1-09-3362/3

1-09-3362 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-3362 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Silvi Hindrikson Prokurör Robert Saareke Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid NK tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu NK (ik: xxxxxxxxxxx; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta NK tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 09.03.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava NK tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. NK tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.07.2008.a kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna 2 Linnakohtu 11.05.2005.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 07.07.2008.a ja lõpp on 01.07.2010.a. NK kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses varem töötas, osales kursustel, läbis edukalt riigikeele kursuse, osales sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 5-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna vanaema juurde Tallinnas, töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub NK ennetähtaegse vabanemisega, kuna vabanemisjärgne elukoht võimaldab paigaldada elektroonilise valve seadmeid. NK taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta NK tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav vangistuse ajal sooritas uue kuriteo, ta on korduvalt nii kriminaalkorras kui ka distsiplinaarkorras karistatud. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et NK tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik NK isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. NK on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib esimest korda. Viimane karistus on määratud vanglas narkootikumide tarvitamise eest. Distsiplinaarkorras on viimati karistatud 19.02.2009.a noomitusega vanglaametniku sõimamise eest. Isik on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid tal oli vähene mõju kinnipeetavale, isik eiras kriminaalhooldust. Arvestades NK poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik