Obsah (8)

§ 179§ 180§ 318§ 126§ 175§ 105§ 245§ 313

1-23-361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuaril 2023 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-23-361 (22230100568) Kohtunik Liina

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot ning

§ 180lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 654 eurot riigituludesse.

Kohustada Marek Reimani tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 205,54 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2466,50 eurot, tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700002904. Selgitusse võib märkida: „Marek Reiman, kriminaalasi 123-361, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 180lg 3 alusel jätta ülejäänud ekspertiisikulud riigi kanda.

Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - klaasist purk, salvrätik, soonkinnisega kilekotid (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Marek Reimani süüdistatakse selles, et tema omandas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilist ainet kokaiini, mida ta valdas ebaseaduslikult. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Marek Reiman ebaseaduslikult kuni 25.11.2021 xxx kanali juures asuvas peidikus, mil algusega kell 11:35 teostatud sündmuskoha vaatlusega leiti ja võeti ära kahe väiksema kivi alt läbipaistev klaasist purk, milles sees on salvrätik, milles omakorda 13 tk soonkinnisega kilekotti, milles valge pulber massiga kokku 10,27 grammi, mis sisaldab 36% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,30 grammi puhast kokaiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
3. mai
4. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe 2 tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist. Seega oma tahtliku tegevusega pani Marek Reiman toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Marek Reimani, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.01.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Marek Reimani süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Marek Reiman ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

§ 126

lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg 4, § 191 ja

§ 126

lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - klaasist purk, salvrätik, soonkinnisega kilekotid (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt:

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812,5 eurot ning

§ 180lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 654 eurot riigituludesse.

Ekspertiisi kulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). 3 Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA-ekspertiisi tulemused on aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele. DNA-ekspertiisi nr 21E-GE1141 teostamise kulu oli 1197 eurot. Ekspertiisi käigus uuriti 8 objekti. DNAekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot (KES § 273). RKKKm nr 3-1-1-120-12 valguses on Marek Reimanilt DNA-ekspertiisi nr 21E-GE1141 eest väljamõistetav kulu seega 456 eurot (8 x 57 eurot). Ülejäänud ekspertiisikulu jätta

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda (sh ekspertiisi nr 22E-AN0059 kulu, kuivõrd nimetatud ekspertiis ei aita kaasa M. Reimani kriminaalasja lahendamisele). Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab

§ 180

lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt

§ 180

lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4