Kriminaalasi 1-20-9153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.novembril 2021 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9153 Kohtunik Piret Liivo Kohtui

203 lg 1; § 418 lg 2 p 3 järgi Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Meelis Lao, isikukood 36604100233, xx kodanik, emakeel xxx keel, xxxharidusega, elukoht xxx, xxx, üks kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.08.2019.a otsusega 1-19-5184 mõisteti Meelis Lao süüdi

§ 136

lg 1- § 22 lg 3 järgi ja teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega, mis

§ 69

alusel asendati 238 tunni üldkasuliku tööga koos käitumiskontrollile allutamisega. Karistusregistrist nähtuvalt on karistus täidetud 06.07.

1. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Martin Traat Menetluse liik Üldmenetlus RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada Meelis Lao

§ 203

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Süüdi tunnistada Meelis Lao

§ 418lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista liitkaristus karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.08.2019.a otsuse nr 1-19-5184 mõistetud karistusega 7 kuud ja 28 päeva, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 5.

§ 65

lg 1 lause 2 alusel arvata eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o vangistus 7 kuud ja 28 päeva liitkaristusest maha ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata vangistus pikkusega 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva. 6.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui Meelis Lao ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 16.11.2021.a.

1. Tõkend – elukohast lahkumise tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: 1) KrMS § 126 lg hädaabinumbrile 112 tehtud kõnede salvestised 21.02.2018 kohta – jätta kriminaalasja materjalide juurde 2) L B AS vastuskirja reg nr xxx lisad – jätta kriminaalasja materjalide juurde 3) 05.03.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli lisa (videosalvestused) – jätta kriminaalasja materjalide juurde 4) 12.03.2018 tunnistaja H. V ülekuulamisprotokolli lisa (videosalvestis) – jätta kriminaalasja materjalide juurde 5) Üks

§ 421

alusel konfiskeerida ning jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks järgmised PPA asitõendite hoidlas (Tallinn, Rahumäe tee 6) hoiustatud asitõendid: - automaattuld võimaldav 7,62x39 mm kaliibriline Jugoslaavia vintpüss M70 AB2 luku numbriga xxx (käepideme number xxx) koos pardunisalvega (1 tk); - Ungari päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaatvintpüssi AK-63D baasil käsitööndusliku modifitseerimise teel valmistatud laskekõlblik 7,62x39 mm kaliibriline Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüss nr xxx koos tagasilöögi vähendaja ning padrunisalvega (1 tk); - Hiina päritolu 9x19 mm kaliibriline poolautomaatne püstol Norinco 88SP (ilma seerianumbrita) koos padrunisalvega (1 tk); - Ungari päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaatvintpüssi AK-63D baasil käsitööndusliku modifitseerimise teel valmistatud laskekõlblik 7,62x39 mm kaliibriline Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüss (number lukukoja kaanel ja lukuraamil xxx) koos pardunisalvega (1 tk); - 6,35x16 mm kaliibriline iselaadiv püstol CZ-45 nr XXX koos pardunisalvega (1 tk); - helisummuti (1 tk); - seitsekümmend kuus

§ 136

lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise astme kuriteos, millise otsuse punkti 36 kohaselt mõisteti talt toona välja ka sundraha, siis juhindudes Riigikohtu praktikas omaks võetud seisukohtadest (otsusest nr 3-1-1-24-11) jätta

§ 65lg 1 alusel teist korda sundraha välja mõistmata.

3 Kriminaalmenetluses on teostatud kümme DNA-ekspertiisi, põlevvedeliku ekspertiis, neli tulirelva ekspertiisi, kolm sõrmejälje ekspertiisi mille teostamise kulud on kuuluvad menetluskulude hulka. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Meelis Lao osas on Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 03.04.2018.a määrusega nr xxx välja kuulutatud eraisiku pankrot, mistõttu määrab kohus menetluskulud täies ulatuses jätta riigi kanda.

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 09.12.
2. I. Süüdistus Meelis Laole on esitatud süüdistused

§ 203

lg 1 ja § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises järgmiselt: 1) I M, M R L ja Meelis Laole esitati süüdistus

§ 203

lg 1 järgi võõra asja hävitamises, millega tekitati oluline kahju ja mis seisnes selles, et: Meelis Lao ja K K olid enne 21.02.2018 omavahel tülis ning soovides tekkinud tüli järgselt K Kile kätte maksta, hakkas Meelis Lao enne 21.02.2018.a otsima isikuid, kelle kaudu tekkinud konflikti eest K K viimase kasutuses oleva sõiduki põlema süütamisega kätte maksta. Selleks uuris Meelis Lao enda tuttavalt M R L, kas viimane teab kedagi, kes oleks raha eest nõus süütama K K kasutuses oleva sõiduki ja näitas täpselt tuvastamata ajal M R L ette K K elukoha Harjumaal Xxx alevikus aadressil Xxx, kus K K hoidis kodus viibimise ajal pargituna ka oma sõidukit. M R L pakkus nimetatud võimalust omakorda oma tuttavale I M ning eeluurimisel täpselt tuvastamata isikule, millega viimased ka nõustusid ning M R L näitaski seejärel täpselt tuvastamata ajal K Ki elukoha omakorda ette I M. Seejärel 21.02.2018 kella 21.27 ajal kallas I M koos eeluurimisel täpselt tuvastamata isikuga Harjumaal Xxx alevikus Xxx maja sissesõiduvärava juures oma nägu maskiga varjates võõra vara hävitamise eesmärgil autobensiiniga üle värava ette pargitud L B AS-le kuulunud ning K Ki kasutuses oleva sõiduauto Mercedes-Benz Maybach, reg nr xxx, väärtusega 195 000 eurot ning süütas seejärel sõiduauto põlema, mille tulemusel hävines sõiduauto esiosa ning millega tekitasid

§ 121mõttes olulise varalise kahju kokku summas 120 000 eurot.

Auto süütamise järel põgenes I M koos eeluurimisel täpselt tuvastamata isikuga sündmuskohalt. Võõra asja hävitamisega ja sellega olulise kahju tekitamisega panid I M, M R L ja Meelis Lao toime

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2) I Mit, M R Lt ja E K süüdistatakse

§ 4181

lg 1 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises I Mit, M R Lt, E K ja Meelis Laod süüdistatakse

§ 418

lg 2 p 3 järgi isikute grupis tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, mis täpsemalt seisneb järgnevas: Ajavahemikul 29.11.2019.a kuni 10.06.2020.a I M ja M R L ebaseaduslikult omandasid Läti 4 Vabariigist Jurmala linna lähistelt eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult kolm tsiviilkäibes keelatud automaattuld võimaldavat tulirelva, laskemoona ja tulirelva helisummuti, mida hoidsid nii kahekesi kui koos E K Eesti Vabariigis erinevates kohtades ja mis täpsemalt seisnes alljärgnevas: M R L andis eelnimetatud tulirelvade, laskemoona ja tulirelva helisummuti omandamiseks ja soetamiseks juhised I M, olles ise eelnevalt tulirelvade ostu-müügi asjaolud ja relvade eest makstavad rahasummad eelnimetatud tuvastamata isikuga kokku leppinud. Ajavahemikul 2019.a novembri lõpust kuni 10.06.2020.a sõitis I M tema kasutuses olnud sõiduautoga Škoda Praktik, reg nr xxx, vähemalt kolmel korral Läti Vabariiki Jurmala linna lähistele, kus sai igal korral eelnimetatud eeluurimisel tuvastamata isikult ühe laskekõlbliku automaattuld võimaldava relva, mille eest tasusid M R L ja I M sularahas nimetatud tuvastamata isikule eeluurimisel täpselt tuvastamata summas, samuti sai I M tulirelvadega kaasa tulirelva laskemoona ja ühe tulirelva helisummuti ning seejärel transportis I M eelnimetatud tulirelvad, laskemoona ja helisummuti tagasi Eesti Vabariiki. Nii omandas I M eelnevalt kirjeldatud asjaoludel järgmised tsiviilkäibes keelatud tulirelvad, 30 laskekõlblikku padrunit ja ühe tulirelva helisummuti: - 7,62x39 mm kaliibrilist Jugoslaavia vintpüssi Meeringuga M70 AB2 luku numbriga XXX (käepideme number xxx) koos ühe padrunisalvega, mille eest tasus Läti Vabariigis eeluurimisel tuvastamata summa ulatuses M R L - Ungari päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaatvintpüssi AK-63D baasil käsitööndusliku modifitseerimise teel valmistatud laskekõlblikku 7,62x39 mm kaliibrilist Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüssi nr XXX koos ühe padrunisalvega, mille eest tasus Läti Vabariigis eeluurimisel tuvastamata summa ulatuses I M - Ungari päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaatvintpüssi AK-63D baasil käsitööndusliku modifitseerimise teel valmistatud laskekõlbliku 7,62x39 mm kaliibrilise Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüssi (number lukukoja kaanel ja lukuraamil xxx) koos ühe padrunisalvega, mille eest tasus Läti Vabariigis eeluurimisel tuvastamata summa ulatuses I M - tõenäoliselt kuni 7,8 mm läbimõõduga pihtamislaengut kasutava laskemoonaga tulistavate tulirelvadega kasutamiseks sobiva helisummuti, mis sobib kasutamiseks eelmärgitud 7,62x39 mm kaliibrilise Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüssiga nr XXX ja 7,62x39 mm kaliibrilise Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüssiga nr xxx - kokku 30 laskekõlblikku padrunit kal.7,62x39 mm I M viis eelnimetatud tsiviilkäibes keelatud automaattuld võimaldavad tulirelvad, laskemoona ja tulirelva helisummuti Eestis esmalt oma viibimiskohta xxx külas xxx kinnistul asuvasse P P , peites esemed kinnistul olevasse peidikusse. Seejärel võtsid I M, M R L ja E K eelnimetatud peidikust eelmainitud automaattuld võimaldavad tulirelvad, laskemoona ja tulirelva helisummuti ära, viisid uutesse asukohtadesse ning ebaseaduslikult hoidsid neid järgmiselt: I M ja M R L hoidsid 7,62x39 mm kaliibrilist Jugoslaavia vintpüssi Meeringuga M70 AB2, luku numbriga XXX (käepideme number xxx) koos ühe padrunisalvega P P lähedal Xxx maakonnas xxx vallas xxx külas xxx teeotsast ca 200 meetri kaugusel asuvasse kivihunnikusse tehtud peidikus kuni 12.06.2020.a, mil politseinikud selle sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid. Ungari päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaatvintpüssi AK-63D baasil käsitööndusliku modifitseerimise teel valmistatud laskekõlblikku 7,62x39 mm kaliibrilist Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüssi nr XXX koos ühe padrunisalvega, aga samuti tulirelvaga koos pakendatud 40 padrunit, kal.7,62x39 mm (millest lisaks Läti Vabariigist omandatud 30 padrunile 10 5 padrunit omandati eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja viisil), millest 10 padruni põhjal on Meerimistähis БПЗ 7,62x39 ja 30 padruni põhjal Meerimistähis 23 89, hoidsid I M ja M R L ülalnimetatud P P administraatorihoone tuulekasti laudadele peidetuna kuni 24.08.2020.a, mil politseinikud osundatud tulirelva ja laskemoona läbiotsimise käigus leidsid ja ära võtsid. Ungari päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaatvintpüssi AK-63D baasil käsitööndusliku modifitseerimise teel valmistatud laskekõlbliku 7,62x39 mm kaliibrilise Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüssi (number lukukoja kaanel ja lukuraamil Λ 120210) koos ühe padrunisalvega viis I M M R L juhiste kohaselt Harjumaale Xxx külla, misjärel I M, M R L ja E K hoidsid nimetatud tulirelva Harjumaal Xxx vallas Xxx külas Xxx kinnistul maa sisse kaevatuna kuni 13.10.2020.a, mil politseinikud selle sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid. Eelmärgitud tõenäoliselt kuni 7,8 mm läbimõõduga pihtamislaengut kasutava laskemoonaga tulistavate tulirelvadega kasutamiseks sobivat helisummutit hoidsid M R L ja I M Tallinnas Xxx maa-aluses parklas asuvas peidikus kuni 16.10.2020.a, mil politseinikud selle sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid. I M, M R L ja E K ebaseaduslikult käitlesid eelkirjeldatud viisil seega kokku 40 laskekõlblikku padrunit. Samuti M R L ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja asjaoludel, ent enne 24.08.2020.a 50 laskekõlblikku padrunit kal.9x19 mm, 20 laskekõlblikku padrunit kal.7,62x39 mm ja 36 laskekõlblikku padrunit kal.6,35x16 mm, kokku 106 laskekõlblikku padrunit, mida ebaseaduslikult hoidis koos I Miga Tallinnas Xxx maa-aluses parklas asuvas peidikus kuni 16.10.2020.a, mil politseinikud need sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid. Lisaks eelkirjeldatud tsiviilkäibes keelatud tulirelvadele I M, M R L, E K ja Meelis Lao ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis ebaseaduslikult käitlesid tulirelvi järgmiselt: Samuti M R L ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja asjaoludel, ent enne 13.10.2020 laskekõlbliku 9x19 mm kaliibrilise poolautomaatse püstoli Norinco 88SP koos ühe padrunisalvega ja 6 laskekõlbliku padruniga kal.9x19 mm Meerimistähisega „Geco 9 mm Luger“ ning ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos E K´ga ebaseaduslikult hoidis nimetatud püstolit ja padruneid Harjumaal Xxx vallas Xxx külas Xxx kinnistul maa sisse kaevatuna kuni 13.10.2020.a, mil politseinikud selle sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid. Aga samuti M R L, I M ja Meelis Lao ja ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis ebaseaduslikult käitlesid laskekõlblikku 6,35x16 mm kaliibrilist püstolit CZ-45 nr XXX, mis seisnes järgmises. 2017. aasta novembris Meelis Lao viis M R L palvel Harjumaal Xxx vallas Xxx külas Xxx tee 5 elamu garaažis asunud laskekõlbliku 6,35x16 mm kaliibrilise püstoli CZ-45 nr XXX koos padrunisalves oleva 7 padruniga (nimetatud asukohas pandi 2017. aasta novembris toime isikult vabaduse võtmisega väljapressimine M P suhtes, kriminaalasjas nr xxx mõisteti M R L süüdi

§ 214

lg 2 p 2, 4, 5 järgi ja Meelis Lao mõisteti süüdi

§ 136

lg 1 - § 22 lg 3 järgi) enda elukohta Tallinnas aadressi xxx, kus hoidis seda M R L palvel täpselt tuvastamata lühikese perioodi vältel. Seejärel Meelis Lao palus M R L nimetatud tulirelv tema käest ära võtta, ähvardades vastasel juhul relva minema visata. M R L nõustus püstoli Meelis Lao käest äravõtmisega ning palus seda omakorda teha I Mil. 6 I M sai

1. aasta lõpus -
2. aasta alguses M R L palvel Tallinnas Xxx asuvas xxx parklas Meelis Laoga kokku. Kohtumisel andis Meelis Lao kõnealuse püstoli koos padrunitega üle I M, misjärel hoidsid M R L ja I M tulirelva erinevates Eesti Vabariigis asuvates I Mi elu- ja viibimiskohtades. Viimase hoiukohana kasutasid M R L ja I M Tallinnas Xxx garaažis asuvat peidikut, kus nad hoidsid püstolit ja selle juures olnud kokku üheksat padrunit kal.6,35x16 mm, kuivõrd I M oli M R Llt lisaks Meelis Laolt saadud padrunitele saanud veel kaks padrunit enne 16.10.2020.a, mil politseinikud püstoli koos padrunitega sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid. Seega kokkuvõtlikult käitles I M ebaseaduslikult kokku 155, M R L ebaseaduslikult käitles kokku 161, E K ebaseaduslikult käitles kokku 46 ning Meelis Lao ebaseaduslikult käitles kokku 9 laskekõlblikku padrunit. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on relva käitlemine muuhulgas ka relvade ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine ja kandmine. Relvaseaduse § 11 p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. Relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. I Mil, M R Ll, E Kl ja Meelis Laol puudus ülal loetletud tulirelvade ja laskemoona valdamiseks relvaseaduse § 34 nõutav luba. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega panid I M, M R L ja E K toime

§ 4181

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis panid I M, M R L, E K ja Meelis Lao toime

§ 418lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II. Prokuröri seisukoht Prokurör leidis, et Meelis Lao süü mõlema süüdistuses toodud kuriteo toimepanemisel on tõendatud ning taotles Meelis Lao karistamist

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 418

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuu pikkuse vangistusega. Prokurör taotles mõista M. Laole liitkaristus juhindudes

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 sätetest, s.o lugeda kohtuotsusega xxx mõistetud karistus kui kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud.

§ 65

lg 1 ls 2 alusel arvata eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o vangistus 8 kuud liitkaristusest maha ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata vangistus pikkusega 1 aasta 10 kuud. III. Kaitsja seisukoht Kaitsja hinnangul ei tõenda süüdistusaktis nimetatud (kaudsed) tõendid Meelis Lao poolt kuriteo toimepanemist

§ 203lg 1 järgi.

