Obsah (7)

§ 76§ 199§ 65§ 68§ 75§ 213§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.detsembril 2022, Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-21-4882 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru V

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus MÄÄRAS: Jätta Toomas Sorokin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Sorokini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 09.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4882 tunnistati Toomas Sorokin süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.02.2020 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 1 aasta 5 kuud 23 päeva vangistust võrra ning Toomas Sorokini liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 23 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 22.05.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 03.12.2022, võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla avanes 19.03.
2. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 10-l korral, millest viis karistust on kehtivad, lisaks on kaks kehtivat välisriigi kriminaalkaristust. Vangistuses viibib teist korda. On pannud toime nii vara- kui isikuvastaseid kuritegusid. Praegu kannab karistust süstemaatiliselt ja grupis toime pandud varguse eest. Isiku käitumine on jäänud sarnaseks varasemaga. Kuritegude soodusteguriks on riskiv ja impulsiivne käitumine ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Samuti seiklushimu, grupi mõju ja alkoholi tarvitamine. Alates 18.02.2022 viibib avavanglaosakonnas. Alates 12.07.2021 määratud majandustöödele koristaja ametikohale. Alustas 12.11.2021 õpinguid xxx, kuid katkestas õppimise seoses avavanglasse paigutamisega, isik ei soovinud õpinguid jätkata. 19.10.2021-16.03.2022 läbis sotsiaalprogrammi Õige hetk. Alates 31.03.2022 lubatud väljapool vanglat tööle ettevõttesse X OÜ. Tööga probleeme ei esine, tööandja võimaldab töötamist ka vabanemise korral. Kinnipeetav on käinud kuuel korral lühiajalisel väljasõidul. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav vabaneda aadressile xxx. Kinnipeetav omab nimetatud aadressil kehtivat sissekirjutust alates 07.10.
3. Korter kuulub kinnipeetava abikaasale, korteris elab kinnipeetava abikaasa koos kolme alaealise lapsega. Nimetatud korteris elas kinnipeetav ka enne vangistust. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala omandanud ei ole. Ehitusalased oskused on omandanud töö käigus. 12.11.2021 alustas Viru Vanglas õpinguid puidupingioperaatori erialal, kuid õpinguid jäid pooleli, kuna kinnipeetav oli motiveeritud pigem töötama. Töötamise registri andmetel töötas isik viimati ametlikult 18.12.2019-06.10.
4. Töökohad on olnud pigem lühiajalised. Enne vangistust oli töötu, elas abikaasa sissetulekust. Vanglas majandustöödel töötamisega probleeme esinenud ei ole. 08.11.2022 seisuga on isikul K-raha andmetel tasumata nõudeid summas 23282 euro ulatuses. Kinnipeetav soovib vabanemisel võlanõustaja tuge. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib asuda tööle ettevõttesse X OÜ, kus töötab ka vangistuses alates 31.03.
5. Ettevõtte juhatuse liige on vanglale kinnitanud, et kinnipeetav saab vabanemise korral seal töötamist jätkata. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa ja nende kaks ühist laps ning abikaasa laps eelmisest kooselust, samuti ema ja õde. Ema ja õega viimasel ajal ei suhtle. Abikaasaga on suhted head ja toetavad, suhtus toimub nii telefoni- kui ka kokkusaamiste teel. Samuti on kinnipeetavale võimaldatud lühiajalise väljasõite koju. 05.02.2019-23.04.2019 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Lastega on suhted head. Isik on pannud korduvalt toime vargusi grupis, mis viitab, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel isikul alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, kuid viimane kuritegu on pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitas paaril korral kuus. Vahemikul 16.09.2020-18.11.2020 läbis kriminaalhooldusel sotisaalprogrammi Eluviisitreening. 15.01.2021 edastas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande põhjusel, et isik rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, enne seda oli isik varem veel kolmel korral alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Muude sõltuvusainete osas sõltuvust diagnoositud ei ole. Isikul on kujunenud teatavad kuritegelikud hoiakud. Kriminaalhooldusel olles rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Korduvad kuriteod viitavad hoolimatusele ühiskonnas kehtestatud reeglite suhtes ja õiguskorda. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise võimalikkust ei toeta Viru Vangla Toomas Sorokini ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Toomas Sorokini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Toomas Sorokinile käitumiskontroll ja katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 14.11.
6. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Toomas Sorokin’ile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 7- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata, v.a lähisugulased. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Toomas Sorokini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Toomas Sorokini ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Toomas Sorokin selgitas kohtuistungil, et et nüüd ta on aru saanud, et käitumine peab olema seadusekuulekas ja rohkem kuritegusid ta ei pane toime. Oma vigadest ta aru saanud ja vajadusel täidab kriminaalhoolduse nõudeid korrapäraselt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku seisukohaga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et Toomas Sorokin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Toomas Sorokin kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt jättis Viru Maakohus 18.05.2022 määrusega Toomas Sorokini tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla. VangS § 76 lg 2 kohaselt, kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Viru Maakohti 18.05.2022 määrus Toomas Sorokini ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta jõustus 03.06.2022. Seega edastas Viru Vangla materjalid Toomas Sorokini tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseks kuue kuu möödumisel eelmise kohtumääruse jõustumist, mistõttu on täidetud formaalsed eeldused Toomas Sorokini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistrist nähtuvalt on Toomas Sorokinil viis kehtivat kriminaalkaristust ning kaks kehtivat välisriigi karistust. Käesolevalt kannab Toomas Sorokin karistust Viru Maakohtu 09.07.2021 otsuse järgi, millega isikule mõisteti liitkaristus varasema, s.o Viru Maakohtu 19.02.2020 otsusega nr 1-20-1355 mõistetud karistusega. Nimetatud Viru Maakohtu 19.02.2020 otsusega nr 1-20-1355 mõisteti Toomas Sorokinile karistuseks

