← Eesti

2-20-13071/39

Obsah (6)§ 97§ 96§ 99§ 100§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kädi Sacik-Korn Otsuse avalikult teatavaks 05.04.2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-20-13071

§ 97p 2 tähenduses.

Kostjale jäi ebaselgeks, hageja õppetegevuse vorm ning mida hageja välismaal õpib. Kostja on pensionär ning saab üksnes vanaduspensioni 994 eurot kuus (tlk 154). Kostja omandis on kinnisasi asukohaga xxx. Samuti kuuluvad kostjale AS X aktsiad, kuid aktsiad ei ole börsil noteeritud, mistõttu ei ole tegemist likviidse varaga. Kostja hinnangul on kõik hageja väljatoodud kulud ülepaisutatud ning ebavajalikud. Kostja palun jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt kogutud tõendid.

  1. Kohus rahuldas 29.09.2021 kostja taotluse tõendite kogumiseks ning kohustas Haridus- ja teadusministeeriumi väljastama hageja üldharidust tõendava dokumendi koopia.
  2. Kohus tegi 21.01.2022 päringu Akadeemilise Tunnustamise Infokeskusele (Eesti ENIC/NARIC Keskus), milles palus anda teada, kas hageja esitatud x kolledži lõputunnistust tunnustatakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis ning millisele kvalifikatsioonile vastab nimetatud kooli lõpetaja lõputunnistus (nt põhi-, kesk- või kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe kvalifikatsioonile). Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • hageja põlvneb kostjast (tlk 69); • hageja õpib/õppis Inglismaal x´i kolledžis, mille lõpetas nimetatud kolledži, mille kohta on väljastatud 30.07.2021 diplom (tlk 148), • kostja tasus hagejale kuni 19.05.2020 elatist summas 283,88 eurot, pärast seda on hageja olnud täies ulatuses hageja ema ülalpidamisel. hagejal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps; • kostja on pensionär ja saab vanaduspensioni 994 eurot, omab kinnisasja xxx ja kostjale kuuluvad AS X aktsiad. Lk 3

(7)6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja omandas haridust, mis vastab perekonnaseaduse (

) § 97 lg-s 2 sätestatud õppevormile ning kas hageja igakuised kulud on vajalikud ja põhjendatud. 7. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on

§ 96

ja § 97 punkt 2, milliste kohaselt on vanem, kui esimese astme üleneja sugulane, kohustatud oma last ülal pidama ning ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh täisealise lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).

§ 105

lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 8. Osundatud seadusesätetest tulenevalt leiab kohus, et hagejal tekkis õigus saada oma vanematelt ülalpidamist

§ 97

p 2 alusel alates ajast mil ta omandas keskharidusele vastavat haridust X kolledžis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

  1. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles, kas elatise hagi esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei andnud hagejale ülalpidamist alates hageja täisealiseks saamisest, s.o alates 20.05.2020, oli hageja poolt hagi esitamine 09.09.2020 kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
  2. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud arvestades tema poolt esitatud ja tõendatud ülalpidamiskulusid. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi õppimine on väga oluline ning ilmselge investeering lapse paremaks toimetulekuks oma iseseisvas elus, tuleb siiski välismaal õppimisega seotud lisakulutuste finantseerimise võimalustega arvestada. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad vanemad koos otsustama muu hulgas millises koolis laps käib. Võttes arvesse, et Lk 4

(7)hagejal oli võimalus jätkata oma gümnaasiumihariduse saamist Eesti Vabariigis, ei pea kostja elatise kaudu kinni maksma hageja ja hageja ema poolt valitud koolivaliku tõttu tekkinud lisakulusid, mistõttu võtab kohus nimetatud asjaolu hageja hariduse omandamisel tekkinud kulude vajalikkuse ja mõistlikkuse hindamisel arvesse. Hageja on 11.01.2021 menetlusdokumendis välja toonud (tlk 86), et viibis kolledžis 05.01.2020 kuni 14.02.2020, 22.02.202 kuni 17.03.2020, 04.09.2020 kuni 16.10.2020 ka 01.11.2020 kuni 04.12.
  1. Hageja oli distantsõppel alates 20.03.2020 (s.o kuni 04.09.2020) ja alates
  2. aastast. See tähendab, et alates 2021.aastast oli hageja täielikult distantsõppel. o kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks kokku 80,91 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi hagejal ei ole vaja osta endale igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid ja neid saab kanda ka tavaliselt paar hooaega järjest, on aegajalt vaja oma garderoobi siiski uuendada, eriti kui arvestada, et tegemist on noore inimesega. Nimetatud kulu tekiks ka Eesti Vabariigis haridust omandades – kohtu hinnangul põhjendatud kulu. o kulutusteks hügieeni- ja meigitarvetele ning vitamiinidele peab kohus põhjendatuks arvestada kokku 10 eurot, sest üldteadaolevalt inimesed pesevad ennast, vajavad aegajalt ka kosmeetikatooteid ning vitamiine. o käsimüügiravimitele ja vitamiinidele peab kohus põhjendatuks 7 eurot, sest hageja on vitamiinid toonud eraldi kuluartiklina välja ka koos hügieeni- ja meigitarvetega. o koolikohustuse täitmisega seotud kulud 21,66 eurot. Kohus on seisukohal, et üldteadaolevalt kaasnevad ka Eesti Vabariigis koolis õppimisega kulud koolikohustuse täitmisele, sest aegajalt on kindlasti vaja osta raamatuid, kaustikuid vm kantseleitarbeid; o kulutused toidule ja vabale ajale 100 eurot. Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaolu, et õppivad noored suhtlevad tihedamalt ka mitte ainult välisriigis õppides, käies kinos, muuseumides või külastades muid kultuuriüritusi, millega kaasnevad ka kulud. Ka vajab iga inimene süüa hoolimata, millises riigis ta parasjagu viibib. Kohus peab mõistlikuks kuluks toidule ja vabale ajale 100 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole sellises ulatuses toidu ja vabaajakulu Eesti Vabariigis õppides/elades väiksem. o Sidekulu kokku 39,084 eurot (mobiiltelefon 14,12 eurot (hageja vahetab telefoni keskmiselt iga kahe aasta tagant), kõnetasud Eesti 17,094 eurot, telefoni arved Inglismaal 7,87 eurot). Kohus asub seisukohale, et telefoni väljavahetamine iga kahe
(2)aastat tagant ei ole hädavajalik ning kostja ei peaks finantseerima ka hageja Inglismaal ostetavate kõnekaarte. Kohus peab hageja mõistlikuks sidekuluks 17,094 eurot. o Juuksuri ja spaakülastused 20 eurot – kohtu hinnangul käivad inimesed juuksuri juures ning naiste juukselõiku on reeglina meeste juukselõikusest kallim. Samas kohus leiab, et kostja ei pea hüvitama hagejale tema spaakülastusi, sest see ei ole esmavajalik kulu. Seetõttu peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks kuluks juuksuri külastusele 15 eurot. o Kooli muud kulud 52,36 eurot –Hageja kirjelduse järgi vahetatakse kolledžis viibides pesu kooli poolt ning nimetatud kulule lisanduvad veel muud ühistegevustega seotud kulud, mille eest kool arve esitab. Kohtu hinnangul vahetab ja peseb inimene oma voodipesu ka kodus viibides, kuid ühises majapidamises ei ole selle kulu nii suur, mistõttu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks majapidamiskuluks 10 eurot. Kohus leiab, et kostja ei pea elatise kaudu kinni maksma hageja kulutusi kingitustele, kooli administratiivkulu, TV pakettide, ema antud taskuraha, lennupileteid/rongipileteid, reisimist emaga ning muid väikseimaid väljaminekuid/igapäevatarbeid. Lk 5
(7)Kõige eeltoodu alusel on kohtu hinnangul K. I. põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 261,66 eurot kuus.
  1. Kohus on seisukohal, et arvestades sellega, et hageja ema on hagejat ülal pidanud ning selle üle vaidlust ei ole ning kostja on toonud välja, et tema igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 994 eurot, peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja nõue kostja vastu osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatist 130,83 eurot, mis on pool hageja ülalpidamiskuludest. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest alates 09.09.2020 kuni 09.07.
  3. Hageja nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus

§ 108

sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei tasunud hagejale elatist vajalikus ulatuses perioodil 20.05.2020 kuni 08.09.2020, s.o 3 kuu ja 18 päeva eest, on tagasiulatuva elatise väljamõistmise põhjendatud osaliselt mõistlikus ja vajalikus elatise ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole kostjalt elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane ega pane teda ka majanduslikult nii halba seisukorda, et ta seda teha ei saaks ega suudaks. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuvalt elatis perioodi 20.05.2020 kuni 08.09.2020 eest summas 470,99 eurot (3x130,83 + 78,50).

  1. Kuna kostja ei ole hagejale elatist tasunud ka ajavahemikul 09.09.2020 kuni 09.07.2021 (10 kuud) on kõige eeltoodu alusel kostjal elatise võlg hageja ees ka perioodi 09.09.2020 kuni 09.07.2021 eest kokku 1 308,30 eurot (130,83 x 10). Seega on muutunud elatise nõue sissenõutavaks kogusummas 1 779,29 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
  2. Hageja on taotlenud kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramist. Võttes arvesse, et hagi lahendamise ajaks on elatise tasumise kohustus lõppenud, puudub vajadus määrata kindlaks igakuine elatise tasumise viis ja kord. Kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda viivitamatult. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
  4. 14.06.2021 istungil tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt kohustuks kostja tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Kostja oli nõus kohtu kompromissettepanekuga, hageja mitte (tlk 111 pöördel). Kostja ei ole menetluses taotlenud kostja menetluskulude hageja kanda jätmist. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et kohus rahuldas hageja nõude 38% ulatuses, kostja on nõustunud kohtu kompromissettepanekuga ja Lk 6

(7)kostja ei ole taotlenud enda menetluskulude hageja kanda jätmist, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine 16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja palus elatise välja summas 340 eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 3 060 eurot (9 x 340). /digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Sacik-Korn kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. Lk 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.