Kuritegu, selles osalemine ja isegi kuriteost varasem teadmine ei ole Meelis Lao suhtes tõendatud. Isikulised tõendid antud asjas ei ole usaldusväärsed ja dokumentaalsed või muud tõendid, mis kinnitavad Meelis Lao süüd temale inkrimineeritud kuriteos, puuduvad. Süüdistuses

§ 418lg 2 p 3 järgi jäi Meelis Lao uurimisel antud ütluste ja seisukohade juurde.

IV. Kohtuistungil uuritud tõendid 7

1. Tõendeid uuriti kohtus menetluspooltega kokkulepitud järjekorras. Esmalt küsitleti süüdistatavaid L, M ja K, seejärel esitas prokurör kirjalikud tõendid ning kuulati üle tunnistajad. Seejärel esitas M. Lao kaitsja tõendid (tunnistaja, süüdistatava ütlused).
2. 09.03.2021 kohtuistungil andis süüdistatav M R L ütlusi, mille sisu avab kohus parema jälgitavuse huvides koosseisu analüüsis.
3. 09.03.2021 kohtuistungil kasutas süüdistatav I M oma õigust ütlusi mitte anda ning keeldus ütluste andmisest.
4. Prokurör taotles ning kohus rahuldas selle taotluse KrMS § 294 p 1 alusel esitada tõendina I Mi poolt varem kohtueelses menetluses antud ütluste kohta koostatud protokollid 26.08.2020; 16.10.2020; 23.10.2020 ja 20.11.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohta koostatud protokollid koos lisadega. Samuti taotles prokurör esitada I. Mi poolt pärast 16.10.20 ülekuulamist teostatud ütluste olustikuga seostamise kohta koostatud protokoll, 16.10.20 ja 23.10.20 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste ja olustikuga seostamise kohta koostatud protokollid ning täiendavalt ka koopia I. Mi küsitluse protokollist ja tema kinnipidamise protokollist, mis sisaldab tema poolt antud ütlusi.
5. Kohtule esitatud I. Mi küsitluse protokolli koopiast ja I. Mi kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti I. M kinni 24.08.2020 kell 14:30 põhjusel, et isik viibis illegaalselt Eesti Vabariigis ja Schengenis. Protokolli lõpus on märge, et isik peeti kinni kahtlustatavana

§ 418’ lg 1 järgi.

24.08.2020 PPA Piiri -ja Migratsioonijärelevalvetalituse komissar I. M teostatud küsitlusega, eesmärgiga välja selgitada I. Mi Eestis viibimise asjaolud, anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute osas. Esmalt on küsitletud I. Mit millal ta Eestisse tuli, mis põhjusel ning mida ta on teinud territooriumil alates 14.02.2020 kuni 24.08.2020, palju tal on rahalisi vahendeid, kas ta töötab, tuli Eestisse üksi, kus elas, kui kaua plaanib viibida Schengenis, põhjusi miks ta ei ole lahkunud õigeaegselt ning asjaolusid teadlikusse kohta kas ta teab kui kaua tohib viibida Schengeni viisaruumis, varasema karistatuse ning pereliikmete/sugulaste kohta. Protokolli kohaselt on I. M esitanud oma isikut tõendavaks dokumendiks VF passi, vastanud küsimustele et tuli Eestisesse esmakordselt 12.03.2017 ja viimast korda tuli Schengenisse 09.02.2020 Rootsi kaudu turismi eesmärgil, raha oli tal kaasas 5000 eurot ning tööl tal ei olnud vajalik käia kuna tuli puhkama. Küsitlemise hetkel oli tal rahalisi vahendeid 500 eurot. Ütluste kohaselt elas ta C hotellis xxx nädal aega, siis käis vahepeal Riias sugulastel külas ja peale seda tuli umbes kaheks nädalaks Eestisse tagasi. Nimetas küsitlusel Eestis elavaid tuttavaid K P P omanik ning Mi, kes tegeleb krüptorahaga. Üürilepingu Xxx-x, Tallinnas sõlmis I. M oma sõnade kohaselt kuu enne küsitlemist, tähtajaliselt aastaks ajaks nimetades ainsaks eesmärgiks Eestis viibida turismi ning plaanitav viibmisaeg olnuks kuni augusti lõpp 2020, septembris oleks ära läinud. I. M oli protokolli kohaselt kursis, et Schengeni viisaruumis võib Vene Föderatsiooni kodanik viibid kuni 90 päeva, samuti eriolukorrast ja koroonaga seotud piirangutega oli isik kursis. I. M selgitas, et on varasemalt Venemaal karistatud ebaseadusliku relva hoidmise eest 2008 aastal 3 aastat ja 6 kuud vangistusega. Protokolli kohaselt sai I. M kõigest aru, tal ei olnud taotlusi ega vastuväiteid asjaolude osas, et talle soovitakse kohaldada 5 aastane sissesõidukeeld Eestisse.

1. 09.03.2021 kohtuistungil kasutas süüdistatav E K oma õigust ütlusi mitte anda ning keeldus ütluste andmisest.
2. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ning kohtule avaldati süüdistatava E K kohtueelses menetluses kahtlustatavana 21.10.2020, 02.11.2020 ja 24.11.2020 antud ütlused. Samuti esitati kohtule ülekuulamisele eelnev omakäeliselt koostatud puhtsüdamlik ülestunnistus. 8
3. 21.10.2020 E K kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et tema puutumust relvadega ei oma peale selle, et nägi relvi oma onu Ri ja tema sõbra I keda ta kutsus kraanaks valduses. Ütluste kohaselt mattis I kahel korral relvad - automaatrelva ja püstoli maha. Automaatrelva pakkis I ütluste kohaselt kaltsu ja kilekoti sisse 2020 a jaanipäeva paiku ja umbes kuu hiljem tulid R ja I nende taluhoovi püstoliga mis oli plastkarbis. Protokollil on E. K poolt omakäeliselt kirjutatud avaldus, et ta ei soovi ülekuulamise juurde advokaati.
4. Kohtule on esitatud E K poolt 02.11.2020 koostatud puhtsüdamlik ülestunnistus, mis on kirjutatud omakäeliselt 30.10.2020 ning selle kohaselt tõi J 2020 aasta esimesel poolel, enne koroonast tingitud eriolukorda M tallu, Xxx vald, S külasse relva „automaadi“ mille E. K onu M. R. L palus E. Kl maha matta. Ülestunnistuse kohaselt E. K seda tegigi pannes relva kilekottide ja kaltsude sisse, valas mootoriõliga üle ja mattis selle maha M talu juures olevale lagendikule mändide juurde millist asukohta näitas hiljem politseile. Juuli lõpus 2020 tõi M. R. L ülestunnistuse kohaselt E. Kle teise relva (käsipüstoli) ja umbes augusti keskel 2020 tuli M. R. L koos J nende tallu ja uurisid seda relva. Ülestunnistuse kohaselt panid M. R. L ja J relva karpi mis jäi garaaži. Mehed läksid kolmekesi grillima ning peale seda kui M. R. L ja J olid ära läinud võttis E. K selle karbi garaažist ja mattis samasse kohta kuhu ta oli matnud automaatrelva.
5. 02.11.2020 E K kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et E. K muutis oma varasemaid ütlusi, protokolli kohaselt tunnistas ta relvade maha matmist ja ta valetas eelnevalt, et oma onu M. R. Lt kaitsta. Ülekuulamise sisu kattus puhtsüdamlikus ülestunnistuses tooduga. Protokollil on E. K omakäeliselt allkirjaga ja ka eraldi omakäeliselt kirjutatud avalduses kinnitanud, et ta ei soovi ülekuulamise juurde kaitsjat.
6. 24.11.2020 E K kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et E. K jäi oma 02.11.2020 antud ütluste juurde selgitusega, et tema mattis relvad maha ning need on samad relvad mille politsei välja kaevas. Protokollil on E. K poolt omakäeliselt kirjutatud avaldus, et ta ei soovi ülekuulamise juurde advokaati.
7. 10.03.2021 kohtuistungil esitati kohtule prokuratuuri kirjalikud tõendid, mille sisu avab parema jälgitavuse huvides kohus sisuanalüüsis.
8. Kohtule esitati 21.02.2018.a Harjumaal Xxx alevikus Xxx juures asuva sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokoll ja 26.02.2018 koostatud vaatlusprotokoll Xxx turvakaamera üleantud videosalvestise kohta. Samuti uuris kohus 26.02.2018 koostatud ekspertiisimäärus kriminaalasjas xxx ja selle alusel koostatud 11.05.2018.a põlevvedeliku ekspertiisiakt nr xxx.
9. Kohtule on esitatud 26.02.2018 koostatud ekspertiisi määrus ja selle alusel 23.03.2018.a koostatud DNA ekspertiisiakt nr xxx ja EKEI DNA-osakonna eksperdi M N poolt kokkulangevusest teatamine.
10. Kohtule esitati ka 04.09.2020 koostatud ekspertiisimäärus ja 28.09.2020 koostatud DNA ekspertiisiakt xxx.
11. Kohtule esitati 26.08.2020 DNA osakonna eksperdi teatis nr xxx, ekspertiisimäärus ja selle alusel koostatutud DNA ekspertiisiakt nr xxx. Samuti esitati kohtule Keskkriminaalpolitsei poolt esitatud taotlused ja J OÜ vastus taotlustele koos lisatud arvetega: 17.01.2018.a arve 201583738, 15.01.2018.a arve nr 201583363 ja 16.12.2017.a arve nr 9
13. Kohtule on esitatud hädaabikõnede salvestuste väljatrükk koos kõne salvestustega, D P AS ja S E AS (praegu: V AS) vahel sõlmitud liisinguleping (kasutusrent) nr xxx sõiduauto Mercedes-Maybach S500 müümise kohta. Samuti esitati kohtule Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali poolt väljastatud kindlustuspoliisis nr xxx, S E AS (praegune V AS) poolt E AS-le väljastatud arved ja nende alusel teostatud maksekorralduste väljatrükid, L B AS vastuskiri reg nr 3.2-1/5756 päringule, V AS vastus järelepärimisele ja 07.03.2019.a sõlmitud hüvitise tasumise kokkulepe.
14. Kohtule on esitatud väljatrükk K. Ki poolt menetlejale edastatud Instagrami ekraanitõmmistest, millest nähtub R G poolt K. Kile kutsete edastamist.
15. Kohtule on esitatud ka K. Ki naabri H V poolt tehtud videosalvestis ja fotod. Relvade käitlemise episoodide kohta esitas prokuratuur järgmised tõendid:
16. P P lähedalt 12.06.2020 toimunud sündmuskoha episoodi osas esitati kohtule 12.06.2020.a Xxx maakonnas Xxx vallas Xxx külas Xxx teeotsast ca 200 meetri kaugusel asuva sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokoll. Sellest nähtub, et kivihunnikust leiti ja võeti ära tulirelva kahtlusega ese, selle pakendamise ja peitmise viis, samuti peidetud eseme asukoht ja Meering.
17. Kohtule esitatud ekspertiisimäärusest ja selle alusel 21.08.2020.a koostatud tulirelva ekspertiisiaktist nr xxx nähtub, et 12.06.2020 sündmuskohalt leitud ja äravõetud eseme näol on tegemist tulirelvade hulka kuuluva vintpüssiga. Samuti on eksperdi arvamuses kajastatud, et tegemist on automaattuld võimaldava vintpüssiga. Seega ei ole kahtlust, et leitud relva näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga.
18. Kohtule esitati ka uuringu teostamise taotlus ja relva uuringu tulemused. Esitatust nähtub esmane uuring peale sündmuskohalt leitud eseme kohta ning asjaolu, et relva mehhanismid toimivad korrapäraselt. Relv on laskekõlbulik ja seda on võrreldud olemasolevate varasemate sündmuskohalt leitud kuulidega kuid kokkulangevus ei ole tuvastatud. Samuti ei ole tuvastatud, et seda relva oleks vähemalt Eestis kasutatud.
19. Kohtule on esitatud ekspertiisimäärused ja nende alusel 07.07.2020.a koostatud DNA ekspertiisiakt nr xxx ja 25.08.2020.a koostatud DNA ekspertiisiakt nr xxx ning esitatust nähtub, et tulirelvadelt, mis 12.06.2020 leiti tuvastati I. Mi bioloogilist materjali.
20. Läbiotsimismäärustest ja nende alusel 24.08.2020.a-l kahtlustatava I. Mi poolt kasutatud P Ps, selle territooriumil ja elu- ja kõrvalhoonetes teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokollist nähtub, et täiendav relv leiti valvuri majakeses väljaspool P P territooriumi. Samuti on fikseeritud asjaolu, et läbiotsimisel leiti padrunid, nende asukoht. Samuti on fikseeritud, et seina sisse oli peidetud sõidukite reg nr märke.
21. Ekspertiisimäärusest ja selle alusel 20.10.2020.a koostatud DNA ekspertiisiaktist nr xxx nähtub, et P Ps teostatud läbiotsimise käigus äravõetud esemetelt leiti I. Mi ja M R L bioloogilist materjali.
22. Kohtule esitatud ekspertiisimäärusest ja selle alusel 23.10.2020.a koostatud tulirelva ekspertiisiaktis nr xxx on uuritud P Ps teostatud läbiotsimise käigus leitud tulirelva, selle 10 laskekõlblikkust. Eksperdi poolt on antud hinnang, et tegemist on laskekõlbulikku tulirelvaga, tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga. On kirjeldatud tulirelva identifitseerimist võimaldavaid tunnuseid.
23. 13.10.2020.a ütluste ja olustiku seostamise kohta koostatud protokoll ja protokolli lisaks olev videosalvestiselt nähtub Xxx kinnistul leitud keelatud esemed, mil viisil sinna jõuti ja need leiti.
24. 13.10.2020.a Xxx kinnistul asuva sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokoll ja protokolli lisaks olevalt videosalvestiselt nähtub Xxx kinnistult leitud Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüssi, padrunisalve, samuti poolautomaatse püstoli Norinco koos ühe padrunisalvega ja 6 padruni leidmise asjaolusid.
25. Kohtule on esitatud Xxx kinnistult leitud ja äravõetud asitõendi vaatluse kohta 02.11.2020 koostatud protokoll, ekspertiisimäärused ja nende alusel 18.11.2020.a koostatud DNA ekspertiisiakt nr xxx. Esitatust nähtub Xxx kinnistult leitud keelatud esemed automaatpüss, laskemoon, salved, mis M. R. L ette näitas. Samuti on tuvastatud, et sealt leiti I. M kuuluvat bioloogilist materjali.
26. Ekspertiisimäärusest ja selle alusel 06.11.2020.a koostatud tulirelva ekspertiisiakt nr xxx on eelnimetatud leitud ja äravõetud relvi uuritud. Ekspertiisiaktist tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et tulirelvad on laskekõlblikud, nähtub nende liik, süsteem, M, mudel, modifikatsioon, kaliiber ja muud omadused.
27. 16.10.2020.a Tallinnas Xxx asuvas maa-aluses parklas asuva sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokollist nähtub, et garaažist leiti sündmuskoha vaatluse käigus tulirelvadega kasutamiseks sobiva helisummuti ja laskekõlblik padrun.
28. 16.10.2020.a Tallinnas Xxx garaažis asuva sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokollis on fikseeritud, et sündmuskohalt leiti täiendavalt peidik, kus oli laskekõlbulik püstol CZ-45 nr XXX ja üheksa padrunit.
29. Ekspertiisimääruses ja selle alusel 27.11.2020.a koostatud DNA ekspertiisiaktis nr xxx on analüüsitud Tallinnas Xxx ja Xxx peidikutest leitud keelatud esemeid, millest nähtub, et nii Xxx leitud esemete pakenditelt kui ka Xxx peidikust leitud püstolilt, selle salvelt ja padrunitel ümber olnud kilelt leiti I. Mi bioloogilist materjali.
30. Ekspertiisimääruses ja selle alusel 10.11.2020.a koostatud tulirelva ekspertiisiaktis nr xxx on uuritud 16.10.2020.a Tallinnas Xxx ja Xxx sündmuskohalt leitud keelatud esemeid. On tuvastatud, et tegemist on tulirelvadega. Helisummuti osas on tuvastatud, et tegemist on helisummutiga, samuti tuvastati, et leitud laskemoon on laskekõlbulik.
31. Kohtule on esitatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud Xxx kortermaja garaažist leitud püstolit CZ-45 nr XXX.
32. Riigi piiriületuse jälgimissüsteemi ANTS andmete vaatlusprotokollist nähtub, et I. Mi kasutuses oleva sõiduauto Škoda Praktikuga, reg nr: xxx on tehtud korduvaid piiriületusi Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigis, fikseeritud on sisenemiste ja väljumiste ajad ja kohad.
33. Politsei- ja Piirivalveameti 05.11.2018.a otsusest nr xxx relvaloa kehtivuse peatamise kohta nähtub, et M. R. L nimele väljastatud relvaloa kehtivus on peatatud. Seega on 11 tuvastatud, et M. R. Ll puudus tulirelvade käitlemiseks kehtiv relvaluba.
34. Politsei- ja Piirivalveameti 27.08.2019.a otsusest nr xxx relvaloa kehtivuse peatamise lõpetamise ja loa kehtetuks tunnistamise kohta nähtub, et M. Lao nimele väljastatud relvaloal on peatatud kehtivus ning see on kehtetuks tunnistatud.
35. Läbiotsimismäärusest ja selle alusel 24.08.2020.a-l kahtlustatava I. Mi kasutuses olevas korteris aadressil Xxx-39, Tallinn teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokollist nähtub, et I. Mi valdusest leiti maskid ja andmekandjaid.
36. Kohtule esitati I Mi ja L Mi valdusest leitud ja äravõetud sidevahendite andmekandjate vaatluste kohta koostatud vaatlusprotokollid, millest nähtuvad neid identifitseerivad andmed.
37. Kohtule on esitatud ka 21.08.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsus xxx koos 28.08.2019.a määrusega millest nähtub M. R. L ja M. Lao süüdi tunnistamine, süüdistuse sisu ja asjaolu, et M. R. L pani vähemalt ühe osa süüdistuses etteheidetud kuritegudest toime katseajal.
38. Samuti esitati kohtule Tallinna Vangla ettepanek kohaldada I. Mi suhtes lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga.
39. 19.05.2021 kohtuistungil esitas prokurör kohtule EKEI DNA osakonna ekspert M N poolt kokkulangevusest teatamise.
40. Peale kirjalike tõendite esitamist, 10.03.2021, taotles prokurör eraldada menetlusest süüdistatavad I. M, E. K ja M. R. L kuivõrd kohtule esitati taotlused lahendada nende osas kriminaalasi kokkuleppemenetluses. Kohus rahuldas taotluse kuivõrd eelnimetatud isikutega olid sõlmitud kokkulepped ning lähtudes menetlusökonoomikast, samuti küsitletavate isikute arvu nii prokuratuuri kui ka kaitsjate poolel on õigustatud kriminaalasja eraldamine ning KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel kohus eraldas kriminaalasjast nr 1-20-9153 süüdistatavad I Mi, M R L ja E K ning jätkas käesolevat menetlust üldmenetluses Meelis Lao osas.
41. 19.05.2021 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja K K, kelle ütluste koheselt ta M. Laod isiklikult ei tunne, teab teda vaid läbi meedia. M. R. Lga kohtus tunnistaja 2018 oktoobris või novembris juhuslikult kohvikus ning kuna M. R. L tegeles krüpto valuutaplatvormi firma arendamisega Eestis ja tunnistaja oli mitu aastat tegelenud just kauplemisega valuutaturul siis see teema ühendas neid ja M. R. L pakkus, et tunnistaja saab temaga ka tööd teha selles valdkonnas. Tunnistaja sõnul oli info M. R. L poolt väga üldine ja neutraalne, tunnistaja teadis, et firma oli seotud kuidagi M. Laoga. Tunnistaja sõnul teadis ta ka I. M kes oli tihti M. R. Lga kaasas, oli autojuht.
42. Ütluste kohaselt tekkis tunnistajal detsembri alguses 2018 olukord, kus tunnistaja Ps P, mis asub Xxx lähedal, lahkus töötaja ning tunnistajal oli kiiresti vaja sinna valvurit mistõttu pöördus ta Mi poole kes kohe pakkus, et I saaks sinna mõneks ajaks kolida. Samal õhtul peale seda kõnet Miga I läks meiega sinna Psse ja jäi sinna. Ta oli seal vist paar nädalat. Selle aja jooksu leidis tunnistaja uus inimese sinna tööle ja I lahkus. Selle kahe nädala jooksul kui I oli seal Ps oli ka tunnistaja seal ja suhtles temaga.
43. Ütlustest nähtub, et paari kuu pärast kas jaanuari lõpus või veebruaris 2019 pöördus I ise tunnistaja poole, tal oli soov tulla tagasi sinna Psse elama. Tunnistaja aimas, et tal olid rahalised probleemid, et ei saanud linnas enam korterit rentida ning kuna tunnistaja ei olnud 12 väga rahul inimesega kes seal Ps valvurina töötas oli mugav olukord, et I tuleks tagasi sinna elama ning siis ta tuligi ja jäi pooleteiseks aastaks lahkudes juunis
44. Ametlikult ta ei töötanud seal, vaid lihtsalt elas kuid tunnistaja sõnul aitas ta teha igasuguste jooksvate töödega mida oli vaja teha. Suvest 2019 andis tunnistaja mehe käsutusse ka firma sõiduki Škoda Praktik kuna see tundus talle mugav olevat. Tasu tunnistaja I. M ei maksnud, tunnistaja ei tea mis rahadest I. M elas, tunnistaja andis aeg-ajalt talle toiduraha kuid üldiselt raha I. M ei saanud ning ka ei soovinud. Tunnistaja sõnul aitas rahaliselt I. Mit nähtavasti M. R. L kuid seal P territooriumil tunnistaja ei teadnud, et nad oleks tihti kohtunud.
45. Tunnistaja kirjeldas I. Mit sümpaatsena, oli täpne ning kohusetundlik ja abivalmis. M. R. L osas leidis tunnistaja, et lubas ja rääkis palju kuid ei täitnud oma lubadusi mistõttu ei tekkinud tunnistajal tunnet, et nende omavahelisest ärist võiks midagi areneda mistõttu ajapikku ei võtnud tunnistaja M. R. L juttu enam tõsiselt. M. R. Lga suhtles tunnistaja enamasi Telegrammi teel kuna M. R. Laanel ahelitas sealt kaudu esimesena ja nii see jäi. Tunnistaja sõnul ei suhelnud nad mitte kunagi telefonitsi, tunnistaja sõnul arvas M. R. L, et teda jälgitakse ning alati peab olema ettevaatlik mistõttu suhtles M. R. L tunnistajaga vaid interneti kanalite kaudu mitte otse telefonitsi. Ütluste kohaselt vahetas M. R. L ka päris tihti telefoninumbreid.
46. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli veebruaris 2020 I. Mi juurde tema naine L, kes elas siis seal majakeses koos I. Miga. Suvel 2020 olid tihti majad välja renditud ning sel põhjusel leidis tunnistaja neil kordade Tallinnasse I. M koha kus ööbida. Juunis 2020 oli vajalik taas majake vabastada ja tunnistaja pakkus uut ööbimiskohta mille peale I. M ütles, et ei ole vaja ning, et leiab ise endale koha. Tunnistaja arva, et ta läks hotelli. Tunnistaja arvas, et I. M soovis naisega paremat ööbimiskohta leida. Kuid peale seda lahkumist I. M enam tagasi ei tulnud öeldes, et tal on teised asjad tulid vahele ja ta peab lahkuma. Peale seda tuli I. M võttis oma isiklikud asjad Pst ja tagastas tunnistajale nii auto kui kõik võtmed.
47. 24.08.2020 teostatud P P territooriumil läbiotsimisel ja valvuri majast ehk siis administraatori majast mis on väljaspool aeda leitud seina sisse peidetud automaat vintpüssist koos 40 padrunitega ei teadnud tunnistaja midagi. Tunnistaja sõnul ei ole ta ei M. R. L ega I. Mi käes, juures kunagi relva näinud ning ta ei teadnud midagi. Kui hiljem tunnistaja M. R. L käest küsis selle olukorra kohta ei osanud M. R. L talle vastata lubades tunnistajale helistada kuid seda ta ei teinud ja tunnistaja temaga ka ühendust ei võtnud.
48. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused M. R. L ja I. Mi ütlusi selles osas kus ning mis ajal I. M elas, kellega suhtles kuid ei anna infot tõendamiseseme asjaolude kohta. Kohtu hinnangul on usutav, et tunnistaja ei teadnud tema territooriumile peidetud relvadest midagi.
49. 19.05.2021 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja R L, kelle ütlused avab kohus detailsemalt lahendi sisuanalüüsis lahendi parema jälgitavuse huvides. V. Kohtu seisukoht Kohus viis läbi kohtulike tõendite uurimise, analüüsis ja hindas kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt. Asja sisuline lahendamine on jagatud kahte osasse, esmalt annab kohus hinnangu süüdistuses

§ 418

lg 2 p 3 järgi (I) ning seejärel analüüsib kohus süüdistust

§ 203lg 1 järgi (II).

I 13 Süüdistus

§ 418

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tulirelva ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis Objektiivne koosseis:

1. Objektiivse koosseisu moodustab tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikku käitlemist. Käesolevas menetluses puudub vaidlus asjaolus, et Meelis Lao käitles 2017 lõpus/2018 alguses ebaseaduslikult üht püstolit CZ-45 koos seitsme padruniga. Seda tunnistas M. Lao oma ütlustes ise, selgitades, et ta tõi M. P majja jäänud tulirelva M. R. L palvel ära. M. Lao selgitas kohtuistungil, et ta ei teadnud esialgu mida M. R. L palus tal sealt ära tuua kuivõrd L kasutas terminit „tööriistad“, ent kui ta vastavalt L juhistele P maja garaažist riiuli pealt nutsaka leidis ning sinna sisse vaatas, siis ta sai aru, et tegemist on tulirelvaga, ent vaatamata sellele võttis ta relva sealt vastavalt M. R. L palvetele kaasa ning hoidis seda mõned päevad kuni I. M selle tema käest ära võttis.
2. Süüdistatava M. Lao ütlusi kinnitavad ka süüdistatava I. Mi poolt 16.10.2020.a ja 23.10.2020.a kahtlustatavana antud ütlused, mis avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel 09.03.2021.a toimunud kohtuistungil.
3. Esmalt selgitas I. M 16.10.2020.a toimunud ülekuulamisel, et ta soovib vabatahtlikult välja anda veel leidmata püstoli CZ, mille ta peitis vanalinna maja maa-alusesse garaaži ventilatsioonitorusse. Mi toona antud ütluste kohaselt sai ta püstoli CZ enne Maybachi süütamist M. Laolt 2018.a alguses M. R. L palvel, misjärel viis ta püstoli koos selles olnud padrunitega magasiniga esmalt enda elukohta ja seejärel peitis ta selle Tallinnas Xxx maja maa-aluses parklas ventilatsioonitorru.
4. 16.10.2020.a teostati Tallinnas Xxx kortermaja maa-aluses parklas sündmuskoha vaatlus, mille käigus leitigi vastavalt I. Mi poolt kirjeldatule ventilatsioonitorru peidetult läbipaistev kilekott, milles oli musta värvi püstol numbriga XXX, milles olnud padrunisalv oli tühi, ent kilekotis olid lisaks püstolile teinegi väiksem kilekott, milles oli üheksa padrunit (pakendati pakenditesse Xxx SK-1 ja Xxx SK-2).
5. Täiendavalt selgitas I. M 23.10.2020.a toimunud ülekuulamisel, et ta sai Xxx maaalusest parklast sündmuskoha vaatluse käigus leitud püstoli CZ 2018.a jaanuaris xxx parklas M. Lao käest, kes andis talle selle üle musta värvi mootorrattaga sõitmiseks mõeldud kinda sisse mähitult. Eeltoodut kinnitab 23.10.2020.a I. Mi osavõtul teostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll, millest nähtuvalt näitas I. M uurijatele ette Tallinnas Xxx asuva Xxx toidupoe parkla, kus tema selgituste kohaselt sai parklas M. Lao sõidukist läbi kõrvalistuja poolse ukse akna mootorratta kinda sisse mähituna püstoli CZ.
6. Kohus hindab I. Mi ütlused (avatud detailselt käesoleva lahendi vaidluse all oleva episoodi analüüsis, vt p 85-98) usaldusväärseks. I. Mi ütlusi kinnitab kohtus uuritud DNA ekspertiisiaktis nr xxx sisalduv ekspertarvamus, mille arvamuse punktidest 5-7 nähtuvalt tuvastati ventilatsioonitorusse peidetud kilekotti pakendatud tulirelva kelgult rihveldusega alalt mõlemalt poolt võetud proovist (A204873) ja kilekoti sõlmelt (proov A204884) DNA analüüsil täisprofiilid, kus saadud tulemuste alusel ei saa välistada I. Milt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, ning tulirelva salvekaanelt võetud proovilt (A204875) ja salveriivilt võetud proovilt (A204874) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, kus saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada I. Milt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Seega nähtub DNA ekspertiisiaktist, et osundatud relva pidi sinna ventilatsioonitorusse tõepoolest peitma I. M nii 14 nagu ta ka eelnevalt oli ülekuulamisel selgitanud, ning kuivõrd tema bioloogilist materjali leiti ka kilekotis olnud tulirelvalt erinevatest kohtadest, ent ka kilekoti sõlmelt, siis saab selle pinnalt teha järelduse, et I. M on vahetult puudutanud tulirelva enne peitmist ning tema oli ka isikuks, kes tulirelva peitmise tarbeks kilekotti ümber pakendas.
7. Kohtus uuritud tulirelvaekspertiisi nr xxx aktis sisalduvast eksperdiarvamusest nähtuvalt oli ülalkirjeldatud eseme näol tegemist laskekõlbuliku 6,35x16mm kaliibrilise iselaadiva püstoliga CZ-45 nr XXX, mis kuulub tulirelvade hulka, mille relvaraua välispinda on lihvitud ning mille Meerimistähis on muutunud halvasti eristatavaks. Sündmuskohalt leitud padrunite näol on tegemist üheksa laskekõlbuliku tööstuslikult valmistatud 6,35x16mm kaliibrilise kesktulepadruniga, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, mis on ette nähtud laskmiseks muuhulgas ekspertiisiks esitatud püstolist.
8. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et asjaolu, et tegemist on justnimelt sama relvaga, mille I. M 2018 alguses M. Lao käest sai kuna seda kinnitab kaudselt kohtus uuritud 19.11.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt võrreldi sündmuskohalt leitud püstolit CZ-45 PPA relvakogus oleva püstoliga Makarov ning nende kahe relva võrdlemisel ilmneb selgelt, et püstoli CZ-45 näol on tegemist keskmisest väiksema püstoliga.
9. Seega puudub kohtu hinnangul vaidlus selles, et M. Lao võttis 2017 lõpus/2018 alguses M. R. L palvel enda valdusesse M. P üürimajja jäänud laskekõlbuliku tulirelva CZ-45 koos padrunitega, viis selle seejärel enda koju ja hoidis seda mõned päevad kuni ta andis selle üle I. M, kes pakendas ja peitis relva seejärel Tallinnas Xxx kortermaja maa-aluses parklas olevasse ventilatsioonitorru, kust see 16.10.2020.a-l teostatud sündmuskoha vaatluse käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti.
10. Süüdistatavate M. Lao ja I. Mi ütlustest ilmneb seegi, et nad käitlesid eelviidatud tulirelva 2017 lõpus/2018 alguses koos M. R. Lga lühikese ajaperioodi vältel isikute grupis, st nimelt tõi M. Lao selle tulirelva M. R. L palvel M. P üürimajast ära ja hoidis seda esmalt M. R. L palvel mõned päevad enda käes, s.o tolle aja vältel käitlesid nad seda ühiselt ja kooskõlastatult, misjärel andis ta tulirelva koos padrunitega M. R. L palvel I. Mi kätte, mille järel jäid tulirelva ja padruneid kahekesi grupis käitlema M. R. L ja I. M, kellest viimane hoidis relva seejärel erinevates kohtades kuni ta peitis selle lõpuks Xxx kortermaja garaaži, kust see ka lõpuks politsei poolt üles leiti.
11. Seega puudub vaidlus asjaolus, et M. Lao käitles tulirelva CZ-45 koos padrunitega ebaseaduslikult.
12. Relvaseaduse § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks.
13. Kohtus uuritud Põhja Prefektuuri lubade ametnik L T´i 27.08.2019.a otsusest nr xxx nähtuvalt oli Põhja Prefektuur väljastanud 15.11.2016.a M. Laole relvaloa nr XXX kehtivusega kuni 22.12.2020.a käitlemaks enese ja vara kaitsmise püstoleid Heckler-Koch-P7-M-13 (s/n xxx), Glock-43 (sr xxx) ja Heckler-Koch-SFP-9 (nr xxx) ning jahipidamise otstarbel vintraudset püssi Sauer-202-S (nr xxx) ja sileraudset püssi Beretta-S-686-Sporting (nr xxx).
14. On tuvastatud, et M. Lao omandas 2017.a lõpus/2018.a alguses laskekõlbuliku 6,35x16 mm kaliibrilise püstoli CZ-45 nr XXX koos padrunisalves oleva seitsme padruniga, ent jättis 15 selle relvaseaduse § 33 lg-s 1 sätestatu kohaselt nõuetekohaselt seitsme päeva jooksul registreerimata. Seega on tuvastatud, et M. Lao käitles seda relva ebaseaduslikult. Subjektiivne koosseis
15. Hinnates M. Lao puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatav realiseeris

§ 418

lg 2 p 3 järgi kvaliftiseeritava teo

§ 16lg 2 mõttes kavatsetusega.

Ta oli teadlik, et tegemist on tulirelvaga, mille käitlemine on ilma vastava loata keelatud. Relva enda valdusesse võtmisel ning edasi andmisel tegutses ta eesmärgipäraselt ja tahtlikult. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ning M. Lao tuleb süüdi mõista

§ 418lg 2 p 3 järgi.