§ 199

lg 2 p 9,

§ 213

lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, millele omakorda liideti

§ 65

lg 2 alusel suurendada 09.11.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistus 7 kuud vangistust ning mõisteti Toomas Sorokinile liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust, mis

§ 69lg 1 ja 3 alusel asendati 690 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 22 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Toomas Sorokin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda katseajal järgima

§ 75lg 1 toodud kontrollnõudeid.

Samuti määrati, et

§ 75

lg 2 p 2, 5 ja 8 alusel on Toomas Sorokin kohustatud käitumiskontrolliaru ajal mitte tarvitama alkoholi; jätkama alustatud alkoholi sõltuvusravi ja pöörduma 1 kord kahe kuu jooksul (10.03.2020; 10.05.2020; 10.07.2020 ja 10.09.2020) psühhiaatri poole ning esitama kriminaalhooldajale igal arsti vastuvõtul käimise kohta tõendi; osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 06.03.

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt edastas kriminaalhooldaja 19.07.2020 kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata Toomas Sorokinile mõistetud karistus täitmisele põhjusel, et isik rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, et järginud lisakohustust jätkama alkoholi sõltuvusravi ning ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Järgmine erakorraline ettekanne esitati 12.01.2021 põhjusel, et Toomas Sorokin rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning ei ilmunud üldkasuliku töö sooritamisele vastavalt ajakavale neljal korral vahemikus 1518.12.
2. 25.05.2021 esitas kriminaalhooldaja Viru Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega Toomas Sorokinile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, põhjendusel, et isik lahkus oma elukohast XXX 05.05.2021; ei ilmunud registreerima 14.
3. ja 21.05.2021 ning lahkus Eestist selleks eelnevat luba saamata ning viibis väljaspool Eesti territooriumi alates 09.05.2021 kuni tema vahistamiseni. Viru Maakohtu 02.06.2021 määrusega pöörati kriminaalasjas nr 1-20-1355 Viru Maakohtu 19.02.2020 mõistetud karistus täitmisele. Kohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine vabades, et isik ei sobi kriminaalhooldusele. Süüdimõistetu rikkus järjepidevalt kriminaalhoolduse nõudeid ja ei täitnud nõuetekohaselt üldkasulikku tööd. Isikule anti võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, minna alkoholivastasele ravile, kuid vabaduse tingimustes karistuse kandmine ei osutunud Toomas Sorokini puhul otstarbekaks- isik pani toime uue kuriteo. Vangla iseloomustuse kohaselt on käitumine kinnipidamisasutuses rahuldav, kehtivaid distsiplinaarkaristusi isikul ei ole. Samuti on kohtu hinnangul positiivne, et isik on väärtustanud töö tegemise võimalust nii kinnise- kui avavangla tingimustes ning töötamisega probleeme ei ole esinenud. See näitab, et isik on teinud järeldusi töötamise tähtsuse kohta ning töötamisega jätkamine aitab neid järeldusi edaspidiselt kinnistada. Järgnevalt analüüsib kohus isiku eeldusi õiguskuulekaks eluks vabaduses. Vabanemise korral on isikul olemas kindel elukoht ning toetavad pereliikmed. Samas näitab isiku varasem käitumine, et kindel elukoht ja soov perega koos olla ei takistanud süüdimõistetut toime panemast uut kuritegu. Süüdimõistetul on võimalus jätkata samal töökohal, kus isik töötab avavangla tingimustes. Samas töötamise registri kohaselt on isikul ka varem olnud ametlikud töösuhted, kuid isik pani sellegipoolest toime varavastaseid süütegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti on varasematest materjalidest nähtuv probleem alkoholiga, millega tegelemiseks vabaduses süüdimõistetu pärast eelmist kohtuotsust piisavalt motivatsiooni ei leidnud ning pani ka uue kuriteo toime alkoholijoobes, vaatama kriminaalhooldusel läbitud sotsiaalprogrammile. Vabaduses seisab süüdimõistetu silmitsi märkimisväärses ulatuses rahaliste nõuetega, mistõttu on kohtu hinnangul piisavalt suur risk selleks, et isik võib uuesti otsustada kuritegevuse kasuks. Samuti esineb kohtu hinnangul suur risk, et jätkuva alkoholi tarvitamise tõttu ei ole isik suuteline täita kriminaalhoolduse nõudeid. Arvestades, et tegemist ei ole esimese vangistusega ning sellele vaatamata ei ole aastate lõikes isiku käitumine paremaks läinud, on kohtu hinnangul ülimalt vähetõenäoline, et praegune karistuse kandmise aeg (alates 2021.a maikuust) on isiku hoiakud olulisel määral muutunud. Seega hindab kohus isiku võimalusi vabaduses jätkata seadusekuuleka eluga pigem kahtlaseks. Hinnates isiku varasemat käitumist vabaduses, käesoleva kuriteo asjaolusid, tema pingutusi kinnipidamisasutuses ja võimalusi vabaduses, jõuab kohus seisukohale, et isik ei ole teinud piisavaid järeldusi enda käitumise muutmiseks, mis annaksid kohtule alust arvata, et ta on valmis vabaduses seaduskuulekalt elama ja tema üle kehtestatud korrale ka vabaduse tingimustes alluma. Isik rikkus vabaduses kriminaalhooldusel olles korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, jätkas alkoholi tarvitamist ning pani toime uue kuriteo. Ka varasem vangistus ei ole isikule olnud piisavaks motivaatoriks loobuda senistest harjumustest ja kuritegelikest hoiakutest. Alkoholi tarvitamisel on suur mõju isiku käitumisele ja isiku varasem käitumine näitab, et motivatsioon alkoholist hoiduda vabaduse tingimustes on jäänud nõrgaks. Kohtul puudub veendumus, et senise vangistuse jooksul on isiku pikaajalised kuritegelikud harjumused ja hoiakud muutunud piisaval määral selleks, et usaldada isik taas kriminaalhooldusele. Seega leiab kohus, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud, samuti isiku võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul on olemas uue kuriteo toimepanemise riski tõenäosus ning on äärmiselt küsitav isiku suutlikus järgida tingimisi ennetähtaega vabastamisel kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus ei näe antud hetkel asjaolusid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seega ei ole Toomas Sorokini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii leiabki kohus, et kõiki eelpool kirjeldatud asjaolusid kogumis hinnates ei teki kohtul antud juhul veendumust, et karistuse eesmärgid on enne tähtaega saavutatud ja süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Kohtu hinnangul eksisteerib Toomas Sorokini puhul oluline risk, et ta paneb vabaduses toime uue kuriteo. Riskiteguriks on eelnev kriminaalhoolduse korduv rikkumine ja alkoholi tarvitamine ning uue kuriteo toimepanemine. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Antud juhul leiab kohus, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis tagaks Toomas Sorokini õiguskuuleka käitumise ja välistaks uute kuritegude toimepanemise. Süüdimõistetu ise on seda oma käitumisega kriminaalhooldusel tõestanud. Samuti ei ole tekkinud kohtul veendumust, et Toomas Sorokini puhul võiks eeldada katseaja edukat läbimist. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu käitumist oleks nüüd võimalik oluliselt määral kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida piisavalt, hoidmaks ära uusi kuritegusid ja tagada kriminaalhooldusnõuete täitmist. Seega ei ole kohtu hinnangul karistuse eesmärgid käesoleval ajal saavutatud ega Toomas Sorokini poolt õiguskuulekas käitumine tagatud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Toomas Sorokini temale 09.07.2021 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik