1-21-4882/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-21-4882 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Toomas Sorokini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Toomas Sorokini (Sorokin; isikukood 38904085237) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Toomas Sorokinit 09.07.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-214882 KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Toomas Sorokinile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 23 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.02.
8. a otsusega mõistetud kandmata karistuse, 1 aasta 5 kuu 23 päeva vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks 22.05.
9. Kohtuotsus jõustus 28.07.
10. 1.
11. Viru Maakohus jättis 18.05.
12. a määrusega Toomas Sorokini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 03.06.
14. Viru Vangla esitas 02.12.2022 Viru Maakohtule materjalid Toomas Sorokini tingimisi enne 1 tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta.
15. Viru Maakohus jättis 21.12.
16. a määrusega Toomas Sorokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
17. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Toomas Sorokini suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivsena tõi maakohus kinnipeetava puhul välja, et isik on töötanud nii kinnises- kui ka avavanglas, samuti on tema käitumine vanglas olnud rahuldav (distsiplinaarkaristused puuduvad). Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht ja toetavad pereliikmed. Samas leidis maakohus, et kindel elukoht ja soov olla perega ei takistanud süüdimõistetut toime panemast kuritegu. Kuigi tal on võimalik asuda tööle samas töökohas, kus ta vanglas töötab, on ta ka varem ametlike töösuhete ajal toime pannud varavastaseid kuritegusid. Vabaduses seisab süüdimõistetu silmitsi märkimisväärses ulatuses rahaliste nõuetega, mistõttu on maakohtu hinnangul piisavalt suur risk selleks, et isik võib uuesti otsustada kuritegevuse kasuks. 3.
18. Toomas Sorokinil on viis kehtivat kriminaalkaristust ja kaks kehtivat välisriigi karistust. Praegune vangistus on liitkaristus Viru Maakohtu 19.02.
19. a otsusega kriminaalasjas nr 120-1355 mõistetud karistusega. Viimati nimetatud kriminaalasjas esitati kolm erakorralist ettekannet erinevate kohustuste, kontrollnõuete ja ka üldkasuliku töö ajakava rikkumiste tõttu, mis viimaks tingis karistuse täitmisele pööramise. Maakohus leidis seetõttu, et isik ei sobi kriminaalhooldusele. Samuti pani ta uue kuriteo toime katseajal ning varasem vangistus ei olnud piisavaks motivaatoriks loobuda senistest harjumustest ja kuritegelikest hoiakutest. Maakohtul puudus veendumus, et senise vangistuse jooksul on Toomas Sorokini pikaajalised kuritegelikud harjumused ja hoiakud niivõrd muutunud, et saaks ta taas usaldada kriminaalhooldusele. 3.
20. Samuti on varasemate materjalidest näha, et tal on alkoholi probleem, millega tegelemiseks süüdimõistetu vabaduses pärast eelmist kohtuotsust piisavalt motivatsiooni ei leidnud ning pani ka uue kuriteo toime alkoholijoobes, vaatama kriminaalhooldusel läbitud sotsiaalprogrammile. Alkoholi tarvitamisel on suur mõju isiku käitumisele ja Toomas Sorokini varasem käitumine näitab, et motivatsioon hoiduda vabaduses alkoholist on jäänud nõrgaks. Määruskaebus
21. Viru Maakohtu 21.12.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Toomas Sorokin, kes palub eelnimetatud määrus tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt. 4.
23. Toomas Sorokin leiab, et tema isik ja varasem elukäik ei ole need asjaolud, mis välistaksid ennetähtaegse vabastamise. Tal ei ole võimalik varasemat elukäiku muuta, kuid tal on võimalus asuda vabaduses seadusekuulekale teele ja täita kohtus antud lubadused. Ka tähtaegse vabanemisel korral ei ole garantiid, et isik ei pane toime uusi kuritegusid. Vabanedes jääks ta kriminaalhooldaja järelevalve alla, mis aitaks teda püsida õigel teel, resotsialiseeruda ja sõltuvuskäitumisega tegeleda. Tema üle teostatakse siis järelevalvet ja kontrolli. Vabanedes on tal olemas töökoht ning vabanemisfondis on samuti raha. Maakohus on teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu kasuks rääkivad asjaolud ning tuginenud kinnipeetava varasemale kuritegelikule käitumisele, sealjuures irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise põhimõttest. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Toomas Sorokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
25. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
26. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Toomas Sorokinit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata.
27. Toomas Sorokini vabastamise kasuks räägivad tõepoolest mitmeid asjaolusid. Ta viibib avavanglas, osaleb majandustöödel, käib väljaspool vanglat tööl, on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning on käinud kuuel korral lühiajalistel väljasõitudel. Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanedes on tal olemas nii elu- ja töökoht kui ka toetavad lähedased. Samas on maakohus tuginenud süüdimõistetu varasemale elukäigule, tema isikule ja kuritegude toimepanemise asjaoludele tuginedes asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole vaatamata kõigile neile positiivsetele aspektidele siiski põhjust arvata, et Toomas Sorokini puhul on uute kuritegude toimepanemise risk tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt madal ning millest tingituna on põhjust arvata, et kriminaalhooldus ei ole temale sobilik meede.
28. Vastuseks kaebuse esitajale märgib ringkonnakohus, et kohtul tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel lähtuda KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludest, sh süüdlase isikust ja tema varasemast elukäigust. Riigikohus on selgitanud järgmist: „Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
29. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21)“. Seega on Toomas Sorokini määruskaebuses esitatud väide, nagu ei saaks teda jätta vangistusest vabastamata tulenevalt tema isikust või varasemast elukäigust, väär.
30. Kuigi Toomas Sorokinil on õigus, et minevikku ei ole võimalik muuta, ei ole võimalik tugineda vaid tema lubadustele enda elu muuta, kui varasem elukäik seda vähimalgi määral ei toeta. Toomas Sorokinil on viis kehtivat kriminaalkaristust. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. Kriminaalasjas nr 1-20-1355 viibis ta kriminaalhooldusel, mille käigus koostati kolm erakorralist ettekannet nõuete (ei ilmunud registreerimisele, lahkus ilma loata välismaale, ei teinud üldkasulikku tööd) ja kohustuste (tarvitas alkoholi, ei jätkanud alkoholi sõltuvusravi) rikkumise kohta. Lõpuks pöörati ärakandmata vangistus täitmisele. Lisaks pani ta katseajal toime uue kuriteo, mille eest mõistetud vangistust ta praegu kannab. Seega on tegemist isikuga, kelle suhtes ei anna kriminaalhoolduslikud meetmed tulemusi, kuivõrd ta ei suuda neile alluda. Seda ei muuda ka asjaolu, et vanglas on Toomas Sorokin suutnud käituda korrektselt, kuivõrd vangla tingimustes ongi see oluliselt lihtsam. Vabaduses on ahvatlusi, samuti võimalusi uute probleemide ja raskuste tekkimiseks oluliselt rohkem, mis võivad taaskord viia nii kriminaalhooldusnõuete eiramiseni kui ka uute kuritegude toimepanemiseni. 3
31. Väheoluline ei ole ka see, et Toomas Sorokin on korduvalt kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Kuigi alkoholisõltuvust temal diagnoositud ei ole, on alkohol siiski tema kuritegelikku käitumist mõjutanud. Vaatamata varasemas kriminaalasjas läbitud sõltuvusravile ja sotsiaalprogrammile, ei suutnud ta loobuda alkoholi tarvitamisest ning viimase kuriteo pani toime samuti alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtuvalt leiab Toomas Sorokin, et alkoholi tarvitamisega temal probleeme ei ole, aga ta on nõus läbima vajalikud tegevused, et alkoholi tarvitamisest loobuda. Ringkonnakohus leiab, et kui Toomas Sorokin ise ei tunnista probleemi olemasolu, ei ole võimalik sellega tulemuslikult tegeleda. Ainuüksi programmides osalemine või ravil viibimine ilma siira soovi ja tahteta ei saavuta soovitud tulemust hoida alkoholi tarbimist kontrolli all. Seega on jätkuvalt oht, et vabaduses jätkab süüdimõistetu alkoholi tarvitamist, mis aga võib suure tõenäosusega viia uute kuritegude toimepanemiseni, samuti kriminaalhoolduse nõuete rikkumiseni.
32. Kuna Toomas Sorokin on enamasti kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, on väga oluline tema majanduslik kindlustatus. Positiivne on see, et ta saab jätkata töötamist samas äriühingus, milles ta töötab vanglas ning abikaasa saab teda rahaliselt toetada. Samas ei ole varasemalt töökoha olemasolu ega ka abikaasa sissetulek ära hoidnud varavastaste kuritegude toimepanemist. Arvestades nõuete suurust, 23 282,58 eurot, ning vähest oskust majanduslikult toime tulla, säilib ikkagi uute varavastaste kuritegude toimepanemise oht. Seda ei ole suutnud vähendada varasemad karistused ega ka käitumiskontrolli nõuded ja kohustused. Mingeid teistsuguseid uusi asjaolusid, mille alusel oleks võimalik öelda, et Toomas Sorokini käitumismuster on oluliselt muutunud ja uusi kuritegusid temalt enam oodata pole, käesoleva asja materjalidest ei nähtu.
33. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Toomas Sorokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega. Seetõttu tuleb Toomas Sorokinil vangistust lõpuni kanda.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
35. detsembri
36. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4