II Süüdistus

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra asja hävitamine ja sellega olulise kahju tekitamine Objektiivne koosseis:

1. Objektiivne koosseis moodustub asja kahjustamises, mis seisneb selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises.
2. Puudub vaidlus asjaolus, et 21.02.20218.a õhtul ca kella 21.00 ajal süüdati Harjumaal Xxx alevikus Xxx maja juures K. Ki kasutuses olnud sõiduk Mercedes Benz S500 Maybach (reg.nr: xxx). Uuritud tõenditest nähtub, et sõiduki põlema panemisega tekitati oluline kahju

§ 121tähenduses.

1. Kohtule on esitatud D P AS ja S E AS (praegu: V AS) vahel sõlmitud liisinguleping (kasutusrent) nr xxx sõiduauto Mercedes-Maybach S500 müümise kohta. Esitatud lepingutest nähtub süüdatud sõiduki kasutaja andmed, sõiduki väärtus ja tekitatud kahju suurus. Samuti esitati kohtule S E AS ja E AS vahel sõlmitud rendileping millest nähtub, et Mercedes Benz Maybach S500 rendilepingu ajaperiood, maksete osa ning asjaolu, et sõiduk oli K. Ki kasutuses. Kohtule esitatud Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali poolt väljastatud kindlustuspoliisist nr xxx nähtub kindlustatud ese, tegemist on selle süüdatud sõiduki MB Maybach´iga, kindlustusmaksete suurus tõendades asjaolu, et see sõiduk oli kindlustatud.
2. Kohtule esitati ka S E AS (praegune V AS) poolt E AS-le väljastatud arved ja nende alusel teostatud maksekorralduste väljatrükid, millest nähtuvad E AS esindajale K. Kile selle Maybach sõiduki kasutamise eest arvete esitamise ja tasumise asjaolud. Seega kinnitavad arved ja maksekorraldused, et sõiduk oli K. Ki kasutuses.
3. Kohtule esitati L B AS vastuskiri reg nr xxx päringule, milles sisaldub sõlmitud liisinguleping ja selle lisa. Esitatust nähtub, et sõiduk kuulus ametlikult L B´ile, kuid on antud kasutusse K. Kile. Seega on kannatanuks L B.
4. V AS vastusest järelepärimisele ja 07.03.2019.a sõlmitud hüvitise tasumise kokkuleppest nähtub süütamisest tekitatud kahju suurus ja asjaolu, et kahju on kannatanule ehk L B AS-ile hüvitatud kriminaalmenetluse väliselt.
5. Seega kohtus uuritud D P AS ja S E AS vahel sõlmitud liisingulepingust nr xxx, S E 16 AS ja El AS vahel sõlmitud rendilepingust, Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali poolt väljastatud kindlustuspoliisist nr xxx, S E AS poolt El AS-le väljastatud arvetest ja nende alusel teostatud maksekorralduste väljatrükkidest, samuti L B vastusest päringule, V AS vastusest järelepärimisele ja 07.03.2019.a sõlmitud hüvitise tasumise kokkuleppest nähtub kogumis, et I. Mi ja tuvastamata isiku poolt 21.02.2018.a põlema süüdatud sõiduauto Mercedes-Benz Maybach väärtus oli 195 000 eurot. Samade tõenditega on tuvastatud, et sõiduk oli K. Ki kasutuses ning süütamisega tekitati kahju kokku summas 120 000 eurot ehk

§ 121p 2 mõttes on tegemist suure varalise kahjuga.

1. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on tuvastatud, et K. Ki sõiduki süütas I. M koos seni tuvastamata isikuga I , ka selles asjaolus ei olnud kohtumenetluses vaidlust.
2. Kohtule on esitatud hädaabikõnede salvestuste väljatrükk koos kõne salvestustega, millest nähtub, et 21.02.2018.a kell 21:29, 21:31 ja 21:55 on K. Ki mobiiltelefonilt hädaabinumbrile 112 tehtud kõned. K. K helistas enda elukaaslase telefonilt 21.02.20218.a kell 21:29 Hädaabinumbrile ja teatas, et tema auto põleb ning tuli hakkab väravani levima, ja kell 21:31 helistati Hädaabinumbrile K. Ki naabermajast, kust samuti teatati, et naabermaja ees sõiduk põleb, ning kella 21.55 ajal on K. Ki kasutuses olnud mobiiltelefoni numbrilt xxx helistatud hädaabinumbrile 112, milles palub politsei kohale saata. Fikseeritud on kõne sisu millest nähtub teatamine süütamisest.
3. Väljakutsele reageeris lisaks päästjatele ka politsei ning kohtule esitatud 21.02.2018.a Harjumaal Xxx alevikus Xxx juures asuva sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokollist nähtub, et 21.02.2018.a kell 22:50 fikseerisid Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistid Xxx maja ees autovärava juures seismas sõiduauto Mercedes-Benz Maybach (reg.nr xxx), mille mootoriruum ja esiosa on tules tugevalt kahjustada saanud (tulekahju oli vaatluse hetkeks kustutatud). Protokolli kohaselt on vaatluse hetkel sõiduki uksed ja aknad suletud, mootoriruumi kate on ülestõstetud asendis ja mootorirummi katte esiserval on näha vigastusi. Mootoriruumi katte väliskülg on kaetud lumega, siseküljel on näha tahma- ja kuumakahjustusi. A-piilarist tagapool sõiduki kahjustused puuduvad, salongis kahjustusi ei tuvastatud. Kriminalistid leidsid sündmuskohalt sõiduki kõrvalt lumelt ka plekk-kaane mis pakendati põlevvedeliku kotti (pakend 1), metallrõngaga ja voolikuga kangatükid (pakend nr 2), tahmunud murdunud servaga klaasitükke (pakend nr 3) ning tahmunud murdunud servaga pudelikael (pakend nr 4), millel kõigil oli tunda bensiinile iseloomulikku lõhna ning sõiduki esiosa eest maapinnalt leitud kangatükk (pakend nr 5). Esemed võeti kaasa ja edastati ekspertiiside teostamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Vaatlusprotokolli juures on fototabel 180496 millel fikseeritu vastab sündmuskohavaatluse sisule.
4. Kohtule on esitatud 26.02.2018 koostatud ekspertiisimäärus kriminaalasjas xxx ja selle alusel koostatud 11.05.2018.a põlevvedeliku ekspertiisiakt nr xxx. Ekspertiisimäärusest ja aktist nähtub, et Xxx sündmuskohalt leitud ja äravõetud esemetelt leiti autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääke.
5. Samuti esitati kohtule 26.02.2018 koostatud vaatlusprotokoll Xxx turvakaamera üleantud videosalvestise kohta. Vaatlusprotokollist nähtub, et 22.02.2018.a andis N R Harjumaal Xxx alevikus aadressil Xxx politseitöötajatele kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks Hikvision xxx s/n xxx, mille sees kõvaketas 2TB WD S/N xxx. Protokollist nähtub, et turvakaamerate videosalvestisest ja selles olnud kõvakettalt kopeeriti identifitseerivaid andmeid ning fikseeritud on täiendavate vaatluste teostamiseks tarvilike koopiate tegemise asjaolud. Kohtule on esitatud asitõendina 22.02.2018.a N R (K. Ki elukaaslane) poolt Harjumaal Xxx alevikus aadressil Xxx politseitöötajatele kriminaalasja materjalide juurde 17 lisamiseks üleantud videosalvestiste koopiafail ja selle vaatluse kohta koostatud vaatlusprotokoll, millelt on näha sõiduki Mercedes Benz S500 Maybach, reg nr xxx, 21.02.2018.a süütamisega seotud asjaolud. Turvakaamerate videosalvestisest nähtuvalt ilmus salvestise kolmandal sekundil (s.o 21.02.20218.a ca kell 20:41) kaamera vaatevälja isik, kes kõnnib K 9 maja juurest metsa poolt Xxx suunas, pöörab seejärel ringi ja kõnnib tagasi metsa poole. Seejärel järgmise salvestise
6. minuti
7. sekundil (s.o 21.02.2018.a ca kell 21:25) sõitis Xxx värava taha Mercedes-Benz, mille juhikohalt väljus isik (tuvastatud kui K. K) ning kõrvalistuja kohalt tüdruk, kes suundusid seejärel läbi osaliselt avatud liugvärava hoovi ja suundusid maja poole. Seejärel salvestise
8. minuti
9. sekundil on näha kaht isikut metsa poolt kõrvuti jooksmas värava taha pargitud Mercedes-Benzi poole. Üks neist hoidis käes purgile/pudelile sarnanevat eset ja jooksis sellega auto suunas, enne sõidukini jõudmist teeb ta käega purgi avamisele ja maha viskamisele sarnaneva liigutuse, misjärel suundub ta sõiduki juurde ja valab midagi sõiduki kapoti peale. Teine isik hoiab samal ajal käes pudelit/purki meenutavat eset, jääb paar meetrit enne sõidukini ja teise meheni jõudmist korraks seisma, süütab käes oleva eseme, liigub seejärel sõiduki juurde teise mehe kõrvale ja paneb paremas käes oleva põleva eseme sõiduki mootoriruumi katte piirkonda. Pärast seda lahvatab turvakaamera videosalvestiselt nähtuvalt sõiduki mootoriruum leekidesse ning mõlemad isikud jooksevad metsa poole ning väljuvad salvestise
10. minuti
11. sekundil (s.o 21.02.2018.a ca kell 21:27) kaamera vaateväljast. Ära joostes kummagi käes enam esemeid näha ei olnud. Maja teiste kaamerate turvakaamerate salvestistelt on näha eelkirjeldatud sündmused teise nurga alt ning seejuures on näha ka see, kuidas K. K väljus pärast tema kasutuses olnud sõiduki süütamist majast, hoidis kõrva ääres telefoni, ning kustutab kastmisvoolikust nii väravat kui aeda, s.o maja turvakaamerate salvestistel kajastatu riimub kohtus uuritud Hädaabikeskusesse tehtud ja istungil uuritud telefonikõnedega.
12. Kohtus uuriti ka K. Ki naabri H V poolt tehtud videosalvestisi ja fotosid mis kinnitavad, et K. Ki kasutuses olnud sõiduk oli süüdatud 21.02.2018.a õhtul enne kella poolt kümmet kuivõrd videosalvestise metaandmetest nähtuvalt oli meedium loodud 21.02.2018.a kell 21:33 ning videol lõõskab sõiduki esiosa juba kõrge leegiga.
13. Kohtule on esitatud 26.02.2018 koostatud ekspertiisi määrus ja selle alusel 23.03.2018.a koostatud DNA ekspertiisiakt nr xxx ja EKEI DNA-osakonna eksperdi M N poolt kokkulangevusest teatamine. Ekspertiisiaktist nähtub, et 21.02.2018.a Harjumaal Xxx alevikus aadressil Xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära ja pakendati pakendisse nr 3 suurem klaasitükk, millelt leiti osaline profiil, mis pärines meessoost isikult kuid mille DNA profiil ei ole tulemusi andnud lookuste osas kokkulangev ühegi riiklikusse DNA-registrisse eelnevalt kantud DNA-profiiliga. Seega kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et põlema süüdatud Mercedes-Benz Maybach kõrvalt sündmuskohalt leiti süütamiseks kasutatud bensiinianumatelt meesterahva profiil, siis pea kaheks ja pooleks aastaks jäi toona 2018 veebruari lõpus K. Ki kasutuses olnud auto süüdanud isik tuvastamata, sest DNA profiil ei olnud tulemusi andnud lookuste osas kokkulangev ühegi riiklikusse DNA registrisse eelnevalt kantud profiiliga.
14. Kohtule esitatud 04.09.2020 koostatud ekspertiisimäärusest ja 28.09.2020 koostatud DNA ekspertiisiaktist xxx nähtub, et DNA ekspertiisiaktist xxx (eelnevalt kirjeldatud) veel tuvastamata profiilist saadi kinnitus, et see langeb kokku I. Mi bioloogilise materjaliga. Seega loeb kohus tuvastatuks I. Mi seose Xxx sündmuskohaga. Kohtule esitatud materjalide kohaselt teavitas 26.08.2020 DNA osakonna ekspert M N Keskkriminaalpolitseid kohtus uuritud teatisest nr xxx nähtuvalt, et toonane profiil on seostatav vahepeal riiklikusse DNA registrisse edastatud I Mi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ning kohtus uuritud täiendavast DNA ekspertiisiaktist xxx saabus kinnitus, et sündmuskohalt leitud ja 18 pakendisse nr 3 pakendatuna ära võetud teiselt, suuremalt klaasitükilt, samuti plekk-kaanelt ja pudelikaelalt tuvastati DNA ekspertiisi teostamise käigus tõepoolest I Mi bioloogilist materjali.
15. I. Mi 24.08.2020 kahtlustatavana tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises kinnipidamisel teostati samal päeval läbiotsimine tema elukohas Tallinnas Xxx-x, kust teiste esemete seas leiti ja võeti ära ka kaks musta värvi kootud maski/mütsi (pakendid IM kodu 1 ja IM kodu 2). Kohtule esitatud materjalide kohaselt laekus 2 päeva hiljem s.o 26.08.2020 EKEIst eelkirjeldatud teatis selle kohta, et I. Mit võib olla põhjust seostada ka 2,5 aastat varem toime pandud süütamisega. Kohtu hinnangul oli põhjendatud vaadata osundatud maske värske pilguga. Kohtule esitatud ekspertiisimäärusest ja selle alusel koostatutud DNA ekspertiisiaktist nr xxx nähtub, et sündmuskohalt leiti ja võeti ära I. Mi elukohast läbiotsimise käigus musta värvi mask I. Mi bioloogilise materjaliga. Kohtu hinnangul tõendab eelnimetatu, et I. M oli kasutatud seda maski, on eluliselt usutav ning põhjendatud alus arvata, et I. M kasutas seda maski süütamise toimepanemisel kuivõrd see kattub I. Mi enda ütlustega. Samuti on fikseeritud asjaolu, et sündmuskohalt leiti I. M kuuluvat bioloogilist materjali.
16. Kohtu hinnangul viitab kaudselt ajaline määratletus mil maskid on soetatud, et just neid maske on kasutatud ka süüdistuses etteheidetud süütamisel. On tuvastatud, et just J. M on maskid endale soetanud enne süütamist. Kohtule on esitatud Keskkriminaalpolitsei poolt esitatud taotlused ja J OÜ vastus taotlustele koos lisatud arvetega: 17.01.2018.a arve 201583738, 15.01.2018.a arve nr 201583363 ja 16.12.2017.a arve nr
17. Kohtu hinnangul on tõendatud, et J OÜ poolt on Xxx põlengule eelnenud ajaperioodil müüdud kokku kolm musta värvi Arctis näomaski, s.o samasugune mida kasutati süütamise toimepanemisel ning mis leiti I. Mi elukohast. Eelnimetatu kinnitab I. Mi ütluste usaldusväärsust. Kohtus uuritud J OÜ eelnimetatud tšekkidest 201583738, 201583363 ja 201576239 nähtub, et S kaubanduskeskuse asunud J kauplusest osteti I. Mi elukohast leitud maskidele sarnanevat kaks musta värvi riidest kootud näomaski 15.01.2018.a-l ning kuu aega varem, s.o 16.12.2017.a-l oli ostetud ka üks sarnane mask sealt kauplusest, mis esmalt kinnitab kaudselt, et I. Mi elukohast leitud maskid olid soetatud vahetult enne K. Ki kasutuses olnud auto süütamist.
18. 09.03.2021 kohtuistungil kasutas süüdistatav I M oma õigust ütlusi mitte anda ning keeldus ütluste andmisest.
19. Prokurör taotles ning kohus rahuldas selle taotluse KrMS § 294 p 1 alusel esitada tõendina I. Mi poolt varem kohtueelses menetluses antud ütluste kohta koostatud protokollid 26.08.2020; 16.10.2020; 23.10.2020 ja 20.11.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohta koostatud protokollid koos lisadega. Samuti taotles prokurör esitada I. Mi poolt pärast 16.10.20 ülekuulamist teostatud ütluste olustikuga seostamise kohta koostatud protokoll, 16.10.20 ja 23.10.20 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste ja olustikuga seostamise kohta koostatud protokollid ning täiendavalt ka koopia I. Mi küsitluse protokollist ja tema kinnipidamise protokollist, mis sisaldab tema poolt antud ütlusi.
20. 26.08.2020 I. Mi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et I. M keeldus ütluste andmisest. Protokollis on I. Mi allkiri, et ta ei soovi ülekuulamise juurde kaitsjat.
21. 16.10.2020 I Mi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et I. M tunnistas seotust kahtlustusega ning andis sisulisi ütlusi kahtlustuses esitatu kohta. Ütlustest nähtub I. Mi seotus M. R. Lga, asjaolu, et nad olid head tuttavad ning neid on ka koos karistatud vangistusega millest M. R. L vabastati 2012 ja I. M 2015 aastal. Ütluste kohaselt tuli I. M Eestisse 2017 aastal seoses rahaliste suhetega M. R. Lga, ütluste kohaselt oli I. M kunagi 19 investeerinud M. R. Lle ning soov oli võlaküsimused lahendada. I. M loetles elukohad, kus ta Eestis elas. Ütluseset nähtuvalt elas I. M Eestis erinevates kohtades, elas teiste hulgas P Ps perioodil veebruar 2019 kuni juuni 2020, peale seda elas ta kaks nädalat hotellis C Tallinnas xxx , siis mingis korteris vanalinnas Tallinnas ja seejärel augustist 2020 kuni tema kinnipidamiseni 24.08.2020 elas ta Tallinnas Xxx-x korteris.
22. Süütamise osas selgitas I. M, et M. R. L palus tal sõita kiiresti Eestisse, ta läks siis K tn asuvasse korterisse. M. R. L palus I. Milt abi karistada ühte isikut keda I. M ei tundnud. Ütluste kohaselt nõustus I. M teda aitama, selle eest ei lubanud M. R. L talle midagi. Karistamine pidi seisnema isiku sõiduki süütamises selliselt, et isikut ennast autos ei ole ja selle karistamise osas ütles M. R. L I. M, et seda soovis Meelis Lao. I. M oma ütlustes selgitas, et tutvus M. Laoga ka ise mitmel korral. Põhjus miks seda autot süüdata oli seotus finantsprobleemidega auto omanikuga ja omavahel ei saadud mingit raha ära jagatud. Ütluste kohaselt ei ole I. M M. Laoga süütamise teemadel rääkinud, seda tegi I. M vaid M. R. Lga. I. M kirjeldas kuidas ta 2017 a detsembri õhtul pimedas M. R. Lga sõitsid maja lähedusse kus asus sõiduk mida oli vaja põlema panna, jätsid oma sõiduki kaugemale jalutades maja juurde. Maja hoovis oli koer, sõidukiks oli Mercedez Maybach, maja küljes olid valvekaamerad. Algselt oli plaan, et I. M koos M. R. Lga panevad koos sõiduki põlema kuid peale seal kohapeal käimist muutis M. R. L plaani öeldes, et Venemaalt tuleb I kes aitab sõiduki I. Mil põlema panna. I saabus Eestisse 2018 aasta alguses kes elas I. Miga samas korteris, mille eest tasus M. R. L, samuti tõi M. R. L neile toitu.
23. I. M kirjeldas täpselt plaani, kuidas nad selle sõiduki süüdata saaks, käisid Iga 2-3 korda kohapeal vaatamas kuidas ja mismoodi sõiduki kasutaja saabub koju ja kuidas auto pargib. Mees parkis sõiduki alati hoovi ning seetõttu tuli teha plaan selliselt, et sõiduk süüdatakse ajal mil on pargitud kinnisesse hoovi. Plaanikohaselt pidid nad auto süütama bensiiniga täidetud ja põlema süüdatud pudelitega visates need üle aia auto peale. I. Mil oli tema ütluste kohaselt kasutada sõiduk Škoda fabia, mille talle rentis M. R. L tuttav K, selle eest tasus ütluste kohaselt ilmselt M. R. L kuna I. M selle sõiduki eest ei tasunud. K ei teadnud, mis eesmärgil oli sõiduk renditud. Ütlustes kirjeldas I. M kohta kuhu nad jätsid oma sõiduki kui läksid Maybachi süütama. Süütamiseks vajaliku bensiini ostsid nad tanklast kui tankisid ka oma kasutuses olnud sõidukit. Kanistri selleks ostsid nad B. Bensiini kallasid nad kahte ühe liitrisesse klaaspudelisse, mille nad said M. R. L käest, lisaks ostis I. M Sikupilli jahitarvete poest 2 musta värvi kootud maski oma nägude varjamiseks süütamise ajal.
24. I. M kirjeldas detailselt süütamise protsessi. Nad sõitsid õhtul nende auto parkimiskohta, võtsid 2 pudelit bensiini kaasa ja läksid metsaserva kus asus Maybachi kasutaja maja. Umbes kella 21.30 paiku sõitis Maybachi kasutaja värava ette, juht rääkis xxxlt telefoniga siis väljus autost ja sulges puldiga sõiduki uksed. Oli ootamatu, et ta jättis sõiduki tänavale, sest oli seda alati teinud hoovis. I. Mi ütluste kohaselt nad jooksid Iga auto juurde, veendusid, et kedagi ei ole autos ning kallasid sõiduki esiosa bensiiniga üle nii, et üks pudel bensiiniga oli I. Mi käes, teine I käes. Üks neist kahest tõmbas tikust tuld ja auto süttis põlema, I. M koos Iga jooksid metsa oma auto juurde ja sõitsid enda kasutuses olnud Škoda Fabiaga oma elukohta. Ütluste kohaselt kohtus I. M M. R. Lga järgmisel päeval, M. R. L oli süütamisest juba kuulnud ja ütles, et kõik läks hästi ja keegi inimestest vigastada ei saanud. Ütluste kohaselt on I. M ka hiljem selle süütamise osas M. R. Lga suhelnud ning M. R. L on talle öelnud, et kõik oli efektiivne ja inimene sai karistada nii nagu oli plaanitud. Rahalist tasu M. R. L I. M ega ka Ile ei andnud, ütluse kohaselt ei tea I. M kas M. R. L sai selle eest midagi M. Laolt.
25. Samuti selgitas I. M oma ütlustes detailselt relvadega seonduvat, asjaolusid, et M. R. L 20 tahtis, et I. M tooks Lätist relvi mida siin Eestis maha müüa ning mille pealt I. M oleks saanud raha teenida. M. R. L ei saanud ise riigist lahkuda kuna ta on karistatud ning tal on keeld välisriigis käia. M. R. L tutvustas I. M A (perekonnanime ei tea) kellega koos nad läksid Lätti, Jurmalasse relvi tooma. Lätis tõi A I. M puidust kabaga automaadi, mille salv oli eraldi ja 30 padruniga, relv oli pakendatud mitmesse kilekotti. I. M peitis selle Eestis P Ps peidukohta, kus ta näitas seda järgmisel päeval M. R. Lle, kes tegi sellest pildid ja seejärel jäi relv sinna peidukohta edasi. Sarnaselt tõi I. M veel Lätist ühe relva. Erinevus esimese korraga seisnes selles, et raha (1300 või 1500 eurot) relva eest tasumiseks andis I. M M. R. L. Esimesel korral kui ta relva läks tooma I. M Ale raha ei andnud. Peale relva Eestisse toomist palus M. R. L I. Mil relv viia talukohta kus elasid M. R. L ema E, Mi õde ja õelaps E juurde. I. Mi ütluste kohaselt pidi E teadma kellele see relv edasi anda. Kui I. M relva sinna viis oli E seal ning relv jäi I. Mist garaaži. Relvalt võttis I. M ära 30 padrunit. Relva sarnaselt läks I. M tooma ka kolmas kord, mai lõpus või juuni alguses õnnestus seda teha. I. M läks koos abikaasa Lga, kelle jättis sel ajal kui Aa kohtus Jurmalas Riiga sugulaste juurde. M. R. L oli andnud raha umbes 1300 eurot relva eest tasumiseks kuid relva A ei andnud kuna M. R. L oli tühistanud relva tellimuse. Põhjus oli selles, et Pärnumaal oli toimunud mingi tulistamine ja politsei otsivat taga tulistajat ning M. R. L kartis, et seoses sellega võib politsei kontrollida sõidukit ning võib vahele jääda. Peale naasmist Eestisse läks I. M Lätti siiski kolmandat relva tooma. Kõik toimus sarnaselt esimese kahe relvaga, I. M tõi relva Eestisse ja peitis selle sinna kus oli esimene toodud relv. Mõne päeva möödudes andis M. R. L I. M teada, et üks relv tuleb panna kuhugi kust politsei selle leiaks, mille peale peitis I. M puidust kabaga relva Pst 1 km kaugusele kivihunnikusse mis asub suurest maanteest 100 m kaugusele, kohast pidi I. M teavitama M. R. Lt. I. M määris M. R. L palvel enne peitmist relva ka õliga üle, mässides relva õliga immutatud rätiku sisse. Ütluste kohaselt oli M. R. L selgitanud I. M, et seda relva on vaja politseil leida pooleli oleva kriminaalasja tõttu, lootes seeläbi kergemat karistust saada. Ka teise relva pidi I. M M. R. L palvel samadel motiividel peitma ning seda P territooriumile kuid sellega I. M nõus ei olnud ning seda ei teinud. Lõpuks peitis I. M selle relva P väravate juures oleva hoone katuseräästa alla kust politsei selle mitu kuud hiljem leidis. Samuti kirjeldas I. M detailselt kuidas ta oli M. R. Lga kaasas ostmas plastikust karpi millest M. R. L soovis peita Browningu tüüpi relva koos padrunitega, relva sinna asetamise hetkel M. R. L juures maakodus oli ka E. Ütlustest nähtuvalt oli M. R. Ll eesmärk karp relvaga matta, kui relv karpi asetati olid nii Ll kui El kindad käes, karbi matmist I. M ei näinud.
26. Ütlusi andes selgitas I. M vabatahtlikult kus asuvad mitte kellegi poolt leitud püstol CZ, hulk padruneid, automaadi helisummuti mis tuli kaasa esimese Lätist toodud relvaga ning mida I. M peidukohta kaasa ei pannud. Ülejäänud padrunid mida I. M Lätist ei toonud sai ta ütluste kohaselt M. R. L käest, kõik loetletud esemed asuvad vanalinnas Xxx maja maa-aluses garaažis ventialatsioonitoru orvade, isolatsioonimaterjali taga. Püstoli mille peidetud asukoha I. M välja andis sai ta M. lao käest 2018 aasta alguses enne Maybachi süütamist. Püstoli järele sõites ja M. Lao elukoha juurde jõudes andis I. M sellest M. R. Lle teada kes ilmselt omakorda helistas siis M. laole ja kes tuli ja tõi I. M püstoli, mis oli pandud mootorratturi kindasse. Püstoli viis I. M enda tolleaegsesse elukohta ning kinda viis ta M. Laole hiljem tagasi. Protokollil on I. M oma allkirjaga kinnitanud, et ta ei soovi ülekuulamise juurde kaitsjat, samuti on ta kirjutanud omakäeliselt protokolli lisana juurde pandud avalduse milles ta avaldab, et ta ei vaja 16.10.2020 kahtlustatava ülekuulamise juurde advokaati kriminaalasjas xxx.
27. 16.10.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste ja olustikuga seostamise kohta koostatud protokollist nähtub, et on fikseeritud vaatluses vaadeldu. Teostati I. Mi juhiste põhjal ütluste ja olustiku seostamise protokoll. On fikseeritud asukoht, kus M. Lao 21 andis I. M püstoli CZ koos padrunitega. Samuti näitas I. M asukoha kus elas tema ning kirjeldus kus asub see garaaž kus peidetud püstol asus. Juurde on lisatud fototabel. Protokollil on Mi poolt omakäeliselt kirjutatud avaldus, et ta ei soovi ülekuulamise juurde advokaati.
28. 23.10.2020 I Mi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et I. M jäi oma 16.10.2020 antud ütluste juurde ning täpsustas ülekuulamisel, et karbi mis leiti Xxx maaaluses autoparklas tegi ta ise relva CZ hoidmiseks ja penoplastist seepärast, et seda saaks hoida välitingimustes. Samuti täpsustas I. M, et sai püstoli M. Laolt Xxx parklas ning tagastas selle nahkse mootorratta kinda, millesse püstol oli pandud M. Laole viimase elukoha juures. Samuti lisas I. M, et tema andis oma tuttava (nime ei nimeta) vahendusel M. R. Lle 280 000 dollarit seoses krüptovaluuta platvormi arendamisega. M. R. L andis selle väidetavalt edasi Arkadi Kile kes pidi tegema ära oma osa tööst seoses selle küptovaluuta platvormi arendamisega. Ütluste kohaselt nägi 2018 aasta jaanuari lõpus või veebruari alguses I. M juhuslikult, et A. Ki Mercedez-Benz seisab Tallinnas, P mnt asuvas S teeninduses. I. M kuulis M. R. Llt, et ka M. Lao on A. Kile raha laenanud (summat ei tea) ning ka temal on huvi A. Kiga laenatud rahast rääkida mistõttu jäi I. M A. Kit jälgima. Plaan oli selline, et kui A. K ei ole nõus rahast rääkima siis nad röövivad ta ära. Ütluste kohaselt oli I. Mil ka endal huvi A. Kiga rääkida, et aru saada kuhu on läinud tema 280 000 dollarit, kas M. R. L jutt ikka vastab tõele. Jälgimiseks kinnitas I. M oma ütluste kohaselt A. Ki sõidukile jälgimisseadme, seade oli hangitud juba varem ning I. M ei mäletanud kelle käest ta selle sai. Sõiduk liikus värvimistöökotta vahepeal kus oli paar nädalat ning kui auto tagasi teeninduses oli siis tuli sellele järele keegi teine mistõttu jäi plaan katki. Läbi M. R. L liitus sõiduki jälgimisele üks M. Lao inimene (40 a mees kes rääkis väga halvasti vene keeles ning kelle nime I. M ei tea). Ütlustes täpsustas I. M, et iga kord kui ta pidi M. Laoga kohtuma, leppis kohtumised kokku M. R. L kuna I. Mil puudusid endal M. Lao kontaktid. Protokollil on Mi poolt omakäeliselt kirjutatud avaldus, et ta ei soovi ülekuulamise juurde advokaati.
29. 23.10.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste ja olustikuga seostamise kohta koostatud protokollist nähtub I. Mi kirjeldustele vastavalt asukohta kivihunnikust kuhu ta oli peitnud relva 2020 mai lõpus või juuni alguses M. R. L palvel. Samuti on fikseeritud asukoht, kuhu parkisid I. M ja I nimeline mees sõiduki Škoda Fabia kui nad läksid sõidukit (MB Maybach reg nr xxx) süütama, samuti on fikseeritud ütlused kuidas I. M ja I käitusid peale sõiduki süütamist. Protokolli kohaselt nad vahetasid süütamisel kasutatud riided: üleriided, kindad, maskid/mütsid ja saapad – panid need ühte kilekotti ja jätsid metsa, kattes selle lumega ning mille I. M paar päeva hiljem käis ja metsast ära võttis. Samuti katsid nad protokolli kohaselt lumega Škoda Fabia reg nr-i eesmärgiga, et Xxxst väljasõidul olevad kaamerad ei saaks salvestada nende kasutuses olnud sõiduki registreerimisnumbrimärki. Samuti on protokollis I. Mi poolne kirjeldus, et kui nad Iga metsast välja sõites nägid politseipatrulli Lubja ja Xxx-xxx ringristmikul ei sõitnud nad mööda Lubja teed vaid keerasid Xxx-xxx. Samuti on protokollis fikseeritud kus kohas kohtus I. M M. Laoga Xxx toidupoe parklas ning kirjeldus, et I. M ootas M. Laod parkla sissesõidutee alguses. Kui M. Lao oli parklasse tulnud kõndis I. M M. Lao sõiduki juhi avatud kõrvalistuja ukse akna juurde millest M. lao ulatas talle kinda mille sisse oli peidetud relv. Samuti näitas I. M poodi, kust ta M. R. Lga ostsid relva peitmiseks vajaliku plastkarbi – xxx, näitas ka koha kus kohas täpselt neid karpe poes müüakse. Samuti näitas I. M ette S keskuses asuva jahitarvete poe kust ostis maskid, mida kasutasid sõiduki süütamisel. Protokollil on Mi poolt omakäeliselt kirjutatud avaldus, et ta ei soovi ülekuulamise juurde advokaati. Protokollis kajastatu riimub nii I Mi poolt eelnevalt 16.10.2020.a-l kahtlustatavana antud ütlustega, ent ka kriminaalasjas tolleks ajahetkeks kogutud, ent ka hiljem kogutavate kirjalike tõenditega (nt J OÜ-st laekuvate vastustega maskide soetamise kohta). 22
30. 20.11.2020 I. Mi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta jääb oma varasemalt antud ütluste juurde, tunnistusega, et ta on kahtlustuses esitatud teod toime pannud. Ülekuulamisel ta täpsustab maskide ostmise aega, I. M ei mäletanud millal ta täpselt maskid ostid kas nädal või kaks päeva enne auto süütamist. Samuti ei mäleta ta kas ta ostis mõlemad maskid koos või eraldi, mööndes, et kuna maskid on erinevad siis ta võis need osta erinevatel päevadel. Läbiotsimise käigus tema üürikodust xxx tn leiti samad maskid mida kasutati auto süütamisel. Protokollil on Mi poolt omakäeliselt kirjutatud avaldus, et ta ei soovi ülekuulamise juurde advokaati.
31. Kohtu hinnangul saab I. Mi ütlusi usaldusväärseks pidada kuivõrd erinevatel menetlusetappidel ja eri menetlustoimingute raames on ta andnud samasisulisi ütlusi ning tema ütlused riimuvad ka ülejäänud kriminaalmenetluses kogutud tõendite kogumiga. Ei ole vaidlust asjaolus, et I. M süütas koos menetluses tuvastamata isikuga K. Ki kasutuses olnud sõiduauto Mercedes-Benz Maybachi ning ta tegi seda M. R. L palvel. Eeltoodut kinnitab ka M. R. L. I. Mi ütluste kohaselt oli ta mitmel korral kohtunud M. Laoga kohtunud, ent ta ei suhelnud Meelis Laoga samaväärselt nagu M. Lao ja M. R. L omavahel suhtlesid, ning kõik korrad, mil ta pidi ise M. Laoga kohtuma, siis need toimusid M. Lao ja M. R. L poolt omavahel eelnevalt kokku lepitu kohaselt ning tal enesel M. Lao kontakte ei olnud.
32. 09.03.2021 kohtuistungil andis süüdistatav M R L ütlusi mille kohaselt ta aitas kaasa K Kile kuuluva sõiduki süütamisele. Vastavalt ütlustele pöördus tema poole Meelis Lao küsimusega, et kas oleks võimalik kedagi leida Venemaalt, kes karistaks K. Kit, kuna K. K olevat teda petnud ja pannud ta väga ebamugavasse olukorda. Küsimusele, kas M. Lao selle eest ka midagi pakkus vastas M. R. L, et antud töö eest pidi M. Lao tänama inimest, kes teo ära korraldab kuid mingeid täpsemaid summasid või midagi kokku ei lepitud. M. R. L ütlustest tulenevalt ei teadnud ta kus K. K elab, kuna ta ei suhelnud K. Kiga ja ta ei olnud tema tuttav. K. Ki elukoha näitas M. R. Lle ütluste kohaselt M. Lao. Näitas maja kus elab K. K ja kuhu ta tuleb oma autoga, kus sõiduk seisab tavaliselt. Ütluste kohaselt sõidu ajal sinna asukohta selgitas M. Lao, et K. Ki maja kõrval elab H, s.o G keegi sõbranna, endine naine, kelle maja nurga peale on asetatud videokaamera. Ütluste kohaselt juhtis M. Lao M. R. L tähelepanu sellele kaamerale, et selle vaatevälja ei tohi jääda ning seda tuleks vältida. M. R. L pidi seda teo toimepanijale edasi ütlema.
33. M. R. L ütluste kohaselt ei tehtud asja koheselt vaid see jäi venima, M. Lao ka mitmeid kordi küsis M. R. Llt miks nii kaua aega läheb. M. R. L ütluste kohaselt tegi ta ettepaneku K. Kit karistada I M. Ütluste kohaselt ei olnud otseselt juttu, et panna sõiduk põlema vaid pigem hävitada kuidagi, kokkulepe oli, et oli vaja karistada K. Kit. M. R. L näitas I M sama koha ning andis edasi sama info mille ta oli saanud M. Laolt.
34. Oma ütlustes eitas M. R. L seost relvaga mis asus Xxx vallas, Xxx külas, Xxx tee 5 majas, sellest relvast sai süüdistatav teada alles käesoleva menetluse käigus. M. R. L ütluste kohaselt ta teadis, et I. Mil on relv. Ütluste kohaselt on ta andnud ametlikult ostetud laskemoona I. M täpsustades, et süüdistataval endal oli varasemalt relvaluba. Ütluste kohaselt on süüdistatav kuulnud I. Mil olevat relva summutit kuid ta ei mäleta kas on seda isiklikult näinud või mitte.
35. Prokuröri täpsustatavatele küsimustele vastas M. R. L, et tema rääkis I. M, et M. Lao on väga korralik ja autoriteetne inimene ning K. K on M. Laole väga palju halba teinud. Ütlustest nähtub, et süüdistatav tutvustas M. Laod ja I. Mit. Seoses asjaoluga, et M. Lao tunneb peale operatsiooni ennast väga halvasti, ei ole tal endal praegu võimalust kedagi paluda 23 ning kas I. M saab aidata vaevatasu eest karistada K. Kit. Karistus pidi nägema välja mitte füüsiliselt midagi teha K. Kile, aga hävitada kuidagi tema auto. Ütluste kohaselt M. R. L seletas I. M ära kes küsis ja mille jaoks. I. M oli nõus aitama, mille peale M. R. L andis M. Laole teada, et asi korraldatakse ära. Süüdistatava sõnul oli I. M sobilik inimene töö tegemiseks kuna ta ei olnud kohalik, keegi teda siin ei tundnud. See oli just see mida M. Lao soovis. Samuti teadis süüdistatav oma ütluste kohaselt, et I. M oli olnud kohtu poolt karistatud, süüdistatav tunneb teda juba 1996 aastast. Novembris 2017 tuli I. M süüdistatavale külla, viibis siin kuni aastavahetuseni ja uuel aastal tuli uuesti Eestisse.
36. M. R. L ütluste kohaselt hakkas tema M. Laoga suhtlema 2017 aastal, M. Lao juures oli tihti K. K keda M. R. Lle oli tutvustatud kui äripartnerit. Mingi aja möödudes K. Kit M. Lao juures süüdistatav enam ei näinud. Ütluste kohaselt peale Meelise operatsiooni, kui ta oli kodus, raskes olukorras, siis ta rääkis, et K. K on nii halb, jäi raha võlgu talle, on kasutanud Meelise heaolu ära. Ütluste kohaselt Meelis olevat K. Ki eest kostnud teiste, G eest, et nad K. Kit ei puutuks. Peale seda kui Meelisel oli halb olla, siis K. K oli pööranud selja ja rohkem ei vastanud, ei tagastanud võlgu olevat raha, ei vastanud kõnedele ega kirjadele olukorras kus M. Lao oli K. Kile pakkunud, et kui tal on vaja siis M. Lao on 24/7 tema jaoks olemas.
37. M. R. L ütluste kohaselt toimus suhtlus M. Laoga isiklikult, mitte läbi telefoni või sõnumite kuna sellistest asjadest ei räägita muul viisil, see polevat seaduslik. Süüdistatava sõnul viibis auto kahjustamine kuna K. K parkis sõiduki hoovi. 2018 aasta alguses, peale seda kui sõiduk põlema pandi, järgmisel päeval kuulis sellest M. R. L kes andis sellest ka M. Laole teada, et sõiduk pandi põlema ning selle peale vastas M. Lao, et on teadlik sellest juba öeldes, et kõik on väga hästi ja sellega ka asi lõppes. Süüdistatava sõnul ütles M. Lao süüdistatavale, et “väga hea, et nüüd mõeldakse Gi peale.” Süüdistatav selgitas, et sel ajal oli kinni peetud P G ja K oli neil tunnistaja. Tasu selle eest M. R. L ei saanud.
38. Süütamiseks vajalike vahendite hankimisest süüdistatav ei teadnud, kust kohast I. M need sai või soetas. Ütluste kohaselt kasutas I. M süütamisele sõitmiseks rendiautot, K. K elas Xxxs, sinna oli vaja sõita autoga. I. M pani teo toime süüdistatava sõnul koos teise isikuga, samuti kes oli süüdistatava tuttav, pärit Venemaalt ning keda täna siin Eestis ei ole. Süüdistatavale teadaolevalt ei saanud ka I. M mingit hüvitist teo toimepanemise eest.
39. Ütlustes selgitas M. R. L, et on suhelnud ka K. Kiga paar korda siis kui ta oli koos M. Laoga ja siis ühe korra 2019 aasta suvel. Viimasel kohtumisel olevat K. K rääkinud süüdistatavale vastupidist juttu M. Lao kohta, et M. Lao kasutas K. Kit ära kuid süüdistav ei andnud hinnanguid ütlusi andes kes tõde rääkis. K. K oli süüdistatavale öelnud, et ta auto pandi põlema ning K. K kahtlustas Git seoses konfliktiga kohtuasjas.
40. Varasema karistatuse osas selgitas M. R. L, et ta mõisteti süüdi M Ple peksa andmises. Süüdistav selgitas: “M oli ka Lao äripartner, kes Meelis Lao sõnul samuti järjekordselt oli Meelist petnud igatpidi. Ja siis oli sama olukord, et on vaja Vene isikuid, kes viskaksid P Eestist minema. Oli vaja inimesi väljaspool Eestit, kes võtaksid ja viskaksid P Eestist minema.” Süüdistatava sõnul peale M. Lao operatsiooni, 2017 november või oktoober rääkis M. Lao süüdistatavale, et P oli teda tugevasti petnud ja oleks hea kui süüdistatav kasutaks oma häid tutvusi Venemaal, et ta pöörduks kellegi poole, kes püüaksid P kinni, majas kus ta elab ja viiksid Eestist minema ja sealjuures annaks talle ka peksa ja selgitaks, et Eestisse tee oleks tal unustatud. Selleks, et keegi sellest Eestis teada ei saaks, palus M. Lao leida kedagi Venemaalt ning selle töö jaoks leidis süüdistatav M. R. L V T´i, kes korraldas selle ära. Ka tol korral ei saanud M. R. L selle eest tasu. 24
41. Küsimusele, miks süüdistatav järgmisele tegevusele asus kui talle ei olnud tasutud tehtud töö eest vastas M. R. L, et mõlemad sündmused toimusid ajaliselt lähestikku ajal mil M. Lao oli haige. M. Lao oli lubanud, et ajab need asjad korda kui tervemaks saab ja kuivõrd M. Lao on olnud süüdistatava jaoks autoriteetne inimene, siis ta uskus teda.
42. Kohtu hinnangul saab M. R. L ütlusi usaldusväärseks pidada kuivõrd kohtule pole esitatud mitte ühtegi põhjendatud argumenti mis need ütlused tõsikindlalt ümber lükkaks. Kohtu hinnangul on M. R. L ütlused küllaltki detailsed ning vastuoludeta. Kohus on seisukohal, et kõrvutades M. R. L ütlusi kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega, on need omavahel loogilises seoses ja kinnitavad teineteist, mistõttu puudub alus ütluste sisu usaldusväärsuses kahelda. Kokkuvõtlikult selgitas M. R. L kohtus kuidas ta aitas 2018.a alguses kaasa K. Ki auto süütamisele, andes detailseid ütlusi, kuidas tema poole pöördus M. Lao ja uuris, kas M. R. Ll oleks võimalik leida kedagi, kes „karistaks K. Kit“, sest K. K oli M. Laod petnud ning „pannud ta väga ebamugavasse olukorda“. M. R. L sõnul pöördus M. Lao tema poole eesmärgiga leida keegi, kes ei oleks kohalik, s.t keda Eestis keegi ei tea. M. R. L sõnul pidi „Ki karistamine“ seisnema selles, et tema auto hävitataks ära. M. Lao näitas M. R. Lle ette Ki maja, samuti näitas kus kohas asusid valvekaamerad. M. R. L võttis seejärel ühendust enda vana tuttava I. Miga, kes ei olnud kohalik ja kellega ta tutvus 25 aastat tagasi Moskvas olles, ning tegi talle ettepaneku kas viimane oleks nõus K. Ki autoga midagi tegema mille järel I. M oli nõus aitama. Ütlustest nähtub, et M. R. L andis sellest M. Laole teada, et „asi korraldatakse ära“, mille peale M. Lao vastas „väga hea“. On loogiline ning eluliselt usutav ka asjaolu, et kuivõrd see ei olnud õiguspärane tegevus ei räägitud neist asjadest telefonis vaid üksnes näost-näkku kohtumistel. Kohtpraktikas on see tavapärane. M. R. L ja I. Mi ütlusi kõrvutades peale seda kui I. Mi poolset K. Ki auto süütamist teavitas M. R. L sellest M. Laod ning kuigi töö ja tulemus sellest sobis ei saanud ütluste kohaselt ei M. R. L ega I. M M. Lao poolset „tänu“ tasu näol.
43. On asjakohane prokuröri seisukoht, et M. R. L poolt kohtuistungil kirjeldatu kohaselt sai tüli K. Ki ja M. Lao vahel alguse sellest, et K. K jäi M. Laole võlgu ja kasutas M. Lao sõnul tema heatahtlikkust ära. Ka M. Lao selgitas, et ta oli käinud G kohtumas, et viimased K. Kit ei puutuks, kuid K. K oli M. Lao sõnul pööranud talle selja, ei tagastanud raha ja ignoreeris. Seejuures oli M. Lao näidanud M. R. L sõnul talle ka sõnumeid, milles M. Lao oli K. Kile kirjutanud, et ta on talle alati olemas olnud, ent nüüd ignoreerib teda. Eelnevalt nimetatu tõttu soovis M. Lao K. Kit „karistada“ ning palus selleks K. Ki auto hävitada.
44. Süüdistatavate I. Mi ja M. R. L ütluste usaldusväärsust kinnitab täiendavalt kaudselt ka kohtus uuritud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.08.2019.a otsus nr xxx, millest nähtuvalt mõisteti M.R. L toona süüdi

§ 214

lg 2 p 2, 4, 5 ning Meelis Lao

§ 136

lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises seoses Vene ärimehe M P röövimise ja temalt nö lunaraha väljapressimisega.

1. Nimetatu on oluline kuivõrd süüdistatav M. R. L selgitas 09.03.2021 toimunud kohtuistungil kuidas enne seda kui M. Lao palus M. R. Ll leida võimalus K. Ki „karistamiseks“, sest K. K oli M. Laod viimase sõnul ära kasutanud, oli mõned kuud varem M. Lao rääkinud M. R. Lle, et M. P oli teda petnud ning „hea oleks kui M. R. L pöörduks kellegi poole Venemaal, et nad püüaksid M. P kinni, annaksid talle peksa ja „viskaksid ta Eestist välja“. M. R. L selgitas sedagi kohtuistungil, et ta palus selleks V T abi, kes koos I I võtsidki kohtuotsusest nähtuvalt 07.11.2017.a õhtul M. P tema Xxxs xxx üürimajast kinni ning toimetasid ta seejärel S K poolt leitud V R majja J, kus nad hoidsid M. P kinni ja peksid teda talus kuni 14.11.2017, mil viimasel õnnestus põgeneda ja sõita Leedu Vabariiki. M. R. L sõnul oli M. Lao talle toona selgitanud, et M. P peab „karistama“ keegi, kes ei oleks kohalik, 25 et Eestis sellest keegi teada ei saaks. M. Lao selgituste kohaselt oli vaja leida keegi „väljastpoolt“, sest kui M. Lao oleks M. P karistamiseks pöördunud kellegi enda tuttava poole, siis oleks võinud jutud lekkida ning M. R. L sõnul sai ta aru, et M. Lao pelgas eeskätt seda, et kriminaalse taustaga inimesed võiksid M. Lao seotusest teada saada.
2. Seega nii M. R. L kui ka süüdistatava M. Lao enese poolt kohtus antud ütlustest nähtub, et M. P oli K. Ki tuttav. M. Lao selgitas istungil kuidas nad üritasid toona kolmekesi koos K. Ki ja M. Pga erastada Lätis Ljepaja metallurgiatehast, ent K. Ki toodud investor M. P osutus M. Lao sõnul samasuguseks „elukunstnikuks“ nagu K. K ning pärast seda kui nad olid erastamisprotsessis osalemiseks vajaliku teabe kokku kogunud pakkus M. P seda oma tuttavatele Londonis ja M. Lao jäi sellest ilma. M. Lao sõnul pöördus ta pärast seda etteheitega ka K. Ki poole, et miks viimane tõi sellise inimese projekti. Samuti M. Lao sõnul ei ole ta teinud saladust sellest, et K. K on tema jaoks halb inimene ja ta ei taha temaga suhelda.
3. Eelkirjeldatu on oluline kuivõrd asetab nii 2017 novembris toime pandud M P „karistamise“ kui ka seejärel mõned kuud hiljem toime pandud K. Ki „karistamise“ terviklikku konteksti võimaldades hinnata nii I. Mi kui ka a M. R. L kuid teiselt poolt ka M. Lao ütluste usaldusväärsust seoses K. Ki sõiduki süütamise asjaoludega.
4. Seega ehkki süüdistatav M. Lao eitas kohtumenetluses K. Ki „karistamiseks“ viimase sõiduki MB Maybachi süütamise tellimist ning lisas, et see on üksnes M. R. L väljamõeldis, siis ei osanud ega suutnud M. Lao kohtuistungil veenvalt selgitada miks pidanuks M. R. L taolise versiooniga üldse välja tulema. Veelgi enam, erinevalt M. R. Lst, kel ei olnud kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt motiivi K. Ki „karistamiseks“, oli sellesisuline motiiv olemas M. Laol.
5. 19.05.2021 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja R L, kes on M. Lao väga hea sõber ning suheldakse perekonniti ning seotud oldi ka äritegevuse kaudu. Tunnistaja sõnul on ta M. Laoga seotud mitmel moel – nad tegid koostööd krüpto platvormi ehitamisel, tunnistaja toetab M. Lao avalikku esinemist selle ettevõtluse juures täielikult ning nad püüdsid luua sellist portaali, mis peale covidit aitaks vaimselt ja füüsiliselt taastuda.
6. M. R. Lt tunneb tunnistaja esmast selle järgi, et ta ostis temalt auto Porsche. Teiseks oli M. R. L üks nendest kellega nad alustasid krüpto vahendusplatvormi ehitamist ning kolmandaks hoidis tunnistaja M. R. L last pool aastat iga nädalalõpp.
7. Tunnistaja sõnul oli tal M. Lao ja M. R Lga ühine äritegevus 2017 aastal novembris või detsembris, nad alustasid krüpto vahetusplatvormi ehitamisega, ettevõttes P OÜ. M. Lao aitas tunnistajal koguda sinna juurde ideid, kuidas seda selliselt teostada, et see oleks õiguslik, et nad ei eksiks millegi vastu. M. R. L ülesanne oli kokku panna meeskond, kes seda platvormi ehitasid.
8. Tunnistaja sõnul ei olnud äritegevus edukas mistõttu katkes aasta ja mõne kuu möödudes sest selgus, et rahalised vahendid, mis olid antud äritegevuseks - nendest 50% kui mitte 75% olid M. R. L poolt omastatud. Lisaks ilmusid tunnistaja sõnul välja asjaolud, et M. R. L oli enne kui neil olid olemas legaalsed load selle äritegevuse alustamiseks juba äritegevusega tegelenud ilma tunnistaja ega kellegi teadmata. See informatsioon tuli välja selliselt, et isikud kellega M. R. L oli tehinguid teinud, ehk siis kellelt ta oli raha ära varastanud krüpto valuuta, hakkasid seda tunnistaja ja M. Lao käest nõudma. Olemasolevate kirjavahetustega on tunnistaja sõnul tõendatud, et perioodil november – detsember 2017, enne kui neil lube ei olnud, oli M. R. L tegutsenud mistõttu katkes kogu nende tegevus. Tunnistaja 26 sõnul põhjustas M. R. L hinnanguliselt kahju paar tuhat eurot üle kahesaja tuhande ning väljavõtete pealt on näha, et M. R. L isiklikule kontole ja temaga seotud ettevõte kontole kanti ca 300 000€ lisaks mainekahjule kuna M. R. L jättis sissenõudjatele mulje, et kogu tegevus, mis oli keelatud oleks olnud läbi M. Lao.
9. M. R. L süüdistas K N´t. Tunnistaja sõnul ei ole tal võimalik tõendada vestlusi kuna need toimusid suhtluskeskkonnas Telegramm ja WhatsApp. Kirjavahetus K Na on tunnistajal alles, millest nähtus, et tagasinõutavat raha enam ei olnud. M. R. L väitis lõpuni, et ta ei ole mitte midagi ära võtnud, ta ei ole mitte midagi omastanud. Aga investor kes seda raha on andnud, esitas A4 väljavõtte kui palju ta on raha andnud selle ettevõtte ja platvormi ehitamiseks ja ka investor ei taganenud oma ütlustest, et ta oleks justkui vähem andnud.
10. K. Kit tunnistaja teab, on kohtunud vähemalt 5-l korral, olnud koos ühistel õhtusöökidel. Tunnistaja sõnul oli M. Lao ja K. Ki omavahelised suhted tema hinnangul piisavalt heatahtlikud. K. Ki auto süütamisest sai tunnistaja teada läbi meedia ning tunnistajale tundus loogiline, et tegemist võis olla kindlustuspettusega kuna K. K tahtis auto maha müüa ja vahetada enne põlema panemist.
11. Tunnistaja sõnul on M. Lao M. R. Lt kõrgendatud hääletoonil läinud korrale kutsuma kui M. R. L on läinud petmise teel midagi tegema.
12. Prokuröri küsimustele vastas tunnistaja, et kogu ettevõtte P OÜ tegevus oli suulise kokkuleppe alusel, juriidiliselt oli firma omanikuks vaid tunnistaja ise. Omavahelise kokkuleppe alusel pidi peale platvormi valmimist M. R. L esindajaks jääma tema abikaasa O A ja M. Lao pidi liituma sõltuvalt sellest kuidas pantroti protsess läheb. Ütluste kohaselt oli inveriks kellega M. R. L suhtles M. Lao ja M. R. L tuttav Valgevene kodanik, Ž B kes investeeris oma esitatud kalkulatsiooni järgi 800 000 eurot kuid dokumenteeritud raamatupidamiskulude järgi oli see summa tunnistaja sõnul ca 300 000 (nähtus kuludokumentidest), mille eest pidi siis firma oma tegevust alustama, rentima ruumid, värbama personali, maksma maksud. Raha 300000 eurot jõudis tunnistaja kontole ütluste kohaselt M. R. L kaudu kuna ettevõtte juhatuse liikmed J, M ja tunnistaja võtsid sellekohase otsuse, et L suhtleb Ž, vastu. Juhatuse liikmete otsust ei vormistatud kuidagi kirjalikult kuna tunnistaja sõnul usaldati teineteist täielikult laitmata tausta pinnalt.
13. Kokkuvõtlikult kirjeldas tunnistaja, et raha, mida Ž B sinna ettevõttesse läbi M. R. L investeeris liiklus M. R. L kontolt esmalt tunnistaja enda isiklikule kontole ning lõpuks läks ettevõtte kontole ning tunnistaja sõnul ei pruukinud tegemist olla legaalsel teel saadud rahaga. Tunnistaja kirjeldas kuidas M. R. L ütles ühisel poksimatšil Ž B isa kohta M. Laole „lasen sellele raipele peksa anda“ tunnistaja arust põhjusel, et see isa suhtles seal kohapeal M. Lao mitte M. R. Lga. K. Kit teab tunnistaja pigem läbi P, kes elas tema korteris. Tunnistaja sõnul tegeles K. K P rahadega. M. Laoga suhtles K. K rohkem peale 2017 a puusaoperatsiooni oktoobris, tunnistaja nägi K. Kit paar korda nädalas, K. K pidi aitama M. Laod karkudel kõndida ning tunnistaja sõnul olid suhted sõbralikud, tavalised, ei olnud riidu. Tunnistajale teadaolevalt K. K ja M. Lao enam ei suhtle P rätsepariiete eest mittetasumise tõttu.
14. Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja R L ütlustest mõnevõrra M. Lao ja M. R. L omavaheline läbisaamine ning ka tunnistaja ja M. R. L läbisaamine. Nähtuvalt ütlusest pidid olema suhted sedavõrd usalduslikud ja head enne ärisuhete halvenemist, et üheskoos hakati ühist äritegevust üldse taolises mastaabis tegema, ilma igasuguste kirjalike kokkulepeteta. Samuti hoidis tunnistaja M. R. L last pool aastat iga nädalalõpp. Seega pidid suhted olema usalduslikud mitte ainult ärilises tegevuses vaid ka isiklikul pinnal ning seda väitis ka 27 tunnistaja ise, et usaldati teinetest laitmatu tausta pinnalt. Tunnistaja L ütlustest nähtub, et tema, M. Lao ja M. R. L võtsid P OÜ tegevuses teadlikult väga tõsiseid ja suuri riske, tegevus oli igati reguleerimata ning ainuüksi tunnistaja ütlused ei ole piisavad veenmaks kohut, et asjad toimusid nii nagu tunnistaja on kirjeldanud. Seda eelkõige seepärast, et ütlusi ei ole võimalik kinnitada mitte ühegi tõendiga, selgitused väidetava raha päritolu ja liikumise kohta on kummastavad mistõttu ei saa kohus veenvaks pidada tunnistaja poolt kirjeldatut.
15. M. Lao ütluse kohaselt kohtus ta M. R. Lga suvel 2017, peale oma esimest puusaoperatsiooni seoses WePaysse investeeritud rahade kadumisega. M. Lao ütluste kohaselt uuris ta M. R. L käest kus raha on ning M. R. L süüdistas A K öeldes, et tema ei tea midagi ja et tema on ka süütu ohver. Peale seda esmast kohtumist soovis ütluste kohaselt taas M. R. L M. Laoga kohtuda ning kohtumisel tegi M. R. L M. Laole ettepaneku ise analoogse asja nagu WePay teha mis oleks puhas, korralik, läbipaistev selgitusega, et M. R. L teadis kuidas neid asju tehakse ning M. Lao nõustus kuna oli vahepealsel ajal uurinud mis on krüpto ning see mõte tundus M. Laole ütluste kohaselt huvitav. Ütlustest nähtuvalt kiirustas M. R. L M. Laod tegutsema (ütlustes “käis peale nagu uni mulle“), mistõttu samm-sammu järel hakkas M. Lao M. R. Lga arendama ühist äritegevust krüptovahetus keskkonnas.
16. Ütluste kohaselt tõi M. R. L IT meeskonna selgitusega, et Venemaal on it-inimesed odavamad. Tegelikult ta võttis need samad tegelased, kes olid teinud selle WePay. WePay kohta selgitas süüdistatav, et see on selline P küla, et inimesed ekraani peal näevad, et on selline ilus asi, kuskil on nendel arved, rahakotid või asjad liiguvad kuid tegelikult oli see ainult fassaad. Väga ei olnud midagi, isegi need inimeste rahakotid, mis pidid olema registreeritud, need olid registreeritud K N jne edasi arvetele. Ütluste kohaselt tõi M. R. L selle IT meeskonna, et see asi oleks vettpidav, soliidse, tõsise väljanägemisega. Samuti tõi kaks endist politseinikku K M ja I J , kes pidid hakkama tegelema sisekontrolliga, kontrollima, et midagi ära ei varastataks, et midagi ebaseaduslikku ei tehtaks. Ütluste kohaselt tegeles R litsentsi poolega, sellega, et sinna ei jõuaks mingisugust sellist kahtlast raha jne. Samuti oli neil ütluste kohaselt 8-10 noort poissi nimetades seda kõige startup-iks kus on vaja sellist noort verd, kes mõtlevad uusi võimalusi, uusi ärilahendusi välja, kuidas, mida teha, kuidas lihtsam on teha, kes sobravad kõikide nende maailma uuemate saitide peal, käivad interneti foorumites arutlemas omavahel uusi äriideid.
17. Ütlustest nähtuvalt selleks, et seda IT poolt edasi arendada oli seal ka kümmekond naljakat tegelast Venemaalt, kelle nimed on teada ning kelle osas on ka süüdistatav andnud tunnistusi politseis. Ütluste kohaselt tegi M. Lao koos M. R. Lga neile tööload, rentisid kontori, hakkasid seda juriidilist paketti tegema. Ütluste kohaselt vastas tegevus rahapesu andmebüroo nõuetele, neid nõustas Glikmani büroo, kes ütles mida ja kuidas nad võivad teha. Ütlustest nähtuvalt see kõik nõudis vahendeid ning süüdistataval neid ei olnud mistõttu hakkas süüdistatav otsima inimest kes oleks huvitatud investeerima startup´idesse. Ja siis võttis M. Lao ühendust V B ´iga, kes on Ž (s.o hüüdnimi nimest J ) isa, keda süüdistatav teadis juba ammu. M. Lao ütluste kohaselt on Vsevolod suhteliselt tuntud ärimees Euroopas, endises SRÜ tegeleb meditsiinitehnika müügiga. Kuna V ei saanud sellest krüptost mitte midagi aru pakkus Vsevolod rääkida oma poegadega kes räägivad krüptost, uuest põlvkonnast ja uuest ajastusest. Seepealt rääkis M. Lao oma ütluste kohaselt Ž ehk J, nad tegid eelarve startupi erinevate etappide jaoks. Esimese etapi summa oli ütluste kohaselt 800000-1000000 vahel, mida Ž olemas ei olnud kuid kuna asi teda huvitas siis ta saaks hakata osade kaupa võtma omal seal käibe vahenditest või kuskilt. Selles startupis pidi tulema ka krüpto vahetusbörs, krüpto tagatisbörs, kinnisvara ja muude asset´ite digitaliseerimine. Kokkulepe Ž jäi M. Lao ütluste kohaselt selline, et juhul kui nad selle käima saavad vastavalt sellele palju ta suudab leida raha ja investeerida järgnevates etappides, siis ta võtab raha protsendiga tagasi või ta saab 28 mingisuguse osaluse. Ütlustes kohaselt pidi tulema ka hulk all ettevõtteid millest igaüks tegeleb erineva osaga kuid see oli lahtine. Ühegi kokkuleppe kohta ühtegi dokumenti kirjalikult ei koostatud, selleks ei olnud ütluste kohaselt vajadust kuna Ž isa B tundis M. Laod kelle sõna saab uskuda. Lisaks ei osanud Ž öelda kui palju ta suudab raha maksta.
18. Ütluste kohaselt kuna M. Lao tervis ei olnud hea siis ta viis Ž kokku M. R. Lga, kes tegi Ž kokkuleppe, et see raha liigub läbi M. R. L firma P´sse, sellele oli vastu R kelle sõnul pidi raha liikuma läbi tema arve, mõttega, et tema investeerib omades seeläbi täielikku kontrolli palju raha tuleb, mis toimub, mismoodi toimub jne. Ütluse kohaselt laekus ettevõttesse ca 300 000 eurot, ülejäänud olid liikunud kusagile mujale. Ütlustest nähtuvalt ei suhelnud M. Lao J igapäevaselt, arvates, et teised omavahel suhtlevad. Kokku saades Jevgeniga küsis M. Lao talt palju raha ja J i tõi seepeale väljavõtted, palju ta on maksnud vastavalt kuupäevadele ning siis selgus, et ettevõttesse oli jõudnud ca 300000 eurot, ülejäänud olid kõrvale jõudnud.
19. Selgitusele miks pidi raha liikuma läbi erakontode selgitas M. Lao, et see oli R soov kuna tegevus oli seotud finantstegevusega, mistõttu oli jagati tegevus kaheks - üks osa tegeles haldustegevusega (kontor ja kontori sisustus, auto rendid ja kohad), teine tegeles puhtalt litsentsidega. R soov oli, et tegevus oleks selge ja läbipaistev ning kellelgi ei oleks probleeme. M. Lao ütluste kohaselt soovisid nad, et raha tuleks omanikult, kelleks oli R.
20. M. Lao ütluste kohaselt tunneb ta K. Kit ammusest ajast, neid tutvustas P. G ja H. H kes samuti on M. Lao tuttavad ning kes kiitsid K. Kit kui super ärimeest. K. K tegeles ütluste kohaselt koos M N a raha transiidi ehk rahapesuga Venemaalt. H. H pöördus M. Lao poole palvega K. Kit aidata, et M. Lao aitaks leida läbi oma tutvuste Venemaal mõne kohaliku panga kes suhtuks soodsamalt sellisesse raha transiiti Venemaalt välja.
21. Ütluste kohaselt proovis süüdistatav K. Kiga erinevaid äriprojekte, millest mitte ükski vedu ei võtnud. Kõige ebaõnnestumaks projektiks pidas M. Lao oma ütluse kohaselt läbi M. Ni raha transiiti Venemaalt. M. Lao selgitas, et raha on Venemaalt välja saada väga raske, läbi M. Ni käinud raha haihtus ära ning M. N väitis, et temani see raha ei jõudud. Ütluste kohaselt tegi M. Lao K. Ki tuttavaks ühe inimesega, kes oli seotud mingite kadumistega Venemaal.
22. Peale seda kui K. K läks tülli H. H ja P. Giga (ühed väitsid, et K. K on varastanud, K. K väitis, et nemad on talle võlgu) ja nad ei suutnud omavahel rääkida pöördus ütluste kohaselt M. Lao poole nii H. H kui ka K. K, et M. Lao oleks nende vahel neutraalne vahendaja ilma tüli ja pahandusteta. See oli seotud MiniCredit´ga ja kõige sellega, mis on praegu ka kohtus. Ütluste kohaselt ei tulnud taolisest vahendamisest midagi välja, mõlemad osapooled jäid jäigalt oma positsioonile mistõttu taandus M. Lao sellest vahendamisest.
23. Ütluste kohaselt selgus peale M. Lao M. R. Lga tutvust, et M. R. L ei ole krüptospetsialist vaid hoopis tegeleb raha transiidiga. Ütlustest nähtuvalt tutvustas M. Lao M. R. Lt ja K. Kit kuna K. Kit huvitas raha transiit ning M. R. L tegeles sellega. Ütluste kohaselt ei teadnud M. Lao kuidas K. Ki ja M. R. L suhted hiljem kujunesid.
24. Lühidalt kokkuvõttes kujunesid K. Ki ja M. Lao vahelised suhted ütluste kohaselt negatiivseks seoses sellega, et K. K kasutas M. Laoga tutvust ära ning soovis näidata M. Laod oma äripartnerina selleks, et tema käest raha ei nõutaks. K. K tutvustas M. Laole M P invEna, see palus M. Laolt abi maja rentimiseks mille üüri ta jättis tasumata ning küsis M. Lao rätsepa M L kontakti ning tellis ja rentis endale erinevaid asju (auto) mille eest jättis tasumata. Kokkuvõttes jäi M. P M. Laole võlgu ca 10 000 eurot erinevate asjade eest ning M. Lao 29 pöördus K. Ki poole, et tema sõber ja K. K lubas kõik kinni maksta väitega, et M. P raha on K. Ki käes – K. K raha M. Laole aga ei maksnud, K. K ei vastanud lõpuks kõnedele ega tulnud kokkulepitud kohtumistele ning sellest ajast peale nad enam ei suhelnud.
25. Ütluste kohaselt ei ole M. Lao M. R. L kuuldes kunagi maininud mingit K. Ki hinnalise auto Maybachi põletamisega seonduvat, ega ka soovi avaldanud see põlema panna. Ütluste kohaselt teadsid paljud, et K. K soovib uut autot, oli juba uue auto ära tellinud, Maybach kuulus liisingfirmale, tal oli võlgnevus ka M eest suuremas summas (120-130000 eur) ning ütlustest nähtuvalt oli sellest vanast sõidukist lahtisaamiseks vajalik kindlustuspettus millega M. Lao ei ole seotud. Ütluse kohaselt mõlemad asjad, nii see liisingu jääk kui ka see kindlustuskelmus said M. Laole teatavaks linna pealt kuuldud juttude pinnalt. Ütlustest nähtuvalt on K. K M. Laole öelnud, et M. Lao peab selle sõidukiga midagi tegema kuna auto on kaelas, mõtleb mis teha, otsib mingisuguseid variante.
26. M. Lao ütlustest nähtuvalt tekkis Rl tunne, et M. R. L perekond valetab, tekkis kahtlus kui palju rahasid on läbi M. R. L tegelikult liikunud ning selgus, et summad olid oluliselt suuremad kui tegelikkuses. M. R. L selgitas, et kõik saavad valesti aru, lubadusega tuua dokumendid ja näidata, et J (Ž) ja R räägivad midagi valesti ja peale seda ta kadus ära. Selgus, et M. R. L oli teinud ka tehinguid, võtnud inimeste käest raha kes omakorda tulid süüdistatavalt ja Rlt raha hiljem küsima. Kasutatud oli täpselt sama skeemi nagu oli WePay – süüdistatav koos Rga olid tankistid, kes arvasid, et ehitavad suurt, toredat firmat. Kõigepealt oli ära viidud investeerimisraha ja teiseks ekraani taga olevad isikud (vene programmeerijad), kes olid nende poolt väga kõrge palgaga palgatud, tegelikkuses ei olnud süüdistatava sõnul mitte midagi, tsiteerides süüdistatavat istungil „seal oli tühjus, nad tegid seal mida nad tahtsid, seal oli tagauks, seal oli kõik laiali tassitud“.
27. Ütluste kohaselt on nii M. Lao kui ka R käinud korduvalt politseis, samuti on M. Lao rääkinud politseiga mitteametlikel kohtumistel, arvates, et see kõik on lindistatud, ütluste kohaselt on süüdistatav rääkinud tunde millised petised nad on. Kuid Eesti politsei pole midagi teinud, petised toimetavad ja jätkavad rahulikult oma tegevust.
28. Prokuröri küsimustele vastas M. Lao, et süüdistuses, mis on talle esitatud tulirelva ebaseaduslikus käitlemises koos Lga, tunnistab ta ennast süüdi.
29. M. R. L aitas M. Laol peale operatsiooni taastuda – aitas jalutada, käis poes, pakkus rehve vahetada jne, olles väga abivalmis. Ütluste kohaselt tundis M. Lao end M. R. L ees end tänuvõlglasena mistõttu ei keeldunud ta M. R. Lle vastuteenet osutamast kui viimane seda palus. Peale P röövi tema majast oli M. Lao ütluste kohaselt M. R. L veel sõber ning M. R. L palus läbi suhtlusvahendite Telegram ja signaal M. Laol tuua ära M. R. L tööriistad mis jäid P majja, garaaži riiuli peale. Süüdistatav ei teadnud millele ta täpselt järele läheb ega vaadanud ka täpselt mida ta sealt võtab kuid seda tehes nägi M. Lao, et seal asjade hulgas oli väike relvataoline ese mille M. Lao soovitas M. R. Ll minema visata ning sellele tuli lõpuks järele I. M. M. Lao ei mäletanud ütlusi andes täpselt kus ta relva seni hoidis kuni I. M sellele järele tuli – kas autos istme all või Xxx tn sahvris, seega ei mäletanud M. Lao ka täpselt relva üleandmise kohta - võis olla Xxx bensujaamas (M. Lao ema elukoha läheduses) või tuli I. M Xxxl tn ukse taha. Kohtumise organiseeris M. R. L, M. Laol endal kontakti I. Miga polnud. I. Mi osas selgitas M. Lao, et on teda mõned korrad kohanud, kord vanalinna restoranis C´s, kui I. M M. R Lga seal teises lauas viibis ja ka vanalinnas on näinud I. Mi koos M. R. Lga jalutamas.
30. Harju Maakohtu 2019 otsuse kohta, milles M. Lao ja M. R. L on süüdi mõistetud 30 selgitas M. Lao, et nad ei tegutsenud koos süüdistuses kirjeldatu kohaselt vaid nii temal kui ka M. R. Ll oli oma roll. P röövimine oli M. R. L tegevus kättemaksuks, M. Lao end süüdi ei tunnistanud ning nõustus selle kõigega kuna ei soovinud selle seltskonnaga 5 aastat kohut käia nimetades neid jälestusväärseks. Ka M. Laole määratud ÜKT tunnid tegi M. Lao oma ütluste kohaselt nõuetekohaselt ära. M. Lao andis ütlusi ka selle kohta, et teda on kunagi süüdi mõistetud K K ja L R koos kuriteo toimepanemises, tegemist oli 1988 aastal toimepanduga mil M. Lao oma ütluste kohaselt võttis koos K ja R õigluse enda kätte ja füüsiliselt karistasid M. Kureli kodus vargil käinud isikuid mille eest nad said hiljem karistada.
31. Ütlustest nähtuvalt on M. Lao andnud nii tunnistaja kui süüdistatavana ütlusi erinevates kriminaalasjades nimetades nii H. H kriminaalasja koos K. Kiga kui ka kriminaalasja P osas. Ütluste kohaselt ei tegele Eesti politsei piisavalt küberpettuste või ITpettustega mis on väga levinud üle maailma.
32. Kohtu küsimustele vastas M. Lao, et süütamisega tal puutumust ei ole. Ütluste kohaselt on M. R. L väga hea psühholoog, tema ärimudel oli ehitatud üles nii, et ta leidis sellise inimese nagu R kes vastutas juriidiliselt ja M. Lao nimi on hea nimi mille taga teha igasuguseid asju. M. Lao ütluste kohaselt M. R. L valetab.
33. Kohtu hinnangul kattuvad M. Lao ütlused nii M. R. L kui R. L osades, mis puudutavad ühist hämarat äritegevust, mis ei ole käesoleva menetluse ese ning mille osas ei pea kohus vajalikuks üksikasjalikku hinnangut anda. Relvade käitlemise osas samuti vaidlust ei olnud, selles osas tunnistas M. Lao end süüdi olevat nii nagu M. R L ja I. Mgi. Kokkuvõtlikult nähtub M. Lao ütlustest, et M. R. L on hea veenmisoskusega läbirääkija, kes pettis ära nii M. Lao kui ka väidetavalt kõik teised ning süütamisega temal puutumust ei ole leides, et see on M. R. L väljamõeldis, et tema K. Ki sõiduki süütamise tellis. Kohtu hinnangul on M. Lao ütlused süütamise tellimise osas ennastõigustavad ning kohtumenetluses uuritud tõendite kohaselt on põhjendatud alus arvata, et sündmused toimusid just I. Mi ja M. R. L poolt üksikasjalikult kirjeldatu kohaselt. Kohus analüüsis põhjalikult M. R. L ütlusi ning leidis, et kogu kohtumenetluse vältel pole esitatud ühtegi veenvat argumenti, mis ta ütlused ümber lükkaks või ebausutavaks teeks. On tuvastatud asjaolu, et M. Lao oli K. Ki peale vihane. Pole veenvalt esitatud argumente, mis põhjusel M. R. L pidanuks välja mõtlema üksikasjaliku loo sellest, et M. Lao tellis süütamise kui on tuvastatud, et just M. Lao oli isikuks kes tutvustas M. R. Lle K. Kit ning menetluses esitatu kohaselt oli vaid M. Laol motiiv K. Ki „karistamiseks“. Seega, arvestades kõiki kohtumenetluses uuritud tõendeid kogumina on põhjendatud alus arvata, et just M. Lao tellis M. R. Llt K. Ki sõiduki süütamise. Pole välistatud olukord, et süütamine ise võis olla lõpuks kindlustuspettus, selle versiooni tõstatas M. Lao kohtumenetluses, kuid taoline versioon ei ole kuidagi ühegi tõendiga kinnitust leidnud jäädes siinkohal pelgalt paljasõnaliseks n.ö õhku visatud mõtteks, mille abil proovis süüdistatav end õigustada. Kohus kordab, et kriminaalmenetluse raames andsid süüdistatavad I. M ja M. R. L läbivalt riimuvaid ütlusi, nad on olnud menetlejatega menetluse algfaasist alates avatud ja koostööaltid ning nende poolt antud ütlused, sealhulgas ka ütlused M. Lao panuse ja rolli osas riimuvad ka teiste kohtus uuritud tõenditega. Kohus luges I. M ja M. R. L poolt esitatu usaldusväärseks mistõttu on põhjendatud alus arvata, et I. M pani koos menetluses tuvastamata I nimelise isikuga vahetult toime kuriteo süüdates põlema K. Ki kasutuses oleva sõiduki, ta tegi seda M. R. L palvel kes omakorda sai samasisulise palve M. Laolt. Seega on tegemist kaastäideviimisega

