Obsah (6)

§ 70§ 94§ 72§ 371§ 75§ 150

2-22-18785 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-18785 Tsiviilasi M. T. hagi J. D. N. I., M. K. j

) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Praegusel juhul ei ole kostjad Eesti kodanikud ega Eestis registreeritud äriühingud ning nende eeldatav elukoht või registreeritud asukoht asub väljaspool Eesti Vabariiki. Seega kontrollib kohus esmalt, kas hagi saaks alluda Eesti kohtule.

§ 70

lg 4 p 1 kohaselt

-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 (nn Brüsseli I määrus). 5. Praegusel juhul on kostja I USA-s registreeritud äriühing ning kostja II on eelduslikult USAs elav ja töötav isik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjate I ja II puhul tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda

-i sätetest. Kohtule teadaolevalt ei ole Eestis sõlmitud USA-ga välislepingut ning kohtualluvust ei tulene ka määruse (EL) nr 1215/2012 sätetest. 6.

§ 94

kohaselt võib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi. Hageja hinnanul on kahju tekkimise kohaks Eesti Tartu maakond, kuna hagejal on hagi esitamise ajal elukoht Eestis Tartumaal ning samas on ka hageja põhihuvide kese. Kohus hageja selgitustega ei nõustu. Hagi asjaoludest nähtub, et esmane ja suurem osa kahjust (töökoha ja senise sissetuleku kaotus ja sellega kaasnev mittevaraline kahju psühholoogilistest üleelamistest) tekkisid hagejale esmalt Dubais kui hageja tolleaegses elukohas. Asjakohased ei ole ka hageja viited Euroopa kohtu praktikale. Kohtu hinnangul oli kahju tekkimise ajal (artikli avaldamise ja hagejal töökoha kaotamise ja sissetuleku vähenemise ajal) tema põhihuvide kese Dubais. Sel ajal oli ja on siiani hagejal seal kinnisvara, Dubais elas ja elab siiani hageja perekond (elukaaslane ja laps) ning Dubais oli hageja töökoht. Üksnes elukohakanne Eesti rahvastikuregistris ning Eestis Tartumaal vanemate või sugulaste külastamine ei tähenda, et isiku alaline elukoht või põhihuvide kese oleks kahju tekkimise ajal olnud Eestis Tartumaal.

1. Hageja poolt kohtule avaldatust nähtub, et eelduslikult on kostja III elukoht Norras. Seega tuleb kostja III suhtes kohtualluvuse kindlaksmääramisel lähtuda nn Lugano 2007 2 2-22-18785 konventsioonist (Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon, sõlmitud Luganos 30.10.2007). Hageja on oma 20.01.
2. a täpsustustes leidnud, et Lugano konventsiooni art 5 lg 3 järgi tuleb kostja III vastu esitada hagi Eesti kohtule. Lugano 2007 konventsiooni artikkel 5 lg 3 kohaselt isikut, kelle alaline elukoht on sama konventsiooniga seotud riigis, saab kaevata sama konventsiooniga seotud teises riigis kahju õigusvastase tekitamise puhul selle paiga kohtusse, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda.
3. Kohus leiab, et arvestades hagi asjaolusid, ei ole praegusel juhul Eesti Lugano 2007 konventsiooni art 5 lg-s 3 märgitud „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda“. Kahju tekitavaks sündmuseks oli hageja kohta veebiväljaandes artikli avaldamine ning selle tagajärjel hagejal töökaotus, varalise ja mittevaralise kahju tekkimine. Hagiavaldusest ja hageja täpsustustest nähtuvalt elas hageja kahju tekitanud sündmuse toimumise ajal Dubais ning ka tegelik kahju (töökoha kaotus ja sellest tingitud varaline ja mittevaraline kahju) tekkis hagejale Dubais, mitte Eestis. Eestisse Tartumaale kolis hageja hagist nähtuvalt püsivalt elama alles ligikaudu 2 kuud pärast kahju tekitanud sündmuse toimumist ja kahju ilmnemist.
4. Hageja leiab, et talle tekib sissetuleku langusest jätkuv kahju Eestis. Kuna hageja nõuab kahjuna 36 kuu sissetulekute vähenemise eest hüvitist ning viibib sellest 34 kuud Eestis, tooks see kaasa asja allumise Eestis Tartu Maakohtule kui hageja praeguse elukoha järgsele kohtule,. Kohus hageja seisukohtadega ei nõustu. Kohtu hinnangul tuleb kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvuse määramisel nii Lugano 2007 konventsiooni kui ka

-i järgi kahju tekkimise koha määramisel lähtuda sellest, millises kohas kahjulikud tagajärjed esmalt ilmnesid. Kui kahju ilmnes hageja elukohas, tuleb hinnata, milline oli hageja alaline elukoht ja põhihuvide kese kahjuliku tagajärje ilmnemise hetkel. Praegusel juhul on selliseks kohaks Dubai, mitte Eesti. Jätkuv majanduslik kahju töötasu vähenemisest on käsitatav üksnes kahju tekitanud sündmuse (töökoha kaotus artikli avaldamise tagajärjel) järelmõjuna. Hageja on praegusel juhul muutnud oma elukohta ja kolinud Dubaist Eestisse, Tartumaale pärast kahju tekitanud sündmuse toimumist ja kahjulike tagajärgede ilmnemist. Kohus leiab, et seeläbi ei peaks saama tagantjärele muuta kohtualluvust. Vastupidine tõlgendus oleks käsitatav nn forum shopping’una andes hagejale võimaluse elukoha vahetusega valida endale meelpärane kohtualluvus. 10. Asja materjalidest ei nähtu ka, et pooled oleksid sõlminud kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe või eksisteeriksid muud alused, mis annaksid aluse asja menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. 11. Hageja alternatiivse taotluse kohaselt tuleks juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu Tartu Maakohtule, anda hagi üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja põhjenduste kohaselt võiks hagi esimese alternatiivina alluda Eesti kohtule

§ 72

lg 2 alusel ning teise alternatiivina

§ 72lg 1 p 2 ja 3 alusel.

12.

§ 72

lg 2 alusel lahendab Harju Maakohus asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab. Hageja leiab, et kuna veebis avaldatud artikkel on kättesaadav ka Eestis, toob see nimetatud sätte alusel kaasa asja allumise ka Eesti kohtutele, täpsemalt Harju Maakohtule. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hagi alluks Eesti kohtule. Kohus on eelpool põhjendanud, et asi ei allu Eesti kohtule, kuna kahju tekkimise koht ei ole Eestis. Kohus ei hakka siinkohal põhjendusi üle kordama. Üksnes asjaolu, et artikkel on ka Eestis interneti kaudu kättesaadav, ei too kaasa automaatselt asja allumist Eesti kohtule. Sellise tõlgenduse korral oleks hagejal õigus kostjaid hageda enamikus maailma riikidest. 3 2-22-18785 13.

§ 72

lg 1 p 2 alusel kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui seda ei saa avaldajalt oodata. P 3 kohaselt lahendab harju maakohus samuti asja juhul, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. 14. Kohus leiab, et

§ 72lg 1 punktidest 2 ja 3 ei tulene samuti kohtualluvust Harju Maakohtu kasuks.

Hageja ei ole toonud esile niivõrd erakordseid asjaolusid, millest nähtuks, et temalt ei saa oodata kohus käimist kostjate elukohajärgselt USA-s või Dubais. Üksnes põhjusel, et USA-s ja Norras on oluliselt kallim kohtusse pöörduda kui Eestis ning hagejal ei pruugi olla oma õiguste kaitseks piisavalt rahalisis vahendeid, ei too kaasa asja allumist Eesti kohtutele. Õiguskirjanduses (V.Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne.) on avaldatud seisukohta, et

§ 72

lg 1 p 2 ja 3 lubavad erandina Eestis kohtusse pöörduda ainult äärmiselt erandlikel asjaoludel, näiteks juhul kui sõda on halvanud õigussüsteemi toimimise riigis, kus kohtuvaidlus tegelikult peaks toimuma. Samuti ei ole hoolimata kohtu nõudmistest hageja esitanud tõendeid ega põhistusi selle kohta, et tal ei ole võimalik saada USA-s ja Norras menetlusabi. Hageja esindaja on saanud e-posti kasutades teha päringuid selgitamaks välja õigusabiteenuse maksumus, samuti oleks saanud teha piinguid ka menetlusabi saamise võimaluse kohta. Samuti on hagejal olnud piisavalt rahalisis vahendeid, et tasuda Eestis asjatundliku õigusteenuse eest. 15.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna praegusel juhul M. T. i hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata ja hagejale tagastada. 16. Kuivõrd Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja ei võta hagiavaldust menetlusse, ei lahenda Tartu Maakohus ka hagi tagamise avaldust. Hagi tagamise avaldus tuleb koos hagiavaldusega jätta menetlusse võtmata. 17. Kohus selgitab, et

§ 150lg 1 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tasumise ja tagastamise andmed (konto nr, konto omaniku nimi ja registrikood). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik 4