rätsep
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle põhikaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks Artur Rätsepale vangistus 11 aastat. Tõkend – vahistamine Artur Rätsepa suhtes – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates
MS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Artur Rätsepalt riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu kogusummas 3198 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 1245,60 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisitasud summas 1767 eurot, määratud kaitsjale makstud tasust 1768,80 eurot ja Lukuabi arve summas 125 eurot. Menetluskulud kogusummas 6078,60 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 507 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber xxx. 16 Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid kohtuotsuse jõustumisel: CD ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; mobiiltelefon Samsung imei koodiga xxx, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (pakend nr 2 (KT7911445) asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda V Kale; sinist värvi jalgratas Scott – tagastada Artur Rätsepale; plätu, telliskivid, kõik juhtmed, koormarihm, detailid ukse najalt, klaaspudelid ja fliis, samuti kõik proovid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud. Kohtuotsusele võib esitada kirjalikult apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest/avalikult teatavakstegemist, vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsus on kuulutatud ja avalikult teatavaks tehtud 27.06.2022.a. Kohtunik Rahvakohtunikud muudetud RKK 28.11.2022 otsusega 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.