§ 21lg 2 järgi.

145. Riigikohus on selgitanud, et kaastäideviimine on kuriteokoosseisu ühine realiseerimine, s.t kooskõlastatud tegevus, milles kõik osalised annavad koosseisu realiseerimisse omapoolse vajaliku 19 teopanuse (RKKKo nr 3-1-1-101-05 p 8). 31 Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb

§ 21

lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (RKKKo nr 3-1-1-1808 p 14; nr 3-1-1-10-15 p 12).

1. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et M. Lao teopanus oli K. Ki kasutuses oleva sõiduki kahjustamise algatajaks, initsiaatoriks, kuna tellis sõiduki kahjustamise M. R. Llt ning M. R. L omakorda otsustas, et sõiduk tuleb põlema panna. On üldteada asjaolu, et sõiduki süütamine kahjustab sõidukit ulatuslikult seega täitis M. R. L M. Lao korraldust sõiduki kahjustamiseks. Kohtumenetluses tuvastatu pinnalt oli tegemist M. Lao kättemaksuga K. Kile, M. Lao esitas teoplaani, mille kohaselt pidi teo toime panema isik või isikud Venemaalt, et neid ei saaks kuidagi siduda M. Laoga, samuti ei tohtinud viga saada inimesed ehk teo toimepanijad pidid veenduma, et sõidukis ei viibi kahjustamise hetkel ühtegi isikut. M. Lao näitas milline on see sõiduk mida tuli kahjustada, selle asukohta M. R. Lle. Eelkirjeldatu kohaselt on kohtu hinnangul tegemist konkreetselt M. Lao ja M. R. L vahelise ühise ja kooskõlastatud plaaniga, mille realiseeris lõpuks I. M koos I nimelise tuvastamata isikuga eelkirjeldatud plaani järgides. M. Lao panus oli kohtu hinnangul oluline ning andis kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse. Kui M. Lao ei oleks sõiduki kahjustamist M. R. Llt tellinud ei oleks M. R. L vastavasisulist ülesannet I. M andnud ning sõidukit ei oleks põlema pandud. Peale sõiduki süütamist andis M. Lao M. R. Lle tagasiside, et tehtu oli sooritatud hästi ning tegemist oli hea tööga. Eeltoodust tulenevalt olid M. Lao, M. R. L, I. M ja tundmatu I täideviimisel võrdväärsed partnerid, kes panid süüteo toime ühiselt vastavalt eelnevalt kokkulepitud rollijaotusele ning nii M. Lao kui ka M. R. L soovisid näha enda teopanust osana ühtsest koostegutsemisest. Modus operandi
2. Riigikohtu praktikas (RKKKo 09.03.2010 nr 3-1-1-8-10, p 11; RKKKo 10.11.2009 nr 3-1-1-87-09, p 11) on aktsepteeritud seisukoht, mille kohaselt kuriteoepisoodide silmnähtav sarnasus (modus operandi) võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-8-10 p-s 11-12 on selgitatud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. /…/ Modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. On asjakohane viidata Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-3205, milles on sedastanud, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise 32 kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga.
3. Kokkuvõttes nähtub M. R. L poolt antud ütlustest kuidas Meelis Lao üheks tegutsemisviisiks on tüllimineku korral pöörduda õigusvastaste tegude juurde. Kohus nõustub prokuröriga selles osas, et vaid mõni kuu enne K. Ki auto süütamise tellimist oli M. Lao osaline ka tema enese ja K. Ki äripartneri M P „karistamisaktsioonis“. Seega on usutav, et 2018.a veebruaris toimunud süütamise näol ei olnud tegemist ühe erandliku juhtumiga, vaid saab jaatada teatavat iseloomustavat käitumismustrit M. Lao poolt kuidas ning kes peaks isikut „karistama“ või „rääkima“. Kahe episoodi sarnasus seisnes kohtu hinnangul selles, et M. Lao soovib kedagi „karistada“ või „rääkida“ mis on sarnaselt ülesehitatud – see seisneb kas füüsilises arveteklaarimises või vara olulises kahjustamises. Samuti on oluline sarnasus, et tööd teostaks (teo paneks toime) keegi Eestist väljastpoolt – Venemaalt, pöördudes selleks isiku (käesoleval juhul M. R. L) poole, kel on sellekohaseid kontakte. Ka isikute väljastpoolt Eestit leidmiseks on tuvastatud, et oli üks eesmärk – et keegi ei suudaks seostada toiminguid M. Lao või M. R. Lga, mis seostaksid M. Laoga. Kohtu hinnangul kõrvutades nii M. P kui K. Ki episoode on tuvastatav selge sarnasus, et M. Lao tellib töö ning see teostatakse välisriigist tulnud Eestis tundmatu isiku poolt. Kahe episoodi sarnasusele viitab tegelikkuses kolmaski sündmus, mis toimus küll aastaid tagasi ja ei iseloomusta süüd käesolevas menetluses kuid kinnitab kohtu veendumust, et taoliselt on konflikte lahendatud varemgi. Ka M. Lao ise meenutas ütlusi andes enda süüdimõistmist kaheksakümnendate lõpus koos L R ja K K nimetades seda „õigluse enda kätte võtmiseks“, sest K ja R tegid tema sõnutsi toona soomlastega äri, ent neid rööviti, kuid miilits ei teinud toona midagi, mistõttu pärast seda kui Kurg oli talt abi palunud, et M. Lao aitaks tal „nende röövlitega vestelda“, siis ta soostus ning nagu ta ise tõdes – ta ei käitund nende meestega füüsiliselt kõige korrektsemalt, mistõttu mõisteti ta toona ka selle eest süüdi. Kohtu hinnangul saab ka käesolevas menetluses tuvastatud asjaolusid kõrvutada kui „õigluse enda kätte võtmist“ kuivõrd ka käesolevas kohtumenetluses on M. Lao märkinud, et K. K, M. P ja M. R. L olid teda nende ühistes ärides tema hinnangul mitte kõige õiglasemalt kohelnud, ent Eesti politsei ei soovinud või suutnud sellele reageerida.
4. Seega eeltoodust tulenevalt on põhjendatud alus järeldada, et süüdistuses etteheidetud kuriteoepisood vara kahjustamise osas on piisavalt sarnane Vene ärimehe M. P röövimisega selleks, et tegemist ei ole enam kokkusattumusega vaid koorub välja muster, kuidas M. Lao lahendab tekkinud konflikte, mida õiguskaitseasutuste abil lahendada ei ole võimalik „omakohtu korras“. Kohtus uuritud tõendeid kogumis hinnates kohus jõudnud veendumusele, et kuigi kuritegude ühisjooned ning kuritegude toimepanemise asjaolud on erinevad selle poolest, et ühel juhul karistatakse isikut füüsiliselt ja teisel juhul kahjustatakse oluliselt isiku vara, viitavad asjaolud, et kuritegude toimepanemist organiseeris üks ja sama inimene M. Lao selliselt, et teo toimepanijad leitakse välisriigist ning nad tulevad isikut „karistama“. Subjektiivne koosseis
5. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest on M. Lao poolt tegu toime pandud tahtlikult ja seda kavatsetuse ehk tahtluse kõige raskeimas vormis

§ 16lg 2 mõttes.

M. Lao motiiv sõiduki kahjustamisel oli kättemaks selle eest, et K. K talle raha võlgu oli. Samuti saab pidada motiiviks M. Lao mõningast mainekahju läbi K. Ki kuivõrd isikud, kellele K. K võlgu oli pöördusid M. Lao poole võla tagasisaamiseks. Pole vaidlust asjaolus, et M. Lao ja K. K läksid tülli ning eeltoodu kogumis ongi olnud motiiviks K. Ki kasutuses oleva vara kahjustamiseks. Kohtu hinnangul pidi M. Lao väga hästi ette kujutama ja aru saama, mida sõiduki süütamine kaasa toob. Sündmuskoha fotodelt on näha, et sõiduk on põlemise tagajärjel täielikult 33 hävinenud. Kuna võõra vallasasja, s.o sõiduki substants peale põlemist oli muutunud ning välistas selle sõiduki edaspidise eesmärgipärase kasutamise, siis on asi ka

§ 203lg 1 mõttes hävinenud.

151. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on M. Lao

§ 203

lg 1 järgi süüdi võõra vallasasja, s.o sõiduki Mercedes-Benz Maybach reg nr xxx tahtlikus hävitamises ja sellega olulise kahju tekitamises. VI. Karistus 152. